Juhtimine (0)

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
Majandusarvestus 1.kursus
Juhtimine
Referaat
Maarja Kobin
Pärnu 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Juhtimisfunktsioonid : 4
Juhtimise tüübid 5
Juhtimine ja eestvedamine 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud allikad 8

Sissejuhatus

Juhtimine (inglise keeles management ) on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja ühtseks tervikuks sulatamine , et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada tema liikmete vajadusi.
See on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise.
Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedžer, direktor , juhataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada ). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus . Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel. Juht peab seetõttu käskude ja keeldude asemel looma visiooni ja näitama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesmärkide saavutamiseks. Juht on tänapäeval aina enam liidri ehk teenäitaja rollis. Juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda. Kaasaegset juhti eristab traditsionaalsest (võimu alusel talitavast) juhist see, et teda järgitakse vabatahtlikult. Näiteks seetõttu, et mõistetakse eemärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise fookus on seetõttu muutunud võimule baseeruvalt käsutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele , organisatsiooni liikmete kaasamisele, koostööle ja tegevuste sihipärasele organiseerimisele ja koordineerimisele.

Juhtimisfunktsioonid :

planeerimine , organiseerimine , eestvedamine ja kontrollimine.
Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke – oleks efektiivne. Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Efektiivsust kirjeldatakse sageli, kui "teha õigeid asju" - see tähendab neid tegevusi, mis aitavad organisatsioonil jõuda eesmärkideni.
Samal ajal on ressursid , mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikus on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Rohkem väljundit sama sisendi hulga juures tähendab säästlikkuse suurendamist ja sama väljund väiksema hulga sisendite kaudu näitab samuti säästlikkuse suurendamist. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust. Säästlikkust võib ka selgitada, kui “teha asju õieti”, see tähendab, mitte kulutada asjatult ressursse. Samal ajal, kui säästlikkus on seotud vahenditega, millega asju teha, on efektiivsus seotud lõpptulemusega või organisatsiooni eesmärkide saavutamisega.

Juhtimise tüübid

Institutsionaalne juhtimine kujutab endast omanikusuhet ja poliitilist võimu. Tegemist on strateegilise juhtimisega kõrgemal tasemel, kus toimub erinevatest institutsioonidest koosneva terviku (“emaettevõte” ja allasutused) suunamine lähtuvalt ettevõtte kasvust või poliitilisest mandaadist (nt muuhulgas algatatakse ühinemisi, likvideerimisi, muul moel muutmist).
Strateegilise juhtimise eesmärk on sellest lähtuvalt läbi erinevate protsesside efektiivse juhtimise soovitud tulemuste saavutamine. Selleks, et strateegiline juhtimine täidaks oma eesmärgi, peavad juhid tegelema sellise keskkonna loomisega, mis paneks inimesi innustuma ja visiooni poole liikuma. Selle komponentideks on juhtimise põhifunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, motiveerimine ja eestvedamine, mehitamine ning kontrollimine. Samas ei tegeleta nende raames üksikküsimustega, vaid pannakse paika üldised suunad ja poliitikad selle kohta, mida ja kuidas tuleks teha. Erinevatel strateegilise juhtimise etappidel on teatud juhtimisfunktsioonidel suurem või väiksem roll. Nt planeerimine ja eestvedamine on enam aktuaalsed strateegia väljatöötamisel, organiseerimine, motiveerimine ja mehitamine aga strateegia elluviimisel, kontrollimine omakorda strateegia hindamisel. 
Taktikaline juhtimine on valdkonnajuhi tasand. Antud tasandil konkretiseeritakse strateegilise tasandi eesmärgid ja seotakse ressursid erinevate kitsamate tegevuste/funktsioonide taha (nt organisatsiooni personalistrateegia tegeleb strateegiliste suundade täideviimisega oma valdkonnas. Oluline on luua selge arusaam sellest, mida ja kuidas tuleb antud valdkonnas teha, et toetada strateegilisi eesmärke;
Operatiivjuhtimine on otsese juhi tasand, kus muudetakse igapäevane tööpanus reaalseteks tulemusteks (lühiajaliste tegevuste teostamine pikemat perspektiivi arvestades).

Juhtimine ja eestvedamine

Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine.
Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõudu. Juhid saavutavad tulemusi, suunates töötajate tegevusi, samas, kui liidrid loovad visiooni ja inspireerivad teisi seda visiooni saavutama ja ennast pingutama.
Liidrid kasutavad kolme tüüpi oskusi: tehnilisi, inimestega seotud ja kontseptuaalseid.
Tehnilised oskused osutuvad isiku teadmistele ja võimekusele mingis protsessis või tehnoloogias . Näiteks raamatupidaja , insener, arvutiprogrammeerija. Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks. Tihti ei ole juhid ise kunagi praktiseerinud mõnada tehnilist oskust, mida neil tuleb juhtida.
Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi – inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist.
Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega.

Kokkuvõte

Realistlikum on juhtimist kirjeldada protsessina. Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad. Ei saa ka alati täpselt juhtide tegevust jaotada planeerimiseks, organiseerimiseks, eestvedamiseks ja kontrollimiseks. Kui juhid juhivad, on nad sageli seotud tegevustega, mis sisaldavad veidi planeerimist, veidi organiseerimist, veidi eestvedamist ja veidi kontrollimist ning võib-olla ka mitte selles järjekorras.
Juhtimine on vajalik kõikides organisatsioonides. Hästi juhitud organisatsioonid loovad lojaalse klientuuri, kasvavad ja on igati edukad. Need organisatsioonid, mis on kehvasti juhitud, kaotavad kliente ja tulu.

Kasutatud allikad

http://www.sisekaitse.ee/strjuhtprotsess/avaleht/1-teema/11-strateegilise-juhtimise-sisu-eesmark-ja-tahtsus/
http://web.ametikool.ee/jane/okj/?6._Juhtimistegevused
http://et.wikipedia.org/wiki/Juhtimine
http://en.wikipedia.org/wiki/Management#Basic_functions
http://web.ametikool.ee/jane/okj/?4._Eestvedamine_ja_v%C3%B5imustamine:Eestvedamise_olemus:Liidrik%C3%A4itumine
http://management.about.com/
8