Etikett - helistamine (0)

Sarnased õppematerjalid

12

pptx

HELISTAMISE ETIKETT

Helistaja peab alati pärast tervitust küsima:" Kas on sobiv hetkel rääkida?" Kui vastate kõnele kaupluses, leidi rääkimiseks koht, kuis te teisi ei segaks. Kindlasti pole sobiv rääkida täiskiilutud bussis, trammis või trollis. Samuti ka restoranis või kohvikus on sobiv lülitada telefon hääletuks. Paljudes kohtades on üldse mobiiltelefonid keelatud. Näiteks kinodes, teatrites ja muuseumides. Kasutatud kirjandus Lukas, M., Tsatsua, T. Etikett tööl ja kodus. 2008. Tallinn. AS Ajakirjade kirjastus  Tänan teid kuulamast! Ja Päikselist sügist kõigile!

Ühiskond

4

doc

Telefonisuhtlus

8. Suhtlemine telefoni teel Telefon leiutati üle 100 aasta tagasi ning siis ei osatud veel aimatagi, kui tähtsaks ta meie elus osutub. Telefonisuhtlus on üks verbaalse suhtlemise viisidest ning tänapäeval üks kõige kiiremini kasvanud suhtlemisviise ka turismitööstuses. Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel (näiteks hotellide broneerimiskeskused). Kuidas toimida telefoniga suhtlemisel? Kõigepealt tuleb meelde tuletada, mida oleme rääkinud suulisest suhtlemisest ­ kõik see kehtib ka telefonisuhtluse kohta, kuid heaks telefoni teel suhtlemiseks tuleb teada veel väga palju muud. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Kolme helinat peetakse optimaalseks, mille järel tõstetakse toru. Pärast 6 helinat läheb helistaja tavaliselt juba närviliseks ja pärast 8 helinat paneb ta kindlasti t

Suhtlemisõpetus

35

doc

Sekretäriõpe

1) Akt ­ on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav ­ algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa ­ esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepan

Sekretäriõpe

66

doc

Klienditeenindus

1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................

Kommunikatsioon

27

doc

Klienditeenindus

[page break] Isikuomadused · Järjekindlus. See sisaldab nii konkreetsete eesmärkide püstitamist oma tööle kui kavakindlat tegutsemist nende eesmärkide realiseerimiseks. Kõige lihtsam näide järjekindlusest on ehk sekretär, kes vaatamata kiirele tööperioodile ja pidevalt helisevale telefonile, siiski, olles lubanud kliendiga hiljemalt päeva lõpuks uuesti ühendust võtta, leiab aega ja võimalust, et oma lubadust täita (kuigi ka "homme" helistamine ei oleks pahategu). · Algatusvõime. See on eelkõige julgus ise pakkuda lahendusi, julgus võtta kontakti kliendiga. Algatusvõime sekretäri töös tähendab ka ettevõtlikkust ning samuti julgust väljendada oma arvamust. See tähendab ka eneseusaldust ning aktiivsust suhtlemisel · Objektiivsus. Objektiivsus rühma töös tähendab ausust enda ja teiste suhtes. Objektiivne inimene arvestab fakte, ning teeb otsused neist lähtuvalt. Samas on temas

Sotsiaaltöö

80

pdf

Ametkondlik kaitumine ja etikett

Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile:
 ....................................................................

Sekretäritöö

33

doc

ETIKETI konspekt

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada.

Sekretäritöö

44

doc

Läbirääkimiste psühholoogia

Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ­ ajend, tõug

Läbirääkimised

Kommentaarid (0)