Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käänded Euroopa keeltes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eessõna, kääne, hisp, hispaania, eessõnad, omastav, ains, käänded, mitmus, käänet, siil, ainsus, siili, essiiv, osastav, vaste, nimisõna, alaleütlev, kaasaütlev, asti, akusatiiv, sisseütlev, mesa, nominatiiv, genitiiv, alalütlev, sihitav, behind, front, sobre, seestütlev, alaltütlev, esta, sihitis, going, käänete, rajav, käändelõpp4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8:
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4.
,,,,, ,,, ,. ,,,. NB! (eluta) , ,.. , , , . .Kui ei tea mis soost sõna on,kui ta lõpeb pehmendusmärkiga ja on ühesugune järelliide, vaata sõnaraamatust ja jäta meelde. - , - . . Nimisõna arvukategooria. : .Vene keeles on nimisõnal kaks arvu:ainsus ja mitmus. Mitmuse moodustamine. . . Ainsus. Mees-ja naissoost. Kesksoost sõnad. Kesksoost sõnade lõpus 1. on o.(kui tüvelõpu - konsonant on
ayam makan võib tähendada: ‘kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne. Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. - Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid (nendesse liikidesse on kerge lisada uusi sõnu) - Suletud: konjunktsioonid jm grammatilised sõnad, nt eessõnad (aja jooksul küllalt muutumatud, sisaldavad piiratud arvul sõnu) Hausa keeles (lääne-tšaadi, Nigeeria) on adjektiivide klass suletud, koosneb 12st liikmest Sõnaliikide liigitusalused: • Morfoloogiline – vastavalt sellele, mis kategooriaid sõna kasutab. Nt eesti keeles mõned sõnad käänduvad, mõned pöörduvad – nimisõna käändub. Kasutu muutumatute sõnade osas – nt sidesõnad.
ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54
Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid
ning ettevõtete töös esineb rida puudusi emade ja laste huvide ning õiguste kaitsmisel. Osastavat käändevormi kasutati 6 korral. Ka osastavas käändes ilmnes ajastu mõjusid, sest räägiti paljulapselistest emadest ning nende autasustamisest, nt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium autasustas 1949. a. 21. oktoobri seadlusega NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nimel rühma paljulapselisi emasid ordenitega. Väliskohakäänetest kasutati alale- ja alaltütlevat käänet, kuid mitte alalütlevat. Teiste kümnendite puhul oli tavaline just alale- ja alalütleva käändevormi kasutus. Alaleütlevat käänet kasutati 1 korra (Pealeselle on rajooni täitevkomitee poolt määratud paljulapselistele emadele ühekordset toetust kokku 27 530 rbl ulatuses) ning alaltütlevat 2 korral (millest annavad tunnistust ka emadelt saabunud kaebused isikute kohta, kes ei täida oma vanemakohustusi laste suhtes). Ainsuse käändevormidest kasutati enim omastavat – 8 korral
muutuvaid sõnu tüvevaheldusega. Eristatakse astmevaheldust ja lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus. Käändsõna vormistik Eesti keeles on 14 käänet: Inglise keeles on kaks Nimetav Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne
• Vabad vs seotus • Leksikaalsed vs grammatilised • (juured ja) tüved vs afiksid Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas: • Prefiks e. eesliide- eba+viisakas • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t • Infiks e. siseliide- akadi 6. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad:
2. adjektiiv omadussõna 3. numeraal arvsõna 4. pronoomen asesõna 5. verb- tegusõna 6. adverb määrsõna 7. konjunktsioon sidesõna 8. interjektsioon hüüdsõna 9. prepositsioon eessõna 10. postpositsioon MORFEEM Morfeem on väikseim keeleüksus millel on tähendus, morfeemid on: kõik sõnajuured ehk tüved aga ka liited, tunnused ja lõpud. SÕNAJUUR Sõnatüvi millele ei ole liidetud tunnuseid. Liitsõna peab olema kaks juurt. ALLOMORFID On morfeemide variandid. Nad annavad edasi üht tähendust aga eri kujul. Aosastav
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis
vrd lautta > laut – teine silp on lahtine, leenisklusiili ei teki –; *pilppas > pilbas). 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine. Uurali algkeeles oli käändeid mõnevõrra vähem kui enamikus praegustes soome- ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles. Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid ainult 5 käänet läheb tagasi soome-ugri algkeelde. Arvatakse, et juba uurali algkeeles oleks saanud eristada nominatiivi, genitiivi, akusatiivi, latiivi, lokatiivi ja separatiivi. Eesti keele vanimad käändelõpud on arenenud ilmselt derivatsioonisufiksitest. Hiljem sündisid käändelõppudest liitkäändelõpud. Nii saadi sise- ja väliskohakäänete lõpud.
Alfabeto A/a Ee / ee J/j N/n R/r W/w B/b Ff / ff K/k Ñ/ñ S/s X/x C/c Gg / gg L/l O/o T/t Y/y Ch / ch Hh / hh Ll / ll P/p U/u Z/z Dd / dd I/i M/m Q/q V/v - Saludos y despedidas ¡Hola! ¡Hasta pronto! ¡Buenos días! ¡Hasta luego! ¡Buenas tardes! ¡Hasta mañana! ¡Buenas noches! ¡A
Ainsuse ja mitmuse kolmas pööre: 'u- Mitmuse esimene pööre: qa:- Mitmuse teine pööre: IAX- Umbmäärane: k'u- Vastastikune: 'Ad- Eesti keeles on nimisõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis nimetavad asju ja saavad lauses esineda aluse ja sihitisena. Nimisõnu liigitatakse üld- ja pärisnimedeks. Nimisõnu jagatakse ka loendtatavateks ja loendamatudeks. Leidub sõnu, mis võivad olla nii nimi- kui ka omadussõnad. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev. Nimisõnadel puudub sugu ja artiklid. Preverbaalid Preverbaalid ejaki keeles koosnevad preverbaalidest ja järelasenditest. Neid kahte grupeeritakse kokku, sest ühte morfeemi võidakse tihti kasutada juurena mõlemas kategoorias. Preverbaalid on individuaalsed sõnad, mis esinevad verbiga konjuktsioonis.
tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud
Mida sagedasemaks ja tavalisemaks võõrsõna keeles saab, seda rohkem hakkab ta oma struktuurilt sarnanema omasõnaga. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile. Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhutu silp. Rõhk avaldub eesti keeles vaid suulises kõnes, kirjas rõhku ei märgita. 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine 7 Grammatilised käänded on nimetav, omastav ja osastav. Nende põhifunktsiooniks on lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine. Läänemeresoome algkeeles oli nominatiiv tunnuseta, genitiiv n-tunnuseline ja partitiiv ta/δa- tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Varasemas läänemeresoome algkeeles olid kohakääneteks latiiv (näitas tegevuse suunda), lokatiiv (näitas tegevuse
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad. Ini
Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada ----käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad. Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad. Eesti keeles on käändsõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ehk kaasus ja arv ehk nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5
Sõnavorm liidetakse morfeemidest kokku nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selgelt tähendust kandvateks osadeks. maja +sse tüvi +käändetunnus Grammatilised väljendusviisid Fleksioon e fusioon e tüvevaheldus on sõnavormide moodustamise viis, mille korral muudetakse sõnatüve. Sõnavormi ei ole võimalik jagada selgelt tähendust kandvateks osadeks. kinno tüvi ja käändetunnus pole eraldatavad, sisseütlevat käänet väljendab spetsiaalne tüvevariant Morfoloogiline tüpoloogia Selle järgi, milliseid grammatilisi väljendusviise keel eelistab, öeldakse, kas see on: (a) analüütiline vähe morfoloogiat (eriti analüütilist keelt nimetatakse isoleerivaks) (b) sünteetiline palju morfoloogiat (eriti sünteetilist keelt nimetatakse polüsünteetiliseks) Morfoloogiline tüpoloogia Isoleeriv keel kasutab ainult analüütilist väljendusviisi ning vormimoodustus puudub.
1. Basic Phrases ¡Buenos días! ¡Buenas tardes! ¡Buenas noches! bway-nohs dee-ahs bway-nahs tard-ays bway-nahs noh-chays Hello! / Good morning! Good afternoon! Good evening! / Good night! ¡Hola! / ¡Chao! Adiós. Por favor. oh-lah / chow ah-dee-ohs por fah-bor Hi! / Bye! Good bye. Please. Hasta la vista / Hasta luego. Hasta pronto. Hasta mañana. ah-stah lah vees-tah / ah-stah ah-stah prohn-toh ah-stah mahn-yahn-ah loo-ay-go See you soon. See you tomorrow. See you / See you later. (Muchas) Gracias. De nada. Bienvenidos (moo-chahs) grah-see-ahs day nah-dah
isik, arv jne (nt auto-d) · Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy) Eerinevus peitub läbinähtavuses, ehk kui lihtsasti võib nende tähendust näha uutes konstruktsioonides. Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39.: kui keeles on kääne ja arv ning mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände markeeringu vahele. Morfeemidel on tüüpiline järgnevus. Nimisõna puhul: enne mitmus, siis käändelõpp. Tegusõna puhul: enne tüvi, siis tegumood, aspekt, aeg, siis kõneviis, isik viimasena (Bybee sõnul on tugev tendents sellise järjestuse poole). Kui on prefiksi keeled siis on need peegelpildis. Harva on nii, et ühes keeles need kategooriad kõik realiseeruvad
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja = leksikaliseerumine
Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest
Pariet ielu ületa:INF tänav:SG:ACC ‘tänavat ületama, üle tänava minema’ Veel põhimõtteid: Märgitakse vaid sõnavormis eksplitsiitselt väljendatud kategooriaid, millel on selge lõpp või tunnus Mõningaid markeerimata kategooriaid, millel ei ole morfoloogilist tunnust (nt verbide olevik, käändsõnadel ainsus ja nimetav kääne), ei pea glossima Glossitakse omastav kääne, mis sageli avaldub tüvemuutusena, ja ilma lõputa imperatiiv Pan-i-n lambi põle-ma. Pane-PST-1SG lamp.GEN pole-INF2 Pane lamp põle-ma! Pane.IMP.2SG lamp põle-INF2 Kui näide on liiga pikk, tuleb seda murda nii, et näiterida ja morfeemtõlkerida jääksid vastavusse Ko tevs no Riga-s
kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise
· Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a). Maailma keeled on erinevad? Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms. Maailma keeled on sarnased? Ikkagi väljendusvahend. Võime võtta tundmatu keele ja seletame lahti suhted ja vahendid. Peab vaatama mõlemat poolt. Kuidas(allsüsteemid); väljendusvahendid:käänded, eessõnad jne. Millest. Otsime ühiseid jooni. Keeleteaduse metakeel-keelt kirjeldav keel. Need terminid ja mõisted ära õppida. Õpiku lisa 2. Etnonüüm-selle keelepärane nimi;( Saami keel.;Ostjaki keel mitte handi. Mitte hotentoti vaid khoekhoe jne)
.................................................................................... 4 Ennetulevik Future perfect...........................................................................................5 Üldminevik Past tense..................................................................................................5 Üldtulevik Future indefinite.........................................................................................5 Artiklid ja eessõnad.................................................................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad.......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited....................................................................................
Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11
2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv Artiklid võivad olla määravad (der bestimmte Artikel) umbmäärased (der unbestimmte Artikel) Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) Ainsus (Singular) Mitmus (Plural) "der Garten" "die Gärten" "die Stadt" "die Stadte" "das Haus" "die Häuser" Määrav artikkel (der bestimmte Artikel) osutab sellele, et kõnealune objekt on eelnevast vestluses osalejatele tuntud. Mõnikord esineb määrav artikkel ka asesõna "see" asemel. Kennen Sie den Mann? Kas te tunnete seda meest?
(aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv Tense form Active voice Passive voice Present simple Mary teaches me. I am taught by Mary. Present cont. Mary is teaching me. I am being taught by Mary. Present perf. Mary has taught me
ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik
Число имён существительных. Nimisõna arvukategooria. Большинство имён существительных изменяется по числам: они могут употребляться в единственном и во множественном числе.Vene keeles on nimisõnal kaks arvu:ainsus ja mitmus. Mitmuse moodustamine. Единственное число. Мужской и женский Средний род. Ainsus. род Mees-ja naissoost. Kesksoost sõnad. Kesksoost sõnade lõpus 1. У существительных on – o.(kui tüvelõpu
annaabi.ee 
