Etikett - helistamine (0)

HELISTAMINE
Telefon on suhtlemisvahenditest kindlasti populaarseim. Käepärased mobiiltelefonid võimaldavad suhelda igal hetkel kellega tahes kogu maailmas. Mobiiltelefonidega on võimalik luua oma väike infopunkt või büroo, et olla kursis kõigega, mis toimub; teha äri- ja pangaoperatsioone või sooritada kasvõi igapäevaseid sisseoste.
Ent see suurepärane sidevahend võib mõne inimese käes tekitada ebaviisaka olukorra. Mobiiltelefoni kutsung või valjuhäälne jutt ebasobivas kohas võib häirida kaasinimesi ning jätta kasutajast halva mulje. Teatris, kontserdil, konverentsil helisev telefon solvab nii esinejaid kui ka saalisviibijaid. Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd.
Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett .
ERAKÕNED
Kuidas valmistuda helistama ?
Veenduge, et valitav number on õige. Kui mõne tuttava telefoni number on muutunud, siis ärge unustage teha muudatusi telefoniraamatus, märkmikus või telefoni mälus. Valeühendused tekivad vaid helistaja hooletusest numbri valimisel.
Kui helistate eraisikuna mõnda ametiasutusse (nt. restorani, polikliinikusse, reisibüroosse vms.), siis mõelge enne, mida soovite küsida, varuge käeulatusse kirjutusvahend, kalendermärkmik või paber märkmete tegemiseks ning kõik vajalikud dokumendid . Ebaviisakas on jätta telefonile vastanud inimene ootama.
Kas on sobiv helistada?
Tänapäevase kiire elutempo juures on üsna raske aimata, mida inimene, kellele helistate, parasjagu teeb või millises riigis asub. Seepärast on alati mõistlik helistades kohe pärast tervitamist ja enda tutvustamist küsida: „Kas on sobiv hetk rääkida?“ või „Kas te saate praegu rääkida?“ Kui vastus on eitav, siis võiks kõnest keelduja pakkuda helistamiseks sobivama aja või anda lubaduse, et helistab ise tagasi. Ebamugavamate situatsioonide vältimiseks on kõige targem suunata oma telefon kõneposti või välja lülitada.
Hea kombe kohaselt helistab isik, kes ei saanud mingil põhjusel kohe rääkida, esimesel võimalusel tagasi. Kui vastaja on sunnitud kõnest keelduma, siis on viisakas saata vastusena lühisõnum oma hõivatuse põhjuse ja võimaliku sobivama aja kohta.
Hea tooni hulka ei kuulu, et korra vastamisest keeldunud inimesele helistatakse lühikese aja jooksul korduvalt uuesti, olgu tegu tahes tähtsa teemaga. Niisugusel juhul tuleks jätta teade kõneposti või saata lõhisõnum.
Kui olete teiste inimeste seltskonnas, siis on viisakas enne kõne vastamist nende ees vabandada : „Vabandust, pean sellele kõne vastu võtma“. Rääkida tuleks võimalikult lühidalt , et kaaslased ei peaks ootama. Äärmiselt ebaviisakas ning piinlik on, kui teised peavad kuulama tahtmatult pealt isiklikke või ebameeldivaid kõnesid.
Millal on sobiv helistada?
Kodusel numbril ja mobiiltelefonil on ebaviisakas helistada liiga vara hommikul või liiga hilja õhtul. Eestis pole kombeks helistada enne kella 8:00 ja pärast 21:00, välja arvatud juhul, kui selles on eelnevalt kokku lepitud või soovitava inimese tabamine muul ajavahemikul on võimatu. Viisakas pole helistada lõuna- või õhtusöögi ajal
Kui teil tuleb aga helistada inimesele, kellel on eriline töö-või elurežiim, siis püüdke seda arvestada. Hilja õhtul ei ole sobiv helistada vanadele ja haigetele inimestele. Nendele, kes töötavad öösiti või hilja õhtul, pole sobiv helistada hommikul vara. Noortele emadele pole sobiv helistada ajal, mil nad võivad last toita või vannitada. Ametiasjus ei ole sobilik helistada õhtuti pärast ametliku tööaja lõppu, näiteks nädalavahetustel või puhkepäevadel. Kui mingil põhjusel tuleb siiski helistada ebasobival ajal, siis ärge unustage vabandada ja selgitada helistamise põhjust.
Kui olete kellelegi lubanud helistada kindlal kellaajal, siis tuleb sellesse suhtuda nagu kokkulepitud kohtumisse ja olla täpne.
Kui helistate välismaale, siis pöörake kindlasti tähelepanu ajavahele ja jälgige, et te ei satuks helistama ebasobival ajal. Enne helistamist on soovitatav kontrollida, millises ajatsoonis on valitav number.
Kui kaua peaks laskma telefonil heliseda?
Kui olete valinud numbri, siis laske telefonil heliseda vähemalt seitse korda, sest sageli on vastaja tõepoolest hõivatud või ei saa kohe, pärast esimest-teist kutset telefoni vastu võtta. Samuti peaksid helistajad valmistuma selleks, et kui pärast neljandat-viiendat kutsungit telefonile ei vastata, tuleb suhelda automaatvastajaga.
Kuidas ennast esitleda?
Kõik telefonikõned algavad tervitamise ja enda esitlemisega. Isegi heale tuttavale helistades ei või olla sugugi kindel, et ta tunneb teis hääle järgi. Kui helistatakse inimesele, keda tuntakse vähem, tutvustab mees ennast nii ees- kui ka perekonnanimega. „Härra“ lisamine tutvustamisel pole viisakas. Naised võivad tutvustamisel lisada ka sõna „ preili “, „proua!, ehkki Eestis pole see kuigi levinud.
Kui helistate kellegi töökohta, siis küsige inimest alati ees-ja perekonnanime pidi. Kui temaga ei ole kohe võimalik ühendust saada, siis tutvustage ennast ning paluge jätta teade, andke oma telefoninumber ja paluge endale helistada või küsige, millal võite uuesti helistada.
Võõras telefon
Kui olete kellegi juures külas ning peate mingil põhjusel helistama võõrustajate telefoniga , siis küsige pererahvalt selleks luba. Kui tuleb valida kõne välisriiki või kasutada mobiiltelefoni, on viisakas pakkuda kõne hüvitamist. Kui tahate oma kõnede suunamist tuttavate numbrile, siis teavitage sellest eelnevalt ka pererahvast. Kindlasti ärge unustage kõnede suunamist maha võtta!
Valeühendus
Valeühenduse põhjus pole üldjuhul tehniline probleem, vaid inimlik eksimus. Valeühenduse korral ei ole viisakas katkestada kõnet ilma vabandamata, sest ilmselt valisite ise vale numbri. Viisakas pole pahuralt vastata või muul moel oma pahameelt välja väidata.
Kui avastate pärast esimest kutsungit, et olete valinud valesti, siis tuleks vastus ära oodata ja vabandada valeühenduse pärast. Mobiiltelefonid säilitavas sissehelistatud kõned koos numbrinäiduga, millele saab tagasi helistada. Enamasti seda ka tehakse.
Kui teie vastate valeühendusele, siis tehke seda võimalikult lahkelt. Tige või tüdinud hääl, põhjuseta esitatud süüdistus võib rikkuda nii teie kui ka helistaja tuju. Viisakalt tasub aga üle küsida, missugusele numbrile helistaja helistab. Tegu võib olla valesti märgitud numbriga.
Kui kõne katkeb
Kui telefonikõne mingil põhjusel katkes, siis peab numbri uuesti valima helistaja. See, kellele helistati, peab hoolitsema, et tema telefon oleks vaba.
Kui aga firma esindaja räägib ärisõbra või kliendiga, siis peab numbri uuesti valima firma esindaja.
Kõne katkestamine
Kõne ühepoolne järsk katkestamine on üldiselt ebaviisakas, näitab kasvatamatust annab tunnistust nõrgast närvisüsteemist. Enamasti toob see kaasa konflikti äsjase vestluspartneriga.
Mõnel juhul on aga kõne ühepoolne katkestamine siiski lubatud või lausa soovitatav.
-Katkestage kõne ilma hoiatamata, kui keegi teid sõimab või ropendab.
-Solvamise korral võite kaasvestlejat hoiatada, et kui solvangud korduvad, katkestate te kõne, ning siis võite seda ka rahumeeli teha.
-Kõne võite katkestada ka siis, kui teie kolmandale helistamisele vastab endiselt automaatvastaja.