Keskhaiglas paraneks?

Vastus leiad õppematerjalist: Taavi Tamm, Keskhaigla- situatsioon

Taavi Tamm, Keskhaigla- situatsioon (3)

Tallinna Majanduskool - Sotsioloogia - Organisatsiooniline käitumine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Keskhaiglas paraneks?

SITUATSIOONIÜLESANNE
KESKHAIGLA

PROBLEEM

Tasandiks on organisatsioon ja probleem on Taavi Tammel, kes on keskhaigla haldusjuht.
Probleem haarab kogu organisatsiooni, mõju on suur kuna Rita Roos andis lahkumisavalduse, probleem on kestev. „olen töötanud sünnitusosakonna vanemõena neli kuud, kuid ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla; Taavi Tamm juurdles juba mitu päeva probleemi kallal, kuidas korraldada õdede haldussüsteemi, sellega polnud rahul ei arstid ega õed“

Tunnus
Põhjus
Tagajärg
-haldussüsteemi puudulikkus „Taavi Tamm juurdles juba mitu päeva probleemi kallal, kuidas korraldada õdede haldussüsteemi, sellega polnud rahul ei arstid ega õed“
-kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas tegutses väljaspool oma volitusi ning andis korraldusi sünnitusosakonna õdedele tulla appi kirurgiaosakonda, hoolimata sellest ,et neid õdesid oli hädasti vaja ka sünnitusosakonnas „kirurgiaosakonna juhataja võttis nad oma osakonda appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime; ma püüdsin küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid“
-arstidel ja õdedel on mitu ülemust, kellele nad alluvad ja kelle nõudmisi peab täitma. „ei suuda oma tööga toime tulla. Kuidas olekski see võimalik, kui mul on 3 või 4 ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kellest igaüks peab end teistest tähtsamaks“
-vanemõde Rita Roos ei suutnud ennast kehtestada ning selgeks teha, et kirurgiaosakonna doktor ei saa talle kui sünnitusosakonna vanemõele taolisi korraldusi anda ning et ka neil on õdesid hädasti vaja „ma püüdsin talle küll selgitada, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid“
-arstide ja õdede rahulolematus , ülemuste antud ülesanded kasvavad rohkuse tõttu üle pea ning ülesandeid võidakse lahendada lohakalt või mõnega ei jõua tegeleda. „haldussüsteemiga pole rahul ei arstid ega õed; Rita Roos ei suuda siinset olukorda enam välja kannatada; olen püüdnud teha kõike, et tulla oma tööga toime, kuid ma arvan, et see pole võimalik“
- sünnitusosakonna juhataja Jaana Jalaka pahameel, kuna teise osakonna juhataja astus üle talle antud õigustest, pidades end tähtsamaks ning töötajate puuduse tõttu kirurgiaosakonnas võeti sünnitusosakonnast kaks töötajat appi konsulteerimata sünnitusosakonna juhatajaga ning seetõttu kannatavad sünnitusosakonna patsiendid „ma püüdsin talle küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja“

Probleemi valdkond : kehvasti organiseeritud keskhaigla struktuur, ametikohtade vaheliste suhete mudel paigast ära. ( Organiseerimine ja struktuur, „Juhtimise alused“ õpik lk. 97-118)
Kuidas tuleks Taavi Tammel korraldada haldussüsteem, et olukord keskhaiglas paraneks?

OLUKORRA ANALÜÜS
Igas asutuses on oluline töö toimimiseks hea organiseeritus ehk juhtimistegevus , mille käigus asutuse juhataja selgitab välja kogu täitmisele kuuluv töömaht, jaotab selle üksikisikute vahe, moodustab ametikohad ja allüksused ning määrab kindlaks alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mida tuleb selgeks teha ka kõikidele töötajatele, et ei tekiks konflikte ja probleeme. (organiseerimine, õp.lk 97)
Antud situatsioonist lähtudes tundub, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik tööjaotusest. Haiglates on tööjaotus astmeline, ehk kohustused, vastutus ja õigused olenevad juhtimise tasemest. Igal osakonnal on oma ülemused ja alluvad ning teise osakonna juhataja ei saa/tohiks anda korraldusi teise osakonna juhataja alluvatele või teha teises osakonnas ümberkorraldusi nagu selles situatsioonis käitus kirurgiaosakonna juhataja, kes võttis sünnitusosakonna õdesid enda osakonda appi, arvestamata, et ka seal osakonnas oli neid hädasti vaja ning ei konsulteerinud sünnitusosakonna juhatajaga. Kirurgiaosakonna juhataja eiras samuti ka sünnitusosakonna vanemõe keeldumist, kes üritas selgeks teha, et ei saa laenata oma osakonna õdesid talle appi „ sünnitusosakonna juhataja Jaana Jalakas küsis vanemõelt, miks pole tööle ilmunud kaks meie osakonna õde. Vanemõde ütles, et kirurgiaosakonna juhataja võttis nad oma osakonda appi, kuna nad ei tule omadega toime. Vanemõde püüdis seletada, et neil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid kirurgiaosakonna juhataja ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid“. (tööjaotus, õp.lk 98)
Keskhaigla struktuur on liigendatud funktsionaalselt ehk on jaotatud põhitegevuste järgi. Igale funktsioonile on vastav osakond või spetsialist, ehk sünnitusosakonnas töötavad õed on spetsialiseerunud antud valdkonnale ning kirurgiaosakonnas sellele valdkonnale ning on oluline, et iga osakonda juhtiv spetsialist jagab ülesandeid/ annab korraldusi oma vastutusalas. Keskhaigla töö tulemuslikkus sõltubki oma ala spetsialistidest, kes on teatud alal spetsialiseerunud ning mille tõttu tehakse ka kompetentsemaid otsuseid. Antud situatsioonist lähtudes ei ole haldusjuhile midagi ette heita, kuna keskhaigla töötajate töö on jaotatud vastavalt funktsioonidele osakondadeks ning on määratud ka juhtivad spetsialistid . Võib järeldada, et kirurgiaosakonna juhataja sattus kriisiolukorras paanikasse ning ei tea, kuidas on õige käituda antud olukorras ehk oleks pidanud informeerima juhtkonda kriisolukorrast ja sellest, et ei tule toime, mitte anda omavoliliselt korraldusi teise juhataja vastutusalas. Seega võib järeldada, et selgelt määratletud tööjaotus lihtsustab suhtlemist. Antud jaotusest saab välja lugeda puudusena, et osakonna juhid on oma funktsionaalseid eesmärke kildkondlikult soosinud ehk oma osakonna patsientide huve ja saavutatavaid eesmärke peetakse teise osakonna omadest tähtsamaks „ma püüdsin kirurgiaosakonna juhatajale küll selgitada, et meil on sünnitusosakonnas õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid; sünnitusosakonna juhataja ütles, et ma pean need õed kohe sünnitusosakonda tagasi tooma“. (struktuuri liigendamine, õp.lk 99)
Ametlik korralduste kulgemise ahel on katkematu võimuliik organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumisteni, mis määrab ära selle, kes peab kellele aru andma. Korralduste kulgemine hõlmab õigusi, vastutust ja korralduste ühtsust. Antud situatsiooni muudab keeruliseks ülemuste rohkus , kelle korraldusi tuleb töötajatel järgida „kuidas oleks võimalik oma tööga toime tulla, kui mul on kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kellest igaüks peab end teistest tähtsamaks“. Siinkohal tuleks Taavi Tammel lähtuda korralduste kulgemise ahela puhul klassikalisest seisukohast , mille järgi võivad korraldused tulla ainult ühelt ülemuselt ja töötaja vastutab vaid tema ees, mis muudaks töötajate töö lihtsamaks ning oleks kergem oma tööga toime tulla. Õigus anda korraldusi ja otsustada oleneb positsioonist ehk igal juhil on seda rohkem võimu, mida kõrgemal tasemel ta on ning allapoole võib delegeerida tegutsemiseks vajalikke õigusi. Siinkohal tuleks lähtuda lineaarsest õigusest, mis tähendab õigust suunata oma alluva tööd ning korralduste ahel liigub tipust alla ning ei tekiks olukordi, kus mitu ülemust korraga annab erinevaid korraldusi ja tähtaeg kõigil lühike ning on keeruline kõik korraldused õigeks ajaks täita. „ haigla ülemõe antud korraldus voodikohtade kasutamise aruande koostamiseks kulub vähemalt poolteist tundi, pool tundi hiljem sünnitusosakonna juhataja andis korralduse tunni aja jooksul appi võetud õed osakonda tagasi tuua“ (korralduste kulgemise ahel, õp. lk 101-102)
Kontrolli ulatus on antud situatsiooni puhul väike, kuna juhtimistasand on suur. Juhtidel tuleb lahendada palju raskestimääratletavaid probleeme, kuna ei puutu nendega igapäevaselt kokku ning ei pruugita olla teadlik ka probleemi kestvusest ja põhjustest, kuna antud juhul kannatas Rita Roos neli kuud enne kui antud probleemiga haldusjuhi poole pöördus „olen töötanud vanemõena neli kuud, kuid ma ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla; uskuge mind, et niisugused asjad leiavad aset iga päev“. (kontrolli ulatus, õp.lk 103)
Keskhaiglas on otsustamisõigus tsentraliseeritud, millele viitab kirurgiaosakonna doktori iseseisvalt vastu võetud otsus võtta appi õdesid sünnitusosakonnast ilma, et oleks juhtkonnaga oma soovi arutanud ning vanemõe keeldu kuulanud. Antud organisatsiooni puhul ei saa kasutada detsentraliseeritud otsustamisõigust, kuna firma osakonnad ei ole territoriaalselt hajutatud. (otsustamisõiguse tsentraliseeritus või detsentraliseeritud, õp. lk 103)
Võib oletada kirurgiaosakonna juhataja käitumisest ,et antud organisatsioon ei ole kõrgelt formaliseeritud, kuna kõrgelt formaliseeritud organisatsioonides on täpsed ametijuhendid , käitumisreeglid ja protseduurireeglid, sellises organisatsioonis ei saa inimene tegutseda oma äranägemise järgi, mis moodi tegutses aga kirurgiaosakonna juhataja, millele viitab sünnitusosakonna juhataja teadmatus , miks pole kahte õde nende osakonnas tööl. „sünnitusosakonna juhataja küsis, miks pole tööle ilmunud kaks osakonna õde; kirurgiaosakonna juhataja võttis appi oma osakonda kaks õde“. (formaliseeritus, õp. lk 104)

PROBLEEMI LAHENDAMINE
Antud olukorra parandamiseks tuleks Taavi Tammel töötajatele selgeks teha alluvusvahekorrad (kes kellele allub ja kelle korraldusi tuleb täita), kohustused ja õigused. Samuti tuleks parandada korralduste kulgemist ehk lähtuda klassikalisest korralduste kulgemise ahelast , et ei tekiks olukorda, kus erinevad ülemused annavad töötajatele samal ajal mitu erinevat ülesannet koheselt täitmiseks ning eraldi ülesandeid lahendada proovides ei saa teiste ülesannetega õigeks ajaks valmis. Siinkohal aitaks funktsionaalne tööjaotus ehk ülesannete jaotus samal tasemel, mis spetsialiseerib töötajaid funktsioonide või tööoperatsioonide järgi ehk iga osa teeb erinev inimene. Oluline oleks julgustada Rita Roosi oma õigusi ja kohustusi kehtestama, kuna iga spetsialist annab ja täidab korraldusi vastavalt oma vastutusalas/ osakonnas.
6

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 57 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadri90 Õppematerjali autor

Antud olukorra parandamiseks tuleks Taavi Tammel töötajatele selgeks teha alluvusvahekorrad (kes kellele allub ja kelle korraldusi tuleb täita), kohustused ja õigused. Samuti tuleks parandada korralduste kulgemist ehk lähtuda klassikalisest korralduste kulgemise ahelast, et ei tekiks olukorda, kus erinevad ülemused annavad töötajatele samal ajal mitu erinevat ülesannet koheselt täitmiseks ning eraldi ülesandeid lahendada proovides ei saa teiste ülesannetega õigeks ajaks valmis. Siinkohal aitaks funktsionaalne tööjaotus ehk ülesannete jaotus samal tasemel, mis spetsialiseerib töötajaid funktsioonide või tööoperatsioonide järgi ehk iga osa teeb erinev inimene. Oluline oleks julgustada Rita Roosi oma õigusi ja kohustusi kehtestama, kuna iga spetsialist annab ja täidab korraldusi vastavalt oma vastutusalas/ osakonnas.

Hinne 5=

rita roos taavi tamm keskhaigla haldussüsteem

Sarnased õppematerjalid

docx

Situatsiooniülesanne keskhaigla

Nimi Mari-Elts Vesiallik Rühm KJ 12 SITUATSIOONIÜLESANNE ,,KESKHAIGLA" Probleem Probleem on Taavi Tammel, kes on Keskhaigla haldusjuht. Probleem haarab kogu organisatsiooni, sest töökorraldusega pole rahul ei arstid ega õed. Tunnus, Põhjus, Tagajärg Tunnus Põhjus Tagajärg Õdede haldussüsteemi kehv Arstid ja õed peavad mitme Õdede ja arstide korraldus. erineva ülemuse korraldusi rahulolematus ,,Keskhaigla haldusjuht Taavi täitma. Korraldused on omavahel

Inimese füsioloogia

docx

Situatsiooniülesanne - Keskhaigla

Keskhaigla Situatsiooniülesanne 1. PROBLEEM Tasand- Probleemi tasandiks oli suurem osa organisatsioonist ehk arstid ja õed, kes ei olnud rahul haldussüsteemiga. Antud situatsiooniülesandes on probleem keskhaigla haldusjuhil Taavi Tammel, kes peab antud situatsiooni lahendama hakkama ning olukorrast väljapääsu leidma. Mõju ulatus- Sünnitusosakonna Rita Roosi vaatenurgast on probleem kestnud neli kuud. Haldusjuhi Taavi Tamm oli ka sellest probleemist teadlik juba mõnda aega, sest juba mitu päeva juurdles ta selle üle kuidas õdede haldussüsteemi korraldada. Probleemi tunnused- Probleemi tunnuseks oli asjaolu, et Taavi Tamm, kes oli haldusjuht ei

Ühiskond

doc

Situatsiooni ülessanne "keskhaigla"

Situatsioonülesanne ´`Keskhaigla`´ Probleemi määratlemine: Antus situatsioonülesandes on probleem haldusjuht Taavi Tammel, kes ei ole suutnud korraldada haigla alluvussuhete võrgustikku kõigile arusaadavaks. Olukorra edenedes muutus raskeks sünnitusosakonna töö jätkuvus normaalses rütmis, sest õde Rita Roos esitas lahkumisavalduse. Taavi Tamme kui vastutava isiku seisukohast on probleem kestnud lühikest aega ja täpsemalt mitu päeva. Kui vaadata Rita Roosi olukorda, siis tema ei ole suutnud tööga toime tula neli kuud ehk kogu keskhaiglas viibitud aja vältel. Seega võime järeldada, et probleemi mõju on

Suhtlemisõpetus

doc

Juhtimisprobleemi analüüs

Juhtimissituatsiooni analüüs juhtimispsühholoogias Sissejuhatus Margus on 120 töötajaga aktsiaseltsi juhatuse esimees. Margus tõusis ettevõtte juhiks turundusjuhi ametikohalt. Margusele allub viis osakonnajuhti. Antud juhtum kajastab Marguse ja turundusosakonna juhi Annika vahelist konflikti. Iganädalasel koosolekul arutletakse järgmise jooksva perioodi turundus- ja müügiplaanide üle. Annikale anti vabad käed ühe turundukampaania läbi viimiseks. Annika on eelnevalt tõestanud, et on oma ala hea spetsialist ning just seetõttu Margus ta oma ettevõttesse tööle võttis. Ülesandeks oli välja töötada müügitoetuskampaania, mis aitaks säilitada/tõsta müüginumbreid. Kui järgmisel koosolekul esitas Annika oma nägemuse kampaania läbiviimisest, laitis juht selle maha, väites ilma põhjendamata, et kampaaniategevused ei sobi. Kui Annika küsis, et mis oleks selle põhjus, vastas Margus:" Sest mina ütlen nii." Pärast koosoleku lõppu läks Margus Annika kabinetti

Juhtimispsühholoogia

docx

Organisatsiooni analüüs

Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele. Näiteks kui hotellis on palju rahvast, mõni rahvarohke üritus, põhikoha töötajal vaba päev. Kõikide teenindajate tööülesanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õhtu

Organisatsiooniline käitumine

docx

PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes personalijuhtimine, millised

Personalijuhtimine

docx

Inimeste juhtimine organisatsioonis

Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus Juhtumisituatsiooni analüüs 1.Sissejuhatus Tegemist on kohvikuga, mis asub kultuuriasutuses. Kohvikus töötab üks noor naine, kes on põhikohal ülenjäänud kuus tüdrukut on need, keda kutsutakse siis kui on tegemist mingi suurema üritusega või siis, kui põhikohaga olev neiu ei saa üksi lihtsalt hakkama. Ainult põhikohaga töötaval neiul on erialane haridus, teistel puudub. Kõikide tüdrukute tööülessanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Kohviku juhatajaks on väga noor naine, kellel on kõrge enesehinnang, varasem töökogemus puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Hommikul kui tüdrukud tulevad tööle ei tea nad mis majas toimub, mida tegema peab, ega sedagi milleks tööle tuldi. Kohviku juhataja ei tee peale kõigi töötajate tööle saabumist väikest koosolekut, et jaotada tööüles

Organisatsioonikäitumine

odt

ÄRIEETILISED PROBLEEMID ETTEVÕTTES

tekkivad konfliktid. Köögis keegi kunagi ei aita mind, isegi kui näevad, et ma millegiga ei jõua. Kõik teevad ainult oma ülesandeid. Juhataja sõnul me peaksime aitama üks teist aga see ei toimi. Muidu oleks palju lihtsam. 3. Millised on töösuhted kollektiivis? Suhtedes on pinge koguaeg, sest mõned mõtlevad, et nad on kõige targemad ja hakkavad õpetama ja käski anda. 4. Mis põhjustel kõige tihedamini tekkivad konfliktid? Näiteks, üks situatsioon meil tekkib päris tihti. Teenindaja ei kuula kliendi hästi kui ta tellib (vahest üldse letti taga räägib telefoniga) ja ei pane kõik klendi soovid kirja. See tähendab, et kokkale jõuab vale tellimus. Kokk teeb selle ära, nii nagu oli kirjas. Klient saab oma tellimuse ja ta ei ole sellega rahul. Ettekandja toob selle tellimuse (toitu) tagasi kokkale. Kokk peab uuesti tegema tellimuse. Läheb jube palju aega raisku. Baaridaam kunagi, ei tunnista,

Ärieetika

Rohkem sarnaseid