Lõhna tajumise häired ja selle põhjused (0)

Lõhna tajumise häired 
ja selle põhjused
Toiduainete  sensoorse  hindamise alused
Lõhn
 Lõhn-toidu  organoleptiline  omadus
 inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil
 Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu
 nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava 
õhuga  ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta 
haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete 
osakestele > lõhna tajumine. 
 Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus
 söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne.
Lõhna tajumine
 Eristatakse:
 Nasaalsed lõhnaaistingud
 lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) 
  Tajutavad  lõhnaaistingud;
 Retronasaalsed aistingud – nina kaudu õhuvooluga toodud maitse-ja lõhnaaistingud 
suulae  ja kurgu tagumises osas toidu mälumisel.
Toidus olevad  lõhnaained
 Tajutakse söögi nuusutamisel, mälumisel ja allaneelamisel.
 Paljud aroomid on tajutavad üksnes siis, kui toimub ensümaatiline  reaktsioon  
toiduaine pinnal, näiteks 
  sibula  vahetul  lõikamisel . 
 Harjumine lõhnaga on eri lõhnade puhul erinev, näiteks 
  küüslaugu  lõhn-harjumine võtab aega 45 minutit.
Lõhna meeldivus/ebameeldivus
 Tunnetatakse  kultuuriti  erinevalt. 
 Üldiselt peetakse meeldivaks marjade ja puuviljade lõhna. 
 Mõni lõhn võib olla ühel juhul meeldiv ja teises olukorras mõjuda 
ebameeldivalt. 
 Näiteks isopalderjanhape on juustus meeldiv, higis eemalepeletav. 
 Väike kogus väävliühendit piimas on hea aroomitäiendus, kuid suuremas koguses 
osutab lõhnaveale. 
 Väga ebameeldiva lõhnaga on roiskunud kala ja liha
 bakterite toimel
  valkude lagunemisel tekivad mitmesugused  amiinid .
Lõhnatundlikkust mõjutavad tegurid
  Meeleolu
 Nälja- ja täiskõhutunne
 Valgus, temperatuur ja näljatunne suurendavad lõhnatundlikkust. 
 Juba ühe päeva vanused  imikud  reageerivad halvale lõhnale. 
 Inimene on tundlik hoiatavate lõhnade suhtes 
 gaasileke
 kõrbelõhn
 suits 
 Raseduse puhul enamasti lõhnatundlikkus suureneb. 
 Haigestumisel on lõhnatundlikkus oluliselt  vähenenud
   nohu
Maitsmine  ja  haistmine
  Maitsmis - ja haistmismeel on omavahel tihedalt seotud – maitse tundmises 
osaleb alati ka haistmine
 kui nina on kinni,  tunneme  oluliselt halvemini ka toidu maitse nüansse
 Paljude loomade puhul muutub piir haistmise ja  maitsmise  vahel tinglikuks
 Mitmed putukad tajuvad lõhna tundlatega,  kaladel  osalevad maitse tundmises 
ka  lõpused  ja vahel terve keha pind 
 Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil
Haistmiselund
 Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond
 Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor
 kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks
 Haistmisanalüsaator
 haistmispiirkond haistmisretseptoritega
  peaaju  haistmissibulatesse  suunduvad  haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, 
haistmiskeskus  ajukoores
  Limaskest  sisaldab haistmisnäärmeid
 haistmis-, tugi- ja basaalrakud
 haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks
Inimese haistmismeel
 Inimese haistmismeel on üsna piiratud
 suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna.
 Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2,  koeral  150
 Lõhna tundmiseks on inimesel vajalik vähemalt miljon lõhnamolekuli. 
Haistmisepiteeli  paiknemine  ja pindala erinevus koeral ning inimesel
http://www.argosymedical.com/Other/samples/images/DogVsManOlfactory.jpg
Haistmistaju häired
 Kuna teadmised haistmistaju ja sellega seotud haigusseisundite kohta on veel 
puudulikud, osutub selles esinevate häirete diagnoosimine ja ravi sageli 
keeruliseks. 
 seotud psüühiliste ja psühhosomaatiliste haigustega
 vanemas eas mõne ravikuuri tagajärjel
 Muutused haistmises võivad olla nii primaarseks sümptomiks kui lisanduda 
sekundaarse protsessina erinevatele haigusseisunditele.
 1)  anosmia  - haistmisvõime puudumine;
 2) osaline anosmia – võime vastu võtta vaid piiratud osa lõhnamolekulidest;
 3) hüposmia - nõrgenenud lõhnatundlikkus;
Haistmistaju häired
 4)  hüperosmia  - ebanormaalselt suurenenud lõhnatundlikkus
 Hüperosmikud on eriti hinnatud assessorid, sest nad tajuvad ja eristavad lõhnu 
oluliselt paremini kui teised.
 5)  düsosmia  (ka kakosmia või parosmia) – moondunud või väärastunud 
lõhnataju ;
 Mõnikord kasutatakse ka mõistet troposmia, mille all mõeldakse sellist düsosmia 
vormi, kus tegelikult meeldivat lõhna tajutakse ebameeldivana
 6) fantosmia - haistmishallutsinatsioonid, mis tekivad ilma reaalse 
lõhnaärritita;
 7)  olfaktoorne  agnoosia – võimetus lõhnu ära tunda
Tekkepõhjused
 Haistmistaju häiretel võivad olla erinevad tekkepõhjused, mis:
 1) takistavad lõhnamolekulide  kulgu  tänu ninakinnisusele
 krooniline nohu
 ninapolüüpid
 2) kahjustavad haistmisepiteeli ja selles olevaid haistmisrakke
 viirusinfektsioonid, õhus lenduvad  toksiinid
 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja haistmisnärvi
  Kasvajad
 närvirakkude degeneratiivsed protsessid
Ülemiste  hingamisteede  infektsioonid
 Kõige sagedasemaks lõhnataju nõrgenemise või kadumise põhjuseks.
  Arvatavasti kahjustavad  viirused  ja bakterid haistmisepiteeli > nina 
limaskestade   turse ,  hüpereemia , hattude  nekroos , rakkude hävinemine.
 Anosmia all kannatavatel patsientidel on viirushaiguste järgselt täheldatud 
haistmisretseptorite märgatavat vähenemist.
 Sagedaseks nähtuseks on ka haistmisepiteeli  asendumine  hingamisepiteeliga.
 Paljud viirused võivad  tungida  edasi kesknärvisüsteemi ning tekitada ka seal 
funktsioonihäireid. 
Peatraumad
 Tugev  peatrauma  > düsosmia, hüposmia või anosmia tekkeks.
 Kui peatrauma mõjutab ninaõõnt ja kõrvalurkeid, võib haistmistaju häiruda 
limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest 
vigastumisest, samuti  ninaluu  murrust või traumajärgsest 
ninakõrvalurkepõletikust, 
 Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide  sattumine  
haistmisepiteelile. 
  Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda.
 Kui ajuverejooks satub  haistmisega  seotud ajupiirkondadesse (nt mandelkeha, 
oimusagar , otsmikusagar) > traumajärgne anosmia.
 Lõhnataju äkiline kadumine trauma korral > haistmisnärvi kahjustus.
Nina ja -kõrvalurgete haigused
  Ninapolüübid , sinusiit ja allergiline riniit > enamasti anosmia
 Põhjuseks õhuvoolu takistatus
 Kirurgilised protseduurid (nt polüüpide eemaldamine) ja  ravimid  (lokaalse või 
süsteemse toimega kortikosteroidid) parandavad haistmisvõimet, kuid ei 
taasta seda sageli täies ulatuses.
 Kroonilise sinusiidi puhul sõltub haiguse ägedusest
 Haistmisrakkude märgatav vähenemine
 haistmisepiteeli täielik asendumine hingamisepiteeliga
Muud tekkepõhjused
  Kemikaalid  
 klooriaurud,  kaadmium , akrülaadid
  benseen , butüülatsetaat, formaldehüüd , värvilahustid 
 Tööstustolm 
 teraviljast, silikoonist, puuvillast, paberist, tsemendist, kivisöest, kroomist ja niklist
 Nina- või ajukasvajad
 ninas papilloomid, hemangioomid ja neuroblastoomid
 ajus meningeoom, hüpofüüsi- või otsmikusagarakasvaja
 Kaasasündinud anosmia > pärilik
 haistmissibulate ja juhteteede väärareng või puudumine
  Hormonaalsed  häired > täpne mehhanism teadmata
 Ravimid (nt seenevastaseid toimeaineid sisaldavad  preparaadid ) ja  suitsetamine  
Kaasnemine kesknärvisüsteemi 
haigustega
  Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused-rakkude hävinemine haistmistuumas   
ja teistes haistmisega seotud ajuosades
 parkinsonism, 
 Alzheimeri tõbi 
 sclerosis  multiplex
 temporaalepilepsia- probleemid lõhnade identifitseerimisel ja äratundmisel
 Vaimuhaiguste kõrvalnähuna võib esineda  muundunud  haistmistaju
  skisofreenia
 kroonilised hallutsinatoorsed psühhoosid
  aastaajast  sõltuv  depressioon  
 raskekujulise  anoreksia
Kasutatud allikad
1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade  anatoomia. Närvisüsteem. Meeleelundid
2) Benjamin Walton, MD. Can You Smell That?  Anatomy  and Physiology of smell.  
http://www.utmb.edu/otoref/Grnds/smell-2012-01/smell-pic-2012-0130.pdf 
3)  Helen  Gatcum and Tim  Jacob . Anosmia. 
http://www.cardiff.ac.uk/biosi/staffinfo/jacob/Anosmia/anosmia.html
4) Erge Tedersoo. Toidu sensoorsel analüüsil on kaalukausil maitse, lõhn ja välimus. 
http://www.horisont.ee/node/1992
5) Annika  Liivak . Inimese meeled. 
http://www.keskkonnaamet.ee/public/inimese_meeled.pdf 
6) Inimene kui mõõteriist.  http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel212_186.html
7) Õnne-Mare Sagur. Haistmine.  http://www.e-perekool.ee/wp -
content/uploads/2013/02/Haistmine.-2011..pdf

Document Outline

• Slide 1
• Lõhn
• Lõhna tajumine
• Toidus olevad lõhnaained
• Lõhna meeldivus/ebameeldivus
• Lõhnatundlikkust mõjutavad tegurid
• Maitsmine ja haistmine
• Haistmiselund
• Inimese haistmismeel
• Slide 10
• Haistmistaju häired
• Haistmistaju häired
• Tekkepõhjused
• Ülemiste hingamisteede infektsioonid
• Peatraumad
• Nina ja -kõrvalurgete haigused
• Muud tekkepõhjused
• Kaasnemine kesknärvisüsteemi haigustega
• Kasutatud allikad