Hankelogistika (0)

HANKELOGISTIKA
Hankelogistika eesmärk - õige koguse ja sortimendiga ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tootmis- või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukulude ja suurima kasumiga.
Hankelogistika juhtimise strateegia toetub materjalituru analüüsile, määratleb prioriteedid ja koordineerib oma tegevused finantside ning operatsioonide juhtimisega. Hankelogistika juhtimise kvaliteet mõjutab otseselt firma klienditeeninduse taset, konkurentsivõimet, kauba realiseerimist ja kasumit. Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas).
Hankelogistika ülesanded:

• Kauba nõudluse prognoosimine (firma ja varustustehingute määratlemine)
  
• Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, teenused)
  
• Võtmeprobleemi „teha ise või osta“ lahendamine (enne tarnijate valiku tegemists kaalutakse kulude ja kvaliteedi alusel, kas valmistada detailid ise või osta teistelt ettevõtetelt)
  
• Hanketüübi määramine (kas kehtestatud, piiritletud või uued tarned; sõltuvad tarne kestusest ja keerukusest)
  
• Turu analüüs (võimalike tarnijate, nende turupositsiooni , pädevuse jm määramist)
  
• Kõikide võimalike tarnijate identifitseerimine (kõik vajalike materjalide tarnijad , kes on võimelised rahuldama firma vajadusi)
  
• Firmale vajaliike materjalide võimalike allikate esialgne hindamine (hõlmab tarnijate pakkumiste võrdlemist firma vajadustega – tootmis- ja logistikaeksperdid)
  
• Tarnijate lõplik hindamine ja valik (konkreetsed kriteeriumid; kvaliteedi, usaldusväärsuse, tootmislogistika kontseptsiooni ja logistilise süsteemiga vastavuse tagamine)
  
• Vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused (lepingute sõlmimine, tellimuste juhtimine, tarnsport, materjalide käsitsemine, ladustamine , säilitamine)
  
• Tarne kontroll (järjepidev juhtimistegevus – hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist)
  
• Tootmiseks vajaliku tooraine , pooltoodete jm efektiivne teisaldamine lähtekohast tootmiskohta
  

Hankelogistika prioriteedid arenenud riikides:

• Tarnijate konkurentsivõime;
  
• Nende poolt pakutavad hinnasoodustused (pikaajaliste lepingute puhul);
  
• Tarnete vastavus firma logistika strateegiale;
  
• Maksimaalne kulude vähendamine;
  
• Pikaajalised koostöövõimalused tarnijatega.
  

TARNIJA VALIMINE
Tarnija valimine on tähtis:

• Strateegiliste, rahulolematusest või ebaefektiivsusest tingitud muudatuste sisseviimisel
  
• Projektide teostamisel
  
• Uute toodete ja teenuste kasutuselevõtmisel
  

Tarnija valiku analüüsitavad aspektid:

• Tarnijate senine kasumlikkus ja lojaalsus
  
• Pakutava toote/teenuse kvaliteet
  
• Klienditeeninduse tase ja hoiakud
  
• Suhtlemise kulud
  
• Valimsolek uuenduslikeks ja ennetavateks muutusteks
  
• Finantstaust ja prognoosid
  
• Tugevused ettevõttele olulistes valdkondades (sh IT)
  
• Oskusteave ja selle täiendamise võimalused
  
• Ohutegurid (hinnata, kas partnerist võib kujuneda konkurent või ohtlik võtmeisik)
  
• Omanikud , juhtkond ja võtmeisikud
  
• Partneri tegevuse läbipaistvus
  
• Keskkonnasäästlikkus
  
• Avalikkuse hoiakud tarnija suhtes
  

Sobiva tarnija selgitamiseks arvutatakse iga tarnijakandidaadi puhul eraldi välja tarnija reitingu summa (kriteeriumide kaalu ja tähenduse arvulised väärtused korrutatakse omavahel läbi ja saadud tulemused summeeritakse).
TOOTMISLOGISTIKA
Tootmislogistika all võib vaadelda kõike, mis toimub toormaterjaliga tootmisettevõtte seinte vahel, kuidas valmib toode ja mida silmas pidada seda kõike planeerides.
Tootmislogistikal on alljärgnevaid printsiipe:

• Loobumine liigsetest varudest (JIT süsteemide puhul üldse varudest)
  
• Tootmistsükli ajakulu vähendamine
  
• Loobumine detailide valmistamisest, mille järele ei ole püsivat ja suurt nõudlust
  
• Ebaratsionaalsuse vähendamine
  
• Vigade ja praagi vähendamine
  
• Koostöö arendamine eesmärke mõjutavate organisatsiooni väliste subjektidega (tarnijad, vahendajad)
  
• Kvalitatiivse ja kvantitatiivse paindlikkuse järjepidev tõstmine
  

Tootmismaterjal läbib teel materjalist valmistooteks mitu etappi . Need on küllaltki standardsed toimingud:

• materjali vastuvõtt
  
• materjali ladustamine
  
• materjali komplekteerimine tootmiseks
  
• toote valmistamine
  
• valmistoodete pakkimine
  
• toote saatmine klientidele.
  

Tootmisettevõtte põhiprotsess on toote valmistamine.
Planeerimine algab enne tootmishoone ehitamist või rekonstrueerimist asukoha valikuga. Millise transpordiga saabuvad materjalid tehasesse, kus asuvad võimalikud koostööpartnerid, kust ja kuidas tulevad tööle inimesed, kuidas on kättesaadavad energiaallikad ja kommunikatsioonivõrgud jne.
Täpne materjalisaldo on nii ostutegevuse, kui ka tootmise kavandamise alus. Kas valmistooted ladustatakse või mitte, sõltub juba konkreetsest ärimudelist.
Tootmislogistika puudutab ka infovahetust ning hästi töötavad IT- lahendused lihtsustavad materjali ja toodete käsitlemist.
Ajaline ja ruumiline kasulikkus
Tootmis(töötlemis-)protsess lisab kaubale väärtust -valmistoodanguartikkel on tarbija jaoks väärtuslikum kui selle kokkupanemata komponendid. Lisandunud väärtust nimetatakse vormiliseks kasulikkuseks. Kauba nimetuse all mõeldakse nii tooteid kui teenuseid.
ärast tootmisliinilt lahkumist lisandub kaubale ruumiline, ajaline, ja omamiskasulikkus. Logistika annab ruumilise ja ajalise, marketing omamiskasulikkuse. Omamiskasulikkust võib ka logistika lisada (müügijärgne teenindus).
Ruumiline kasulikkus lisandub kaubale tarbimis- või ostmispaika toimetamisel. Ajaline kasulikkus lisandub, kui kaup toimetatakse tarbijale just siis, kui viimane seda vajab (näiteks mingi müügiartikli juurdevedu jaemüüjale olemasolevate varude lõppemisel).
Ettevõtte juhtkonnale on logistikapoolne "kasulikkuse lisamine" küllalt tähtis. Logistiliste kulude vähendamine või turupositsiooni tugevnemine (suurem läbimüük) suurendab kaubaühiku ruumilist ja ajalist kasulikkust, suurendades seega firma kasumit.
TÕUKAV TOOTMISSÜSTEEM
(tooted liiguvad pakkumispõhiselt)
Tõukav tootmissüsteem on materjali saadavuse planeerimisel (Materials Requirements Planning – MRP–I) põhinev tootmissüsteem.
Tooted liiguvad tarnijalt tootjani mitte niivõrd hetke vajadusest, kuivõrd tuleviku vajadustest lähtudes. Tootmine lattu põhineb müügiennustustele rajanevatele müügiplaanidele. Tooted püütakse tõugata turule, kus toimub nende realiseerimine nõudluse kaudu.
Toimib mudelil tarnijad – komponendid – pooltooted – valmistooted – ladu – tarbija.
MRP I nõuab kolme olulise tegevuse kavandamist:

• põhjaliku tootmisplaani loomine vastavalt nõudlusele
  
• tootmisplaani ja materjalide sortimendi ning koguse sidustamine
  
• laovarude minimeerimine
  

Süsteemi miinuseks on paindlikkuse puudumine s.o. võimetus kohaneda kiirete muutustega , vajadus väga mahuka info hankimise ja töötlemise järele.
TÕMBAV TOOTMISSÜSTEEM
(tooted liiguvad nõudluspõhimõttel)
Tootmistegevuse ja ressursside planeerimisel põhinev tootmissüsteem ( Manufacturing Resource Planning MRP–II). Kui tootmisgraafik on koostatud, siis on võimalik organiseerida materjalide voo teisaldamine nii, et õige kogus saabuks õigel ajal õigesse kohta. Tootmise planeerimine põhineb klientide tellimustel ja tootmisprotsess algab selle nõudlusimpulsist.
Toimib mudelil tarbija – ladu – valmistooted – pooltooted – komponendid – tarnijad.
MRP II ( manufacturing requirements plan) on MRP I edasiarendus ja põhineb integreeritud lähenemisel kogu tootmistegevusele alates toodete tellimisest kuni materjalide ja pooltoodete toimetamiseni tarnijatele.
MRP–II rakendamise eeliseid on:

• tarnete ladusam korraldus,
  
• tunduvalt kiirem ja paindlikum reageerimine nõudluse muutustele,
  
• ressursside tõhusam kasutamine (lühem tootmistsükkel ja väiksemad varud),
  
• materjalide (tootekomponentide) tarnijate vajaduste parem rahuldamine.
  

KANBAN SÜSTEEM
Kanban süsteem kasutab nn “kan” ja “ban “ kaarte, kus “kan” kaardid tähistavad tarnitud ja “ban” kaardid tootmisse läinud tooteid.
Kanban on visuaalne kaubaohjesüsteem, mida juhitakse kaartide/saatelehtede ja konteinerite/kastide abil.

• saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab
  
• vastuvõtja juures ei toimu ladustamist
  

JIT (just-in-time) ehk täppisajastamine

• tootmissisendid jõuavad kohale täpselt siis, kui neid tootmises vajatakse
  
• eesmärgiks on tarne täpne ajastamine ja tähtsam aspekt on tarne usaldatavus
  

Kättetoimetamise aeg koosneb järgmistest tööetappidest:

• tellimuse käsitlemise ajast
  
• komplekteerimise ajast
  
• transpordiajast
  
• kliendi kauba vastuvõtmise ajast
  
• eri pikkusega ooteaegadest etappide vahel
  

Ajakasutuse jälgimine kogu väärtusahelas ( turustuskanali järjestikused firmad moodustavad väärtusahela ) aitab leida teenindusvõime puudusi.
Just-in-time’i peamine eelis on, et tootmisettevõttes praktiliselt puuduvad varude hoidmisega seotud kulud.
JIT - süsteem pöörab erilist tähelepanu kadude vähendamisele:

Ületootmisest põhjustatud kaod (ületootmine või tootmine liiga vara toob kaasa tarbetud laokulud).

Ootamisest põhjustatud kaod ( kui operaator on masina töö ajal tegevuseta, peaks ta juhtima rohkem kui ühte tööpinki või masinat).

Vedudega seotud kaod (kui tootmisüksused ei paikne korrapäraselt võib see põhjustada asjatut vedu ettevõtte territooriumil).

Ladustamisega seotud kaod (ladustatud kaup on kadu, sest see seob kapitali ning seda tuleb transportida ning mõnikord ka otsida ja leida).

Tööliste liigutustega seotud kaod (materjalide, detailide või pooltoodete mittevajalik toomine ja viimine , materjalide otsimine, tööriistade valimine ja tassimine ühest kohast teise).

Praagiga seotud kaod (defektse toote valmistamise ja materjali maksumus ning defektide parandamise kulud).

Töötlemisega seotud kaod (on tingitud ülemäärase võimsuse ja täpsusega masinate rakendamisest).

Operatsioonidega seotud kaod (tulenevad niisuguste meetodite kasutamisest, mis halvendavad toodangu kvaliteeti, kahjustavad detaile ning nõuavad lisatööd).
MATERJALILOGISTIKA
Logistiline materjali juhtimine sisaldab müümist, ostmist ja tootmist.
Materjalijuhtimise kaks osa praktikas on kaubasaadetiste saamine õigesse rütmi ja pideva tasakaalu säilitamine ostude või tootmise ja müügi vahel.
Ladusid võib jagada kaheks: kasutusladudeks ja tagavaraladudeks.
Kasutuslaoks nimetatakse, kui kaupade transport kahe firma vahel on organiseeritud nii, et müüjalt saabuv partii on koguselt kliendi hetkevajadusest suurem, jääb osa kaupadest natukeseks ajaks lattu.
Tagavaralao all mõeldakse, kui ladustamisel tekib ebakindlustunne. Kliendid soovivad kaupa kohe või tarneajast kiiremini. Ei teata ette täpselt palju teatud kaupa vajatakse ja mis hetkele lõplik vajadus ajastub.
Kättetoimetamisvõime paraneb vähendades laomahtusid. Läbiminekuaegade vähendamine saavutatakse tõmbejuhtimise põhimõttel. See on firma juhtkonna strateegiline valik.
Läbimisaja analüüs
Läbimisaja analüüs on logistika universaalne instrument, mida võib peale tootmise ja kaubanduse kasutada ka muudel tegevusaladel. Läbimisaja analüüs sisaldab endas ajakulu kaardistamist ja analüüsi.
Läbimisaegu lühendades lühenevad tarneajad, suureneb tarne täpsus, väheneb tööjõukulu, saadakse hakkama väiksema käibekapitaliga, jne.
ABC analüüs
Analüüsimise tulemusena viiakse läbi rühmitamised ja saadud rühmadele rakendatakse neile sobivaid juhtimispõhimõtteid.
ABC- analüüs põhineb 80 / 20 reeglil, mille kohaselt:

• 80 % läbimüügist saadakse 20 % toodetelt
  
• 20 % klientide arvele langeb 80 % kasumist
  
• 80 % kaubavarude väärtusest sisaldub 20 % - s ladustavates tootenimetustes
  
• 20 % tootenimetuse saamiseks kulub 80 % kauba hankimistöödest
  

A-tooted – hädavajalikud kaubad ; kõrge hankekindlus (95%); alati laos; suur nõudlus .
B-tooted – lisakaubad; hankekindlus kõigub (80-90%); laoseisu tuleb hoolikalt jälgida.
C-tooted – ülejäänud tooted; hankekindlus (70%); tellimise alusel.
ABC põhimõtetel teostavad analüüsi etapid oleksid järgmised:

Valida toote rühm

Otsida välja müügistatistika

Müügistatistikas tuua välja

• realiseerimine artikli kohta
  
• realiseerimine variantide lõikes
  
• realiseerimine tootjate lõikes
  

Analüüs – teatud kaubamärkide olemasolu; kasumi eksisteerimine; valikuvariantide olemasolu; ostupoliitika; tarnijate arvu piiramine.

Läbirääkimised tootjatega; analüüsi korrigeerimine.