Rakud, koed (0)

1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse:
skeleti-,sile ja südamelihaskudet
2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud , mis:
moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber
3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse:
ganglioniteks
4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine , mälu) neuraalne keskus asub:
suurajus
5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi , kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre:
adrenaliin ja noradrenaliin
6. Aferentsed neuronid:
juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas
7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju:
kiirusagaras
8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on
piklikaju
9. Tingitud refleksi kujunemiseks on vajalik:
mingi ärritaja korduv eelnemine tingimatule ärritajale
10. Järgnevast loetelust ei kuulu nahas paiknevate retseptorite hulka:
Corti elund
11. Tasakaalu organi sensor - ehk retseptorrakud paiknevad:
sisekõrvas
12. Membraani puhkepotensiaali lähtetaseme taastumist peale närvi- ja/või lihaskoe erutumist nimetatakse:
ümberpolarisatsiooniks
13. Närvi-lihassünapsis on mediaatoraineks:
atsetüülkoliin
14. Postganglionaalseteks sümpaatilistes närvilõpmetes on mediaatoraineks reeglina:
noradrenaliin
15. Lihaskontraktsiooni käigus :
kõigi nimetatud filamentide pikkus jääb samaks
16. Lihasraku erutumisel seotakse sarkoplasmasse paiskunud kaltsiumioonid (Ca++) regulaatorvalk:
troponiiniga
17. Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus :
võib levida edasi mõlemas suunas
18. Mõistega „homöostaas“ tähistatakse:
organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilimist
19. Lämmastikbilanss on positiivne, kui teatud ajavahemikul:
tarbitud toiduga omastatud lämmastiku hulk on suurem kui uriini, higi ja fekaalidega eritatud lämmastiku hulk
21. Lipolüüsiks nimetatakse:
rasvade lõhustumist rasvhapeteks ja glütserooliks
22. Vereplasma kolloidosmootne rõhk, mille tõttu veenidepoolses otsas vesi taas kapillaaridesse siseneb, on vereplasmas olevatest:
Na-ioonidest
23. Vereplasma valgud albumiinid ja fibrinogeen sünteesitakse:
maksas
24. Organismi immuunreaktsioonis osalevad järgmised vereplasma valgud:
gamma -globuliinid
25. Lahust, mille osmootne rõhk on suurem koevedeliku ja vereplasma omast, nimetatakse:
hüpertoonilseks
26. Hemoglobiini konsentratrsiooni normväärtused täiskasvanud inimese veres on umbes:
120-160 g/L
27. Trombotsüütide ülesanne on:
osalemine vere hüübimises
28. Erütsotsüütide keskmine eluiga on tavaliselt umbes:
3-4 kuud
29. Hematokrit näitab:
kui suure osa moodustab erütrotsüütide maht vere üldmahust
30. Kui inimese erütrotsüütidel esinevad aglutinogeenid ( antigeenid ) B, siis selle inimese vereplasmas on aglutiinid ( antikehad ):
anti A
31. Erütropoeesiks nimetatakse:
erütrotsüütide loomet (teket)
32. Veri, mis suure (süsteemse) vereringe läbimise järel taas südamesse naaseb, siseneb kõigepealt :
paremasse kotta
33. Arteriaalse süstoolse vererõhu normväärtused puhkeseisundis on:
100-140 mmHg
34. Südame löögimahu väärtuseks on treenimata inimestel puhkeolekus :
60-70 lööki minutis
35. Frank-Starlingi seadus südame kohta kõlab nii:
mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on südamelihas
36. Arteriaalse baroretseptorite funktsiooniks on reageerida:
rõhu muutustele veresoontes
37. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjul toimub südametegevuse kiirenemine ja kokkutõmbejõu tugevnemine. Sarnast mõju avaldavad südamele ka:
adrenaliin ja noradrenaliin
38. Täiskasvanud inimese hingamismaht on rahulolekus
0,4-0,6 liitrit
39. Ekspiratoorseks reservmahuks nimetatakse õhu hulka, mida on võimalik välja hingata pärast:
normaalset väljahingamist
40. Väljahingatavast õhust moodustab hapnik umbes:
15%
41. Hingamiskeskuse talitlust ei mõjuta oluliselt:
kopsualveoolide väljavenituse aste
43. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse suurenemine:
stimuleerib seedenõresid produtseerivate näärmete talitlust
44. Kuigi sapp ei sisalda seedeensüüme, on ta väga vajalik:
lipiidede seedimiseks ja imendumiseks
45. Tärklis meie söödud leivast imendub :
peensooles glükoosina
46. Seedetrakti talitlust reguleerivad seedehormoonid on:
gastriin ja sekretiin
47. Toiduga saadavate valkude lõhustumine aminohapeteks algab
maos
48. Pankrease nõres sisalduv seedeensüüm trüpsiin:
lagundab valke
49. CO2 liigse väljutamise tõttu hüperventilatsioonil võib tekkida
respiratoorne alkaloos
50. Esmasuriini produtseeritakse neerudes ööpäevas ligikaudu:
150-200L
57. Kus toimub ovulatsioon:
munasarjas
58. Katehoolamiinideks nimetatakse:
adrenaliin ja noradrenaliin
59. Kui pärast magustoidu söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, siis sellele vastuseks :
suureneb insuliini konsentratsioon veres
60. Kasvuhormooni e somatotropiini tekkekoht on:
hüpofüüsi eessagar
Mis imendub jämesooles?
vesi, raud, etanol,… soolad ja ka vett
Depolarisatsioon?
Membraanipotensiaali suurenemine
Kus asub tasakaalu elundid ?
sisekõrvas
Kus toodetakse insuliini?
kõhunääre
Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks?
Reobaas,
Südametoone registreeritakse?
fonokardiograafia
Peamine CO2 transpordiviis?
Arteriaalne süstoolne vererõhk?
100-140,
Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?
AB
Milline vere rakk elab kõige kauem?
Erütrotsüüt
Hematokritt inimesel?
45-50 %
Keemiline soojusregulatsioon ?
Hormoonid
Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg?
Higistamine
Isomeerilisel lihaskontraktsioonil?
ei muutu
Ca liikumine lihase tööl?
sarkoplasmaatilisest retiikulumist sakoplasmasse,
Mis vererakud tagavad immuunsuse?
Leukotsüüdid
Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl?
Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös
Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd?
hüpofüüs ,
Kuulmiskeskus?
oimusagar
Neerus üleminek juhadele?
neeruvaagen
Kilpnäärme hormoon ?
türoksiin,
Veres glükoosi vaja peamiselt
Erütrotsüütidele
Hingamissagedus treenimatul rahulolekus?
12-16
O2 puudus treenimatul?
Tõstab pulssi
Hingamiskeskuse töö intensiivistub?
Co2 kontsentratsiooni suurenemisel
1g hemoglobiini seob O2
1,38 ml
erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on?
Suurem kui lihasrakus
mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat?
Lipiid
hüpoglükeemia ?
Glükoosi vähenemine veres
Katabolism ?
dissimilatsioon
Kus produtseeritakse sappi?
Maksas
Mis eristab esmasuriini vereplasmast?
Puuduvad valgud
Positiivne Lämmastiku bilanss on?
Omistatakse rohkem, kui eritatakse
Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi?
40%,
Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest?
Lämmastiku olemasolu,
Kus valmib munarakk ?
Munasarjas
Jood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?
türoksiin ja trijoodtüroniin
Milline neist pole füüsikaline ärritaja?
Hormoonid
Mis on ganglionid?
närvirakkude kehade kogumid
Seljaaju valge osa?
Aksonid
Suus olevad ensüümid?
Amülaas
Aferentne juhtetee ?
Retseptroitelt kesknärvisüsteemi
Need olid statsidelt saadud ja vastused on vast enam vähem kuid konrtollige ikka üle
Edasi need mis mul omal meeles on
CO2 % välja hingatavas õhus?
4%
Mis ei ole sisesegrement.. / hormoone eristav / seedeelund…
Maks
Milliseid vereliblesid – osasid on veres kõige rohkem?
Punalibled ehk erütrotsüüdid (punaliblede tõttu on veri punane)
Mis hormooni toodetakse neerusäsis?
Adrenaliin
Kui südame löögisagedus on 60 korda minutis, siis üks südame faas on?
1 sekund
Miks on oluline sapinõre?
Sapp seedeensüüme ei sisalda, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks.
Lipiidid – vist
Mitu küsimust oli higistamise teemal a’la:
Higistamine milleks – jahutamiseks
Higistamisel eraldub peamiselt mis – vesi … vist
Kus asub enamus organismis olevast kaltsiumist?
Luukude – vist
Kuidas toimub CO2 ja O2 vahetus kopsudes?
Difusioon
Kuidas toimub CO2 transport?
Veres lahustunult….. või midagi sellist
Kuidas või mis tekitavad südametoonid?
atriventrikulaarklappide sulgumine … vist
Mis on motoorne ühik?
moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega…