Globaalne probleem (0)

6
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
SILVER MINAJEV
IX klass
GLOBAALNE PROBLEEM: SUITSETAMINE
Referaat
Juhendaja: Urmas Lekk
Koostaja : Silver Minajev
Pärnu
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3

SISSEJUHATUS

Suitsetamine oli juba probleem siis kui ei arvatud seda veel olevat. Vastupidi- Arvati, et tubakal on raviv mõju. Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest .
Suitsetamise mõju tervisele on kõige otsesem, palju-palju suurem kui seda tavaliselt teadvustatakse. Eriti pole veel suudetud avalikkusele selgitada, milliseid ohtlikke haigusi suitsetamine valla päästa võib. Ja puudulikud teadmised pole mitte ainult suitsetajatel ja patsientidel, vaid ka arstidel.
Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest, piisav, et nimetada seda glbaalseks probleemiks.
SUITSETAMINE
Suitsetamine on oma olemuselt aine tarbimine, mis kahjustab inimese meeli ja
mõtlemisvõimet. Kui jälgite suitsetajat, keda on mõnda aega sigarettidest eemale hoitud, siis näete et ta on ebaviisakas , närviline, läheb kiiresti ja kergesti vihaseks ja on võimetu oma tähelepanu millelegi keskenduma. Ta ei rahune enne kui on saanud oma " paranduse ". Teda vaevab unetus, seedepropleemid jne. Suitsetaja lähikondlaste elu pole samuti mõnus: nad peavad sisse hingama temast levivat suitsuhaisu. Isegi kerge noomitus võib suitsetajas esile kutsuda ägeda vägivaldse reaktsiooni. Suitsetaja jaoks on ainus asi, mis talle silma hakkab, tema õiguste jäme rikkumine. Nendeks õigusteks on siis vastiku suitsu tekitamine igale poole. Teadlaste poolt on kindlaks tehtud et passiivne suitsetamine on sama kahjulik kui mitte kahjulikumgi suitsetamisest ja eriti lastele. Astmahaigete või allergiate käes kannatajate tervis, kes on sunnitud suitsetaja läheduses viibima, satub samuti seeläbi ohtu.
Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus , tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine.
Nikotiinisõltuvus on põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting.
Paljudes arenguriikides on suitsetamine tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt:

vähki tekitavad ained
sõltuvust tekitavad ained
valgeveresust tekitavad ained
pärilikke muutuseid põhjustavad ained
loote vääraarenguid põhjustavad ained
radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
Joonis 1.1 Mittesuitsetaja ja suitsetaja
kopsud kõrvuti.
Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega.
Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve.
PASSIIVNE SUITSETAMINE
P Joonis 1.2 Sellist hoiatust kasutatakse suitsupakkidel
Taimaal.
Joonis 1.3 Passiivne suitsetaja.
assiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab . Harva teatakse , et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi.
Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad.
Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist.
Lapsed muutuvad märkamatult tundlikeks tubakasuitsule. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam.
Teades sellist ränka kahjustavat toimet, mida passiivne suitsetamine kaasinimestele teeb, on vaevalt suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago . Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi?
KUIDAS LOOBUDA ?

 Ära suitseta tegevuste juures, vaid leia suitsetamise jaoks eraldi aeg. Näiteks kui oled harjunud autoroolis suitsetama, siis nüüd pead suitsetamiseks auto seisma jätma ja väljuma.
 Korralda endale kodus suitsuvabad piirkonnad ja laienda neid järjest.
 Määra loobumispäev. Vali päev, mis on vaba liigsest pingest . Näiteks puhkuse esimene päev või päev mis on erinev tavaelu rütmist. Kui lähiajal on oodata pidustust, sünnipäeva, sündmust, kus on ette näha suitsetamist, siis vali kuupäev 3 päeva pärast seda sündmust.
 Vabane eelnevalt kõigest suitsetamisega seonduvast: viska ära sigaretid , tuhatoosid, välgumihklid jms, puhasta kodu suitsulõhnast.
LÕPETUSEKS
Suurem osa suitsetajatest tahab lõpetada suitsetamist. Paljudele on see raske, kuid paljudele inimestele väga lihtne, kui küsimus on iseendale selgeks tehtud. Suitsetamine on paljudele inimestele vähemalt aeg-ajalt, väga tähtis ja mõningatel juhtudel üks harvadest kasutada olevatest vahenditest iseendaga toime tulla. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot. Suurem osa inimestest teab, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Mõju potentsile on ainult üks suitsetamise kahjulikest mõjudest, kuid mõningatele on see väga tõsise mõtlemise teemaks.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://koolielu.edu.ee/ehte/joogiopetus/sigaretid/index.html

http://tubakavaba.ee/index.php

http://www.perekool.ee/index.php?id=96645

http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m

http://www.page.ee/suits/