Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas ühiskonnaõpetus on vajalik (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas ühiskonnaõpetus on vajalik
Ühiskonnaõpetus on üks osa kooliprogrammist. Selle maht õppeprogrammis on küll väike, kuid annab piisavalt korraliku ülevaate meie ümber toimuvast. Ühiskonnaõpetus on õppeaine, mis õpetab õpilasele kuidas olla ennast teostav, kaasinimesi arvestav ning sotsiaalselt aktiivne ühiskonnaliige. Aine vahendusel rõhutatakse demokraatia põhimõtete väärtustamist, tolerantsust, ühiskonnaelu kõlblikust ja kodumaa-armastuse põhimõtet. Näiteks õpitakse tunnis tundma riigi valitsemiskorda ja põhitõdesi majandusest. Tunni aruteludes saab ka palju teada meie ümber toimuvast olukorrast. Kuna hetkel on maailmas majanduslangus , siis ühiskonnaõpetuse tunnis on see pidevalt teemaks. Ilma tundideta ei mõistakski õpilased, milline tõsine olukord riigis ja lausa kogu maailmas valitseb.
Ühiskonnaõpetusega üritatakse saavutada, et õpilane hakkaks ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning omandaks oskuse ühiskonnaellu sekkuda. Selleks püütaksegi teha palju asju õpilastele selgeks praktikas. Näiteks õpivad õpilased kuidas tuleb millises olukorras käituda ja kuidas mitte käituda. Samuti saavad õpilased teada palju nippe oma edaspidise elu korraldamiseks. Põhikooli ühiskonnaõpetuse kursusest peaks õpilane oskama väärtustada demokraatiat, tundma riiki ja peab omandama majandusliku mõtlemise põhitõed. Ühiskonnaõpetuse ühes peamiseks eesmärgiks on teha selgeks õpilastele, et igal inimesel peab olema oma arvamus ühiskonnaelu puudutavates küsimustes.
Arvan, et ühiskonnaõpetusel on suur roll laste informeerimises ühiskonnast. Kodudes räägitakse majandusest ja poliitikast niivõrd vähe, et õpilane ei pruugigi aru saada, millega need seotud on ja mis on nende mõte. Kõikide päevakajaliste teemade kohta saavad õpilased tunnis esitada enda arvamust ning saavad osaleda ka aruteludes. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem arvamusi ja nõnda saavadki kõikide faktide erinevad küljed esitatud ja läbi arutatud. Sellisel viisil saavad paljud asjad selgemaks ja kergemini mõistetavaks.
Ühiskonnaõpetuse tundide raames tutvutakse põhjalikult Eesti Vabariigi põhiseadusega. See on aga vajalik selleks, et olla seadusekuulelik kodanik. Seadusekuulelik kodanik on aga riigile parim mida tahta. Elades riigi seaduste järgi on inimesed ka ise palju õnnelikumad ja neil on lihtne ning muretu elu. Igas riigis on siiski ka kurjategijaid ja kriminaale kuid seadustega tutvumine annab õpilastele aimu , kuidas käituda hea ja väärika kodanikuna.
Arvan, et ühiskonnaõpetus on üks praktilisemaid koolitunde, kuna kõik mida seal õpitakse pärineb elust enesest ja sellega peame me kõik varem või hiljem kokku puutuma. Parem on, kui lapsed juba noores eas teavad, millises ühiskonnas nad elavad ja mida selles elamine nendelt nõuab.
Kas ühiskonnaõpetus on vajalik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor youarevain Õppematerjali autor
Arutlev kirjand teemal "Kas ühiskonnaõpetus on vajalik?"

Sarnased õppematerjalid

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

õpetatakse lühikeste ajavahemike kaupa ja adekvaatseks mõtestatud suhtlemiseks selles keeles jääb vähem võimalusi. Keelekümblusprogrammide raames õpetatakse üldhariduslikke õppe-aineid teises keeles ja keelekümblusõpetajad räägivad õpetades ainult teist keelt kas siis terve koolipäeva või vähemalt poole sellest. Sellises keskkonnas õpivad lapsed teise keele kasutamist induktiivselt, kuivõrd see on vajalik suhtlemiseks ja aine materjalist arusaamiseks. Samas õpivad nad kasutama igapäevaseks õpetajate ja teiste õpilastega suhtle-miseks vajalikku sõnavara. Teiste sõnadega ­ õpilased õpivad teist keelt igapäevase suhtlemise ja teiste ainete õppimise käigus. Ainetundides aitavad keelekümblusõpetajad lapsi mitmel viisil teist keelt paremini mõista (vt tabel 2). Suheldes zestikuleerivad nad palju, kasutavad näitlikustamist ning õpetavad vahetu ja praktilise tegevuse kaudu

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6. Matemaatika õpetamise õpetuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatika eesmärkide õpetamise aluseks on kolm küsimust: Kellele õpetatakse? Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan. Oluline et klassis õpitu kanduks üle ka igapäeva ellu üle. Neid küsimusi peab eripedagoog kogu aeg silmas pidama. Kolm põhieesmärki: õpetuslikud eesmärgid, kasvatuslikud eesmärgid ja praktilised eesmärgid.

Eripedagoogika
Uurimistööde korraldamine
64
doc

Uurimistööde korraldamine

poole eest jne. Mõned ideed võivad välja areneda kaasõpilaste töödest ning olla nende ,,jätkuprojektideks", näiteks võtab õpilasfirma turustada ühe õpilase poolt koostatud heliplaadi. Kui on selgeks tehtud, milleni tahetakse protsessi lõpuks jõuda, järgneb töö planeerimise etapp. Juhendaja peaks nõudma esialgsele kavandile või lahendusele alternatiivi(de) otsimist, et õpilane õpiks oma ideedesse kriitiliselt suhtuma Seejärel on vajalik kokku leppida tööplaan ­ jagada protsess alaülesanneteks ning määrata igaühe täitmiseks kindel tähtaeg, sest millegipärast on tähtajatutel loomingulistel ideedel omadus mitte realiseeruda. Kui õpilane teadvustab, et komisjon hindab lisaks lõpptulemusele ka protsessi kulgu, võib loota, et praktilise tööga ei alustada vahetult enne kaitsmist. TÖÖ TEOSTAMISE ETAPP Arengut oluliseks pidav õpetaja ei võta praktiliste tööde juhendamist

Uurimistöö
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, Interneti aadress jm). Kui uurimistöö aluseks on ilukirjandusteos, loeb õpilane teose läbi ja täidab lugedes uurimisteemat silmas pidades erinevaid ülesandeid. Materjali läbitöötamine, süstematiseerimine, liigendamine. Valitakse teemakohane materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidates allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi. 55 Illustreerivate materjalide koostamine. Jooniste, skeemide, tabelite, fotode jm illustreeriva materjali koostamine või otsimine. Uurimuse kirjutamine ja vormistamine

Eesti keel
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Pedagoogiline psühholoogia
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

Meie osa on ainult temal sellest arusaamisele aitamine. Selle teooria põhimõtetel on välja töötatud omajagu metoodilisi komplekte õpetajatele. 3 Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste kasutamine koolipraktikas ja uurimistöös. Üha enam loobutakse IQ testimisest õpilastel. Õpilaste vaimsete võimete mõõtmiseks peab testijal olema vajalik kvalifikatsioon, et vältida tulemuste väärkasutamist. Üldjuhul mõõdavad õpilaste IQ-d vaid psühholoogilise nõustamise või uurimuslikul otstarbel selleks ettevalmistatud spetsialistid. Lihtsustatud variantide kasutamine koolis on taunitav. Varane sekkumine vähekindlustatud laste kasvatamisse kindlustab nende normaalse arengu. Õpilaste vaimsete võimete ja nende arenguvõimaluste mõistmiseks peab õpetajatel olema hea ettekujutus inimeste vaimsete võimete olemusest – (Jumalast)

Alternatiivpedagoogika
Andekas laps
45
doc

Andekas laps

sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr

Sotsiaalpedagoogika
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j?

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia




Kommentaarid (2)

matildapuuk profiilipilt
Anzela T: suht normaalne
17:56 06-09-2010
AelitaBallet profiilipilt
AelitaBallet: super
19:38 14-09-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun