Esitlemine ja tutvustamine (0)

Esitlemine ja tutvustamine
Auväärne , oma kohustusi korrektselt ja lõpuni täitev, paljude meelest tüütu , lapsik ja vanamoodne põlvkond hääbub tasapisi terves maailmas. On suur eksitus suhtuda sellesse kui tähtsusetusse pisiasjasse ning isegi kergemalt hingata : pole vaja enam kuulata tüütute õpetajate jorisemist. Kahjuks kaob selle „vanamoodsa“ põlvkonnaga tasapisi ka moraal . Võib siiski tekkida küsimus, et milleks meile moraal ning kombeõpetus? Aga loomulikul sellepärast, et kaasinimesi austada ja nendega arvestada ning respekteerida eluruumi.
Käitumise kuldvara moodustub erinevatest seaduspärasustest ja reeglitest, millest üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest , soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist.
Esitletakse:
… nooremat vanemale.
Näiteks: „Proua Lepp , kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“
… meest naisele.
Näiteks: „Proua Lepp, lubage esitleda härra Metsa.“
… alluvat ülemale.
Näiteks: „Härra direktor , saage tuttavaks härra Lepaga, kes täna alustab tööd personaliosakonnas.“
… kaptenit kindralile.
Kuid tähelepanu! Daami, olenemata tema vanusest, esitletakse alati presidendile , ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele.
Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“
Kahe daami puhul peab peale vanuse arvestama nii daami kui ka tema abikaasa ametikohta. Näiteks kui noorema mehe naine on N riigi kultuuriatašee ja eakam daam direktriss oma kodumaal, esitletakse viimast kultuuriatašeele. Sama kehtib loomulikult ka härrade puhul.
Abielupaaride tutvustamisel kehtivad eespool toodud reeglid – esitlemist alustatakse daamidest. Tutvustamisel on kohatu nimetada oma naist prouaks, meest härraks, vaid öeldakse: „Saage tuttavaks, minu abikaasa (minu naine, minu mees).“
Lapsi tutvustatakse täiskasvanuile. Vanemad peaksid oma lastelt nõudma, et nad tutvustaksid oma koju kutsutud sõpru ja sõbrannasid, kellega väljaspool kodu aega veedetakse. Neid tuleb muuseas ka pisut tundma õppida, et hiljem poleks vaja kahetseda – laps on halba seltskonda sattunud, või pärast kalli viskipudeli kadumist etteheiteid teha: keda sa küll majja oled vedanud !
Paljude külalistega vastuvõttudel on korraldajail peaaegu võimatu kõiki kutsutuid esitleda. Vanasti hõikas tseremooniameister valju häälega iga saabuja nime, kuid see komme on tänapäeval kõrvale heidetud. Niisiis , külalised esitlevad ise oma tuttavaid üksteisele ja külalisterohke vastuvõtt, kus leitakse võimalus end proua A-le või härra B-le esitleda lasta. See ongi põhjus, miks kutset nii suure seltskonnaga vastuvõttudele nii tähtsaks peetakse.
Peale nimetatud viisakusreeglite tuleks veel silmas pidada järgmist:
… ametlikel vastuvõttudel esitlemisel nimetatakse tutvustatavate ametikoht ja tiitel .
Näiteks: „Härra kantsler , lubage esitleda firma „ Usin töö“ direktorit härra Metsa.“
„Proua rektor, kas tohin teile tutvustada eesti keele magistrit härra Leppa.“
… ametlikel lõuna- ja õhtusöökidel tutvustab peoperenaine külalisi nende saabumise järjekorras.
… soovides oma tuttavat esitleda väga kõrgel ametikohal olevale naisele või mehele, peab nimetatud isikult enne luba taotlema . Saanud nõusoleku, öeldakse esitlemisel esitletava nimi, tiitel ja ametikoht, kuid kõrgemalseisva isiku nime ei öelda.
Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda doktor Metsa, N haigla X osakonna juhatajat.“
… kohalikke elanikke tutvustatakse teise riigi kodanikele .
Näiteks: „Härra Gandouin, lubage esitleda proua Metsa.“
Kohates tänaval tuttavat, ei ole vaja teda kohe oma kaaslasele esitlema hakata, kui ollakse otsustanud selle tuttavaga mõne sõna vahetada. Pealegi nõuavad kombed, et kaaslane jääb pisut kaugemale ootama, muidugi lootuses, et vestlus ei kesta kaua. Enne kui hakata tänaval kellelegi daami esitlema, tuleb temalt selleks luba küsida.
Kui härra on oma abikaasaga või kellegi teise daamiga teatris, muuseumis või pidulikul koosviibimisel, on ta kohustatud oma sõpru ja tuttavaid temale tutvustama. Kui seejuures ei tule vähem tuttava nimi meelde, küsitagu seda temalt, sest igaühel meist võib vahel mälus olla „tühi auk“. Kui daam on jäetud aknaorva seisma, tuleks tal härralt küsida, kas ta ei tahaks temalegi oma sõpru tutvustada.
Võttes vastu külalisi selleks reserveeritud restorani või kohviku saalis, tuleb neid esitleda ja tutvustada samamoodi nagu koduski. Reeglina on esitlejaks perenaine .
Kui konverentsidest, kongressidest, seminaridest jt. osavõtjad kannavad rinnas silti või kaelas kaarti , millele on märgitud kandja nimi, amet ja tiitel, siis ei ole vaja oodata mingit esitlemist ja tutvustamist, sest on ju tegemist enam-vähem ühte valdkonda kuuluvate inimestega, kolleegidega.
Paljudes ametiasutustes on kadunud hea komme uut töötajat tutvustada. Elementaarne viisakus nõuab, et uue töötaja otsene ülemus tutvustab talle esimesel tööpäeval kõiki neid inimesi, kellega tuleb koostööd teha. Vanemate ametiisikute esitlemisel nimetatakse ka nende tiitel. Kui uus töötaja jäetakse esitlemata, tutvustamata, siis ei saa olla muud järeldust, kui et ollakse sattunud kasvatamatute inimeste hulka. Sel puhul tuleb end ise esitleda, kusjuures tuleb oma ees- ja perekonnanimi selgesti välja öelda ja oma ametikoht nimetada. Nii toimides saab selgeks, kellega tuleb kõige enam koostööd teha. Nende firmade juhtkonnad, kes loovad välismaalastega ühisfirmasid, peavad vastuvaidlematult oma alluvaid uutele omanikele-osanikele korrektselt ja lugupidavalt esitlema. Vastasel korral hakatakse neid sinatades üsna pea suhtuma neisse kui prügikaladesse, kui alama astme teenijaisse, kel pole vähimatki õigust oma arvamust avaldada.
Ennast ei ole vaja esitada isikuile,
… kellelt palutakse mõnda pisiteenet. Ka teenindav personal ei pea end esitlema, selleks on nimekaart rinnal, nimesilt uksel või seinal;
… kellega satume restoranis , kohvikus või baaris juhuslikult ühe laua taha istuma või samasse rongikupeesse, kaugliinibussi kõrvuti istuma jne.;
… kellega peol üksainus tants tantsitakse. Ent kui härra palub daami korduvalt tantsima, peab ta end esitlema;
… ilmse ja loogilise põhjuseta.
KUID
… ametiasutustes, kus asjaajamine võtab pikemalt aega või komandeeringus või kui soovitakse eriteenust jne., peab enne asja juurde asumist end alati esitlema ja ka mõne selgitava lause lisama. Sama kehtib niinimetatud vabal tahtel seltskonnas viibimise puhul, nagu puhkuse- ja turismireisil, haiglas, sanatooriumis , spordilaagris jm. Stagnaajal korraldati sedalaadi puhkekohtades tutvumisõhtuid ja muid üritusi, mis nüüd on „moest läinud“.
Tutvumisel ütleb kasvatatud inimene oma nime üks kord, selgelt ja arusaadavalt. Kui abikaasal on teine perekonnanimi, ütleb naine või mees ka selle. Sageli on otstarbekas esitletava nimele lisada mõni selgitav või iseloomustav sõna. Näiteks: „Isa, luba, et tutvustan sulle oma kolleegi, härra Leppa.“ Kui soovitakse edaspidigi kontakte säilitada, ulatatakse pärast nime ütlemist uuele tuttavale nimekaart. Siinkohal tuleb arvestada vanust , ametialast või seltskondlikku positsiooni. Esimesena ulatab visiitkaardi noorem, ametialalt madalam. Ei maksa solvuda, kui samaga ei vastata, sellega lihtsalt antakse märku, et edaspidised kohtumised mingitel objektiivsetel põhjustel on välistatud.
On loomulik, et pärast esitlemist vahetatakse ka mõned laused või alustatakse vestlust. Kõnelust alustab vanem, prestiižikam. Noorel inimesel tuleb alati oodata, millal tema poole pöördutakse.
Tutvumisel ei pea alati kätlema, naiste puhul piisab naeratusest, meestel kummardusest. Kui aga esitlemisel ka tervitatakse, ulatab alati esimesena käe see, kellele isikut tutvustati. Kätlemistki tuleb õppida ja pole ülearune teada, et pikem ja õrnem käepigistus reedab armunud olekut, südamlikku suhtumist ; lõtv kätlemine näitab ükskõiksust või tüdimust; seevastu väga tugev aga vitaalsust või autoritaarsust; niinimetatud kahe sõrme andmist kätlemisel peetakse ülbuse märgiks, ulatatud käe raputamist aga labasuseks. Kätlemisel vaadatakse teineteisele silma ja naeratuski on ennekõike sümpaatiaavaldus.
Juba istet võtnud daam ei pea püsti tõusma kui talle kedagi härradest tutvustatakse, välja arvatud juhul, kui esitletav härra on eakas või väga kõrgelseisev isik. Noor neiu tõuseb alati, välja arvatud temaga üheealise noormehe puhul.
Kui ollakse suitsetaja, peetagu meeles: momendil , kui teie kedagi esitlete või teile esitletakse, siis ei suitsetata. Põlev sigaret kustutatakse, see võtab aega ühe hetke.
NB! Esitlemine ei tähenda veel seda, et minuti pärast või esitletut sinatada.
Käitumisreeglite, kommete ja etiketi arvestamine ning sündsustunne on inimühiskonnas hädavajalik ja möödapääsmatu, olgu siis tegemist ministri või kojamehega.