Logistika (0)

Logistika on tarneahela protsessi osa, kus osategevuste efektiivne planeerimine , elluviimine ja kontroll h�lmab toodete liikumist ja ladustamist ning sellega seotud teenuste ja teabevoogude juhtimist tarnepunktist l�pptarbijani t�imaks klientide n�udmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftat��stus, klaasit��stus jne) kuni v�ike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada l�htudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile v�ib tuua neli v�imalikku l�henemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus , klienditeenindus, turundus , arvestus ja infovahetus . Logistika kui ettev�tte juhtimistegevus tagab k�ikide juhtimisfunktsioonide eduka koost�� ja v�imaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes. Logistika kui m�tteviis v�imaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes p�hjus-tagaj�rg seostes. Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid , kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid n�htusi. Logistika on eelk�ige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettev�tte strateegilist asendit ja t�sta konkurentsiv�imet. Logistika on ettev�tte k�iki tegevusalasid ja astmeid l�biv m�tlemisviis, tegutsemisviis, mis toetab iseseisvaid tegevus�ksusi. Kui ettev�ttesse rajatakse mingi �ksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda k�sitleda kui logistilist tegevust koordineerivat �ksusust. Firma v�ib oma logistilist tegevust korraldada allj�rgnevalt: Firma loob oma all�ksuse, mis korraldab logistilist tegevust. Firma ostab �ksikuid logistilisi teenuseid logistikafirmalt (transport). Firma ostab logistilist teenust pikaajaliste lepingutena. Sel juhul s�nnivad strateegilised alliansid, tarne osapooled (kauba saatja ja saaja) lepivad kokku �hise logistika teenust pakkuva firma kasutamises, nn. kolmanda osapoole kasutamises. Logistilist teenust pakkuv firma vastutab kogu v�rgu organiseerimise, koordineerimise ja integreerimise eest. Selle k� rval v�ib tootmises planeerimise ja kontrolli k�igus kasutada allj�rgnevat l�henemist: tootmine lattu tootmine vastavalt laekunud tellimustele, projekteerimine vastavalt laekunud tellimustele. Kavandatav infotehnoloogiline tase s�ltub eeltoodud protsessidest aga on m�jutatud ka konkurentide k�itumisest. Interneti kasutamise kasv t�nu �ritegevusele laienemisele on reeglina tingitud konkurentsitingimuste muutumisest, mida iseloomustab maailmamajanduse kasv, r�huasetuse nihe informatsioonile baseeruva postindustriaalse �hiskonna suunas ja uue digitaalse majanduse areng. Tuleb n�ustuda, et eelpool mainitud organisatsiooni sisemised (strateegia, toodang) kui ka v�lised (turgu iseloomustavad n�itajad) faktorid m�jutavad konkurentide tegevusmudelit ja loovad erilise keskkonna konkreetse turusegmendi jaoks. T�psemalt �eldes, strateegiline planeerimine, uurimis - ja arendustegevus, mis eelneb m��gitegevuse korraldamisele on v�ga oluliselt m�jutatud keskkonna m�judest. Keskkonna m�jude illustreerimiseks kasutatakse tihtipeale ka Porteri poolt pakutud nn. viie j�u mudelit, mis iseloomustab erinevad m�jusid, mis toimivad turgudel. Selliseks viieks anal��sitavaks j�uks on: tarbija (klient) varustaja konkurendid asendustooted turule sisenemise barj��rid.