50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
evi leet
Õppematerjali autor
lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid, mille talitlus ei allu inimese tahtele. Vegetatiivses närvisüsteemis eristatakse topograafiliselt kahte osa: tsentraalne ja perifeerne osa. Innerveeritavate elundite talitlusele jaotatakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom:
Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi
1. Mis on närvisüsteemi üldine ülesanne? Reguleerib kogu organismi tegevust. Annab käsklusi kõikidele elunditele ja võtab vastu infot nii sise- kui ka väliskeskkonnas. (Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvate tingimustele, mille inimene viibib) 2. Kust saab närvisüsteem informatsiooni? Nii sise- kui väliskeskkonnast (Närvi impulsside kaudu e. retseptorid) 3. Millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Somaatiline ja autonoomne e. vegetatiivne (tahtele alluv ja tahtele mitte alluv) 4. Millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem 5. Millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne (autonoomne) NS? Sümpaatiline ja parasümpaatiline 6
Neerupealis Kõhunääre neer Munasari( naisel) Munand( mehel) 50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile
AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
- kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite. B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit
f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Närvisüsteem: 135. Närvisüsteemi ülesanded Reguleerib elundite tööd, kordineerib erinevate elukondade talitlust(kooskõlastab elundite omavahelist tööd), teave saamine(väliskeskonnaga suhtlemine) ja tegevuse muutmine. 136. Närvisüsteemi jagunemine TV17 Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline. 137. Närvikoe ehitus närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid