Situatsiooniülesanne keskhaigla (0)

Nimi Mari- Elts Vesiallik
Rühm KJ 12

SITUATSIOONIÜLESANNE

„ KESKHAIGLA “

Probleem

Probleem on Taavi Tammel, kes on Keskhaigla haldusjuht.
Probleem haarab kogu organisatsiooni, sest töökorraldusega pole rahul ei arstid ega õed.

Tunnus, Põhjus, Tagajärg

Tunnus
Põhjus
Tagajärg
Õdede haldussüsteemi kehv korraldus.
„Keskhaigla haldusjuht Taavi Tamm juurdles juba mitu päeva probleemi kallal, kuidas korral­dada õdede haldus­süsteemi“.
Arstid ja õed peavad mitme erineva ülemuse korraldusi täitma.
„Kuidas olekski see võimalik, kui mul on kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kellest igaüks peab end teistest tähtsamaks .“
Õdede ja arstide rahul­olematus
Korraldused on omavahel vastu­olus ning võivad saada täidetud lohakalt.
„Haldussüsteemiga ei ole rahul ei arstid ega õed“.
Rita Roos ei suuda sellist olukorda enam välja kanna­tada ja annab lahkumis­avalduse.
„Olen püüdnud teha kõike, et tulla oma tööga toime, kuid ma arvan, et see pole võimalik“.
kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas jagas korraldusi väljaspool oma osakonda ja palus sünnitusosakonna õdedel tulla appi kirurgiaosakonda, hoolimata sellest ,et neid õdesid oli hädasti vaja ka sünnitus­­ osakonnas „kirurgiaosakonna juhataja võttis nad oma osakonda appi, sest oli juhtunud suur rongi­õnnetus ja nad ei tule omadega toime; ma püüdsin küll selgi­tada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid“.
Kehv haldussüsteem ja selle tõttu tekkinud segadus.
Rita Roos ei olnud päris kindel, kas ta peaks täitma dr Reinase korraldusi ning seetõttu ei suutnud ennast kehtestada ja korraldust täitmata jätta.
Sünnitusosakonna juhataja paha­meel ning käsk õed tagasi tuua dr Reinase juurest sünnitus­osakonda
Sünnitusosakonna patsiendid kannatavad:
„Ma püüdsin talle küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid“.

Analüüs

Igas asutuses on töö toimimiseks vajalik hea juhtimistegevus ehk organiseeritus, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv töömaht, jaotatakse see üksikisikute vahel, moodustatakse ametikohad, koondatakse need allüksustesse ja määratakse kindlaks alluvusvahekorrad.
Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mis on vaja selgeks teha kõikidele töötajatele konfliktide ja probleemide vältimiseks.
Situatsiooniülesandes olid kõik organiseerimistegevused tehtud peale alluvusvahekordade kindlaksmääramise, mille tõttu tekkis palju segadust õdede töökorraldusega ja viis Rita Roosi nii kaugele, et ta esitas lahkumisavalduse.
„Olen töötanud sünnitusosakonna vanemõena neli kuud, kuid ma ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla. Kuidas olekski see võimalik, kui mul on kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kellest igaüks peab end teistest tähtsamaks, mina olen ainult inimene.“
( Organiseerimine , „Juhtimise alused“, Maie kotkas, lk 97)
Antud situatsioonist lähtudes jääb mulje, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik oma tööjaotusest.
Haiglas on tööjaotus astmeline: kohustused, vastutus ja õigused olenevad juhtimise tasemest.
Moodustatud on osakonnad, kus igal juhil on oma alluvad . Osakonna juhid tohivad/peaksid korraldusi jagama vaid enda alluvatele, millele vastu antud situatsioonis eksis kirurgia osakonna juhataja dr Reinas, kes jagad korraldusi sünnitusosakonna vanemõele Rita Roosile.
Dr Reinas võttis oma osakonda appi kaks sünnitusosakonna õde konsulteerimata sünnitusosakonna juhataja dr Jaana Jalakaga. Samuti jättis kirurgiaosakonna juhataja arvestamata Rita Roosi märkust, et neil endil on õdesid hädasti vaja.
„Sünnitusosakonna juhataja Jaana Jalakas küsis vanemõelt, miks pole tööle ilmunud kaks meie osakonna õde. Vanemõde ütles, et kirurgiaosakonna juhataja võttis nad oma osakonda appi, kuna nad ei tule omadega toime. Vanemõde püüdis seletada, et neil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid kirurgiaosakonna juhataja ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid.“
(Tööjaotus, „Juhtimise alused“, Maie kotkas, lk 98)
Haigla struktuur on liigendatud funktsionaalselt, ehk põhitegevuste järgi. Igale funktsioonile on vastav osakond või spetsialist, ehk igas erinevas osakonnas töötavad õed ja arstid on spetsialiseerunud antud valdkonnale ning on oluline et osakondade juhid jagavad korraldusi vaid enda alluvatele.
Töö tulemuslikkus sõltub erinevate osakondade koostööst ja professionaalsusest.
Keskhaigla töötajate töö on jaotatud vastavalt funktsioonidele osakondadeks, mida on määratud juhtima oma eriala spetsialistid. Seega probleem ei ole struktuurses liigendamises vaid osakondade juhtide omavahelises suhtlemises ning enda huvide ettepoole seadmises. Kirurgiaosakonna juhataja lähtus oma vajadustest , kui võttis sünnitusosakonnast õed appi, jättes arvestamata teise osakonna vajadused.
Jaana Jalaks päris Rita Roosi käest aru, miks pole tööle ilmunud kaks sünnitusosakonna õde. „Ütlesin talle, et kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas võttis nad oma osakonda appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime. Ma püüdsin talle küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid“.
Funktsionaale struktuuri liigendamine peaks lihtsustama suhtlemist ja tulemuste hindamist osakondade vahel, kuid antud olukorras on juhtunud vastupidine. Põhjuseks on oma funktsionaalsete eesmärkide kildkondlik soosimine.
(Struktuuri liigendamine, „Juhtimise alused“, Maie Kotkas, lk 99)
Korralduste kulgemise ahel on katkematu võimuliik organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumisteni, mis määrab ära selle, kes peab kellele aru andma. Korralduste kulgemine hõlmab õigusi, vastutust ja korralduste ühtsust.
Keskhaigla situatsioonis muudab alluvate töö keeruliseks ülemuste rohkus , kelle kõiki korraldusi tuleb alluvatel järgida.
„Olen töötanud sünnitusosakonna vanemõena neli kuud, kuid ma ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla. Kuidas olekski see võimalik, kui mul on kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kellest igaüks peab end teistest tähtsamaks“.
Praegust olukorda arvestades peaks Taavi Tamm lähtuma korralduste kulgemise ahela klassikalisest seisukohast, sest praegu kasutatav kaasaegne seisukoht, mille järgi korraldusi võib saada mitmelt, põhjustab ainult arusaamatusi.
Klassikalise seisukoha järgi võivad korraldused tulla ainult ühelt ülemuselt ja töötaja vastutab ainult tema ees.
Õigus anda korraldusi ja otsustada oleneb positsioonist ehk igal juhil on seda rohkem võimu, mida kõrgemal tasemel ta on ning allapoole võib delegeerida tegutsemiseks vajalikke õigusi.
Praeguses olukorras peaks Taavi Tamm lähtuma lineaarsest õigusest. See tähendab õigust suunata oma alluva tööd ning korralduste ahel liigub tipust alla. Selle juhul ei tekiks olukordi , kus mitu ülemust annavad vastuolevaid korraldusi lühikese täitmise ajaga .
„Haigla ülemõde Marju Mark palus mul esitada meie osakonna voodikohtade kasutamise aruande kella kümneks; Haigla ülemõe antud korraldus voodikohtade kasutamise aruande koostamiseks kulub vähemalt poolteist tundi; pool tundi hiljem andis sünnitusosakonna juhataja korralduse tunni aja jooksul dr Reinase poolt appi võetud õed osakonda tagasi tuua“.
(Korralduste kulgemise ahel, „Juhtimise alused“, Maie Kotkas, lk 101-102)
Kontrolli ulatus on antud situatsiooni puhul väike, kuna juhtimistasand on suur. Juhtidel tuleb lahendada palju raskestimääratletavaid probleeme. Tänu sellele ei pruugi olla juhid kursis kõikide probleemidega ega tea nende kestvust ega põhjust.
Antud situatsioonis kannatas Rita Roos neli kuud enne, kui pöördus Taavi Tamme poole oma murega. Kuid selleks hetkeks oli Rita Roosi mõõt täis ning ta oli otsustanud töölt lahkuda.
„Olen töötanud vanemõena neli kuud, kuid ma ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla. Uskuge mind, et niisugused asjad leiavad aset iga päev“.
(Kontrolli ulatus, „Juhtimise alused“, Maie Kotkas, lk 103)
Keskhaiglas peaks olema otsustamisõigus tsentraliseeritud, mille puhul oleks otsustamisõigus koondatud organisatsiooni tippu. Kuid osakonnajuhid kasutavad hetkel detsentraliseeritud otsustamisõigust, mis tekitab palju probleeme töötajate seas, sest juhid ei aruta otsuseid omavahel läbi. Lisaks ei sobi detsentraliseeritud otsustamine seetõttu antud organisatsioonile, sest keskhaigla ei ole territoriaalselt hajutatud ning erinevate osakondade juhtide otsused mõjutavad suurel määral ka teisi.
Jaana Jalaks päris Rita Roosi käest aru, miks pole tööle ilmunud kaks sünnitusosakonna õde. „Ütlesin talle, et kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas võttis nad oma osakonda appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime. Ma püüdsin talle küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid“.
Sellest olukorrast tuleb välja, et osakonna juhid jagavad korraldusi oma soovide järgi arvestamata teistega.
(Otsustamisõiguse tsentraliseeritus või detsentraliseeritus, „Juhtimise alused“, Maie Kotkas, lk 103-104)
Formaliseeritus ehk bürokraatlikkus näitab reeglite ja protseduuride kehtestamise määra inimeste käitumise suunamiseks. Kõrge formaliseeritusega organisatsioonis on täpsed ametijuhendid, käitumisreeglid ja tööprotsesside teostamise ehk protseduurireeglid.
Antud situatsioonist võib välja lugeda, et Keskhaigla on kõrge formaliseeritusega organisatsioon , mida võib eeldada sünnitusosakonna juhataja ärritusest teada saades , et kirurgiaosakonna juhataja on omale õed appi võtnud ilma konsulteerimata. Ilmselgelt peaks juhatajad omavahel otsused läbi arutama, kuid praeguse seisuga seda ei tehta , mis põhjustab töökeskkonnas palju konflikte.
„Sünnitusosakonna juhataja Jaana Jalakas ja küsis, miks pole tööle ilmunud kaks meie osakonna õde. Ütlesin talle, et kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas võttis nad oma osakonda appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime.“
Seepeale vastas Jaana Jalakas:
„Ta ütles, et ma pean need õed otsekohe sünnitusosakonda tagasi tooma. Veelgi enam: ta tuleb tunni aja pärast kontrollima, kas tema korraldused on täidetud.“
(Formaliseeritus, „Juhtimise alused“, Maie Kotkas, lk 104)

Probleemi lahendamine

Olukorra parandamiseks tuleks Taavi Tammel töötajatele selgeks teha alluvusvahekorrad, kohustused ja õigused ning tööjaotus. Samuti oleks vaja muuta korralduste kulgemise ahelat , see tähendab lähtuda klassikalisest korralduste kulgemise ahelast, vältimaks olukorda, kus mitu ülemust annab alluvale samal ajal erinevaid ülesandeid täitmiseks. Samuti ei tekiks olukorda, kus erinevate osakondade juhtide otsused mõjutavad teiste osakondade alluvaid. Sellele aitaks kaasa funktsionaalse tööjaotuse süvendamine töötajate seas, mille järgi igal inimesel on kindel ülesanne oma osakonnas. Samuti oleks vaja Rita Roosile tema õigused paremini selgeks teha ning julgustada teda keelduma võõraste osakondade juhatajate korralduste täitmisest.