Geograafia peamised harud ja majandustegevus. (0)

Majadustegevust mõjutavad tegurid:
1. Looduslik keskkond
2. Kultuuriline tagamaa
3. Tehnoloogilised võimalused
4. Tööjõu haridustase
5. Riigi poliitilised otsusesd
Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned:
6. Globaliseerumine
2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus
3. Tööjõu aktiive liikumine
4. Välisabiprogrammid
5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses
Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku
arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks.
Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva
majanduses järgmised iseloomulikud jooned:
11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides.
2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas ( globaalsed keskkonnaprobleemid).
3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele.
4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, sell kuid madal arengutase ei võimalda seda tööjõudu
kasutada.
5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu
mõjutatakse Lõunariikide poliitikat.
Majandustegevuse vormid:
Primaarsed majandusharud —looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud.
Sekundaarsed majandusharud— tooraine töötlemine (tööstus).
Tertsionaalsed harud—teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus
kaubandus jne).
Kvarternaarne tasand—nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus , infotööstus).
Kvinaarne tasand—juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused).
Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused:
1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda.
2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil.
3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade
sidepidamisvõimalustega piirkodadesse.
4. Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transpordi ja olmeteeninduse tase.
Primaarsed majandusharud
Põllumajandus
Maakera maismast on põllumjandusliku maad 30% (haritav maa—10% = 15 mln km² ja looduslik
rohumaa—20%).
Põllumajandusliku tegevuse nõuded:
31. Maa efektiivne kasutamine
2. Õige maakorraldus
3. Maa õige maksustamine
4. Rikutud maade taaskasutusesse toomine (rekultiveerimine)
5. Õigesti läbi viia maaparanduslike töid
Agrokliima väätmete tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks
Ekvatoriaalne
Liiga niiske kliima on peaaegu viljatute muldadega põllumajanduslikukus tegevuseks ebasobiv. Haritatavat
maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse.
Lähisekvatoriaalne
Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi
niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused.
Troopiline
Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu
on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski.
Lähistroopiline
Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on
aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki.
Parasvööde
Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts ) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja
rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult
kasutatavad maa-alad.
Lähispolaarne
Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts.
Polaarne
Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu.
Levinumad tootmiskompleksid tänapäeval:
1. Suurtalu
2. Ekstensiivne teraviljatalu
3. Ranšo (ekstensiivne loomakasvatustalu)
4. Istandus (palju inimtööjõudu)
5. Uusistandus (kasutatakse masinaid)
6. Loomakasvatustalud (Põhjariikides esinev väga intensiivne loomakasvatusettevõte, kus toodetakse
linde ,veiseid jms. Toodang on kallis)
7. Segatalu (Lõunariikides. Toodetakse nii enale kui müügiks.)