50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karoliine Lumila
Õppematerjali autor
Arvamuste kokkupõrge. Sellepärast ei tohi meiegi hukka mõista näiteks inimesi, kes uskusid natsireziimi. Neile tehti lihtsalt ajupesu ning nad uskusid siiralt, et see ongi õige. Kui sulle sisendatakse piisavalt kaua midagi, siis sa hakkadki seda uskuma ja ei mõtlegi, et see võiks vale olla. 13. Tüüpiline eestlaste alaväärsuskompleks ,,Miks te neid kuulate?" küsisin mina. ,,Kuidas siis?" imestas Jaakop. ,,Nemad on ju võõralt maalt tulnud, nemad teavad paremini, kuidas maailma asjad on seatud. Nemad ikka peavad meid kamandama, mitte meie neid. Meie tulime ju alles äsja metsast välja mida meil neile õpetada on?" Tüüpiline eestlaslik alaväärsuskompleks tänu meie pikale orjapõlvele. Meile on juba emapiimaga sisse süstitud, et meie oleme madalamad ja peame järgima koguaeg kellegi teise juhtnööre. Kuid tegelikult see pole nii. Meil on vapustav ajalugu nt Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandisse + meil on eepos Kalevipoeg
ebamäärasem väärtus ning, kõige tähtsamana, asendub alistus allutusega. Moodsa ühiskonna õigesti elatud elu on võitlev elu. Elu, mis soodustaks konkurentsist tingitud arengut. 19. sajandil väitis sakslane Nietzsche end leidvat õige viisi, kuidas elada. Kindlasti ei olnud ta ei esimene ega viimane, kes nõnda väitis, kuid tema puhul ilmestus see kõige selgemini: Nietzsche jut(l)lustas maailmale oma 'elujaatamisest' ning kristliku maailma 'elueitamisest' Kuigi tagasivaates enesehävitusliku tee valinud, sai tema ideedest ja faktist, et autoriteet selle alal hoidmist talus, verstapost uutmoodi maailma tähistamiseks: pluralistlikku maailma. Tolerants, mitmekesisuse soodustamine, on kogu lääneliku inimkonna eliksiiriks. Seega ei saa öelda, et individualism oleks üks ainus aktsepteeritav eluviis, vastupidi: traditsiooniline ja konservatiivne õitseb kõrvuti liberaalse iseteadvusega ning liberaalse iseteadmatusega
jääda (ning ilusaid unenägusid näha). Pehme rahustav öö mähib mind õrnalt endasse. Kõik minu ümber on vaikne ja mõnusalt soe. Loodus on rahus ja embab mind õrnalt oma pehmes süleluses. Ma olen looduse osa ja kooskõlas kõigega, mis mind ümbritseb. Mu vaim on rahulik, keha lõtv, ma langen pehmelt vaikusesse. Päevased mõtted hõljuvad minust eemale kui väikesed valged pilved suvises taevas. Iga minutiga muutuvad mu mõtte ühe ähmasemaks ja ähmasemaks. Ma jätan maailma seljataha ja lasen end kaasa viia oma meeldivate unenägude rüppe. Ma jõuan iga hingetõmbega üha sügavama lõdvestuse seisundisse. Mu keha vajub sügavasse, pehmesse, sooja unne... Üheksa levinumat unenäo teemat on: Lendamine, kus see näitab midagi nägija ambitsioonide kohta. Ronimine, see unenägu on samuti seotud ambitsioonidega. Kukkumine, see unenägu on seotud ebaõnnestumise kartusega. Põgenemine see on üks kõige sagedamini esinevaid teemasid, mida näevad igas vanuses
Paraku juhtub nii, et kõige rohkem valetatakse just nendele, keda kõige enam armastatakse. Kui räägitakse tõtt, ollakse enesekindlad ja inimeste suhtes usaldavad. Kuid need kes ise valetavad ja vale taha peitu poevad, arvavad, et ka teised inimesedei ole siirad. Nii on raske elada. Kuid on asi, mida peaks teadma, on, et igas vales ja pettuses on olemas tõde. Kuid siiski, kas täielik ausus on alati parim lähenemine? Kas kujutame ette maailma, kus mitte ükski inime ei valeta? Ausalt õelda- mina ei kujuta. On jah küll nii, et karm tõde on parem kui suur vale, aga päris kõike ju ka ikka teada ei tahaks, või mis? Kui inimene midagi ei tea, ei saa see talle ka haiget teha. Seepärast võib tõest vaikimine olla mõnikord hea, näiteks, kui ema on küpsetanud midagi, mis sulle üldse ei maitse. See ei tähenda ju, et pead talle seda kohe otse välja ütlema, samas ei pea sa ka valetama.
Raske mõista, kerge on hukka mõista Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud elus edasi minna, seista tugevana, mõtlemaks „kas ma olen vale“, seades näo ette mask, varjamaks tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest? Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus on erinev katsumus.
See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida. Riemani arvates on selle käitumise põhjuseks hirm, mis neid valdab sellistel juhtudel, kui neile keegi lähedaseks saab. Kui sellised tunded nagu sümpaatia, poolehoid, armastus lähendavad inimesi üksteisele maksimaalselt, siis skisoidsed inimesed peavad neid ohtlikeks ja võivad käituda sellistes olukordades tõrjuvalt või isegi vaenulikult. Skisoidse inimese ja tegeliku maailma vahel tekib tihti ajapikku lõhe, mis eraldab neid teistest inimestest. Teistest eemale hoidmine tekitab suhtelmise ebakindlust. Suhtelmisel kipub ta rohkem oma fantaasiale tuginema ja ta ei ole päris kindel, kas mulle tundub ainult nii, et teised inimesed mind vaatavad või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Kas see on reaalne või eksisteerib ainult tema kujutelmades. Mida tugevam on
Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne.
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid