Healoomuline asendipeapööritus (0)

TARTU ÜLIKOOL
Kehakultuuriteaduskond
Healoomuline asendipeapööritus
Tartu 2009
SISUKORD
Sissejuhatus………………………………………………………………….……3
Vestibulaarne süsteem…………………………………………………………….3
Vertigo ……………………………………………………………………………4
Healoomuline asendipeapööritus…………..……………………………………..4
Esinemine…………………………………………………………………………4
Põhjused……………………………………………………………….………….4
Testimine ……………………………………………………………….…………5
Ravi……………………………………………………………………………….6
Kokkuvõte…………………………………………………………….…………..7
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….8
Sissejuhatus
Vestibulaarsüsteem, mis kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, on sensoorne süsteem, mis annab pidevat infot liikumise ja tasakaalu säilitamise kohta. Tasakaalu on vahest ka mainitud kui meie kuuendat meelt ja häired tasakaalu elundites põhjustavad küllaldaselt probleeme igapäevaeluga toimetulemisel. Üks sagedamatest vestibulaaraparaadi häiretest on peapöörituse ehk vertigo esinemine, millel võib olla mitmeid põhjuseid. Kõige sagedasem põhjus peapöörituse tekkel on healoomuline parüksomaalne asendivertigo , millest antud referaat ka lähemalt tutvustab
Vestibulaarne süsteem
Vestibulaarne süsteem kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, mille sensoorne osa annab pidevat informatsiooni liikumise ja asendite kohta. Koos kuulmissüsteemiga moodustab see labürinti sisekõrvas, kus poolringkanalite süsteem annab informatsiooni rotatsioonliigutustest ja asendtest gravitatsioonijõu suhtes ning otolithis, mis annab infot lineaarsete kiirenduste suhtes. Vestibulaarne süsteem annab edasi signaale neuroloogilistele struktuuridele, mis liigutavad meie silmi ja lihaseid, mis meid püsti hoiavad. Tänu nendele struktuuridele töötab vestibulaar -okulaar refleks , mis on vajalik selgelt nägemiseks, ja rühti ning asendit hoidvad lihased. Tasakaalu osas eristatakse dünaamilist ja staatilist tasakaalu, kust esimene kujutab endast keha tasakaalus hoidmist liikumisel ja teine asendi hoidmisel.
Joonis 1. Poolringkanalite süsteem sisekõrvas Joonis2. Poolringkanali ehitus
Vertigo
Vertigo ehk peapööritus on kindlat tüüpi peapööritustunne, mille peamine väljund on tasakaalu häirumine. Vertigo kahjustused on tavaliselt leebed, esineb kas iiveldustunne või oksendamist, raskematel juhtudel võib olla raskusi seismise ja käimisega. Vertigo võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, ka kõrgusekartusest aga peamiselt seostatakse seda vestibulaaraparaadi juhtetee häirumises, kas siis sisekõrvas tekkivate kahjustustega, mida käsitletakse kui perifeerset vertigot või tasakaalu elundite häiretest ajust, mida käsitletakse kui tsentraalset vertigot. Peamine põhjus perifeerse vertigo tekkimisel on healoomuline asendivertigo, harvem on põhjus meniere haiguses või sisekõrva põletikus ehk labürintiidis.
Healoomuline asendipeapööritus
Esinemine
Asendivertigo on kõige tavalisem vertigo põhjus, eriti vanemaealistel. Umbes 30% 70 aastastest on asendimuutusest tingitud vertigot kogenud vähemalt korra oma elu jooksul ja selle esinemissagedus kasvab eaga (Froeling jt, 1991) Näiteks on välja toodud, et 20% on peapöörituse põhjus lastel just asendivertigo aga vanemaealistel põhjustab peapööritust see haigus juba 50% juhtudest. (Uneri jt, 2003; Oghalai jt, 2000) See on esinev siis kui pea positsioon ruumis muutub kiiresti võrreldes gravitatsioonijõuga. Pooltel juhtudel käsitletakse selle põhjused kui ideopaatilisi, nooremaealistel esineb seda kõige sagedamini peatraumade järgselt ja vanemaealistel, seoses degeneratiivsete muutustega sisekõrvas.
Põhjused
Seda põhjustab mehaaniline ärritus sisekõrvas, kus vastavad mehhanismid annavad ebanormaalse vastuse pea liikumisele ja seeläbi ärritades tasakaaluelundeid tekib vertigo. Tekib see poolringkanalites, peamiselt posterioorses, harvem horisontaalses (3-12%) ja anterioorses poolringkanalis (2%). Ärritus, mis vallandab vertigo on põhjustatud poolringkanalitesse tekkinud sademe või trombi poolt, mis on kinnitunud endolümfi sees oleva retseptori külge või liigub poolringkanalis vabalt ringi, ärritades endolümfi. Kuna see sade või tromb on endolümfist alati raskem, siis igasugune väiksem liigutus paneb selle gravitatsioonijõul liikuma, kui pea asendit muudetakse ja seeläbi kisub see retseptori kaasa või ärritab seda ning vallandatakse ka peapöörituse tunne. See sade koosneb väikestest kristallilistest kaltsiumkarbonaadi derivaatidest ja see tekib väikses kotikeses, mis asub samuti sisekõrvas ja kuhu poolringkanalid avanevad . Sade võib hakata sealt lekkima seoses peatrauma või infektsioonidega või vanusega seotud degeneratsiooni käigus. Selline käsitlus on välja toodu 1994 aastal Brandt jt poolt ja see vastab vertigo kõikidele sümptomitele- sekundiline latentsiaeg, lühike kestvus, suuna mehhanism sõltub poolringkanalist, kus sade asub ja füsioteraapia on reeglina efektiivne. Olenevalt sellest, millises poolringkanalis see sade asub, seostub ka suund kuhu poole pead kallutades tekkib vertigo.
Testimine
Patsiendid selle sündroomiga kurdavad peamiselt pöörlevat vertigot, posturaalset ebastabiilsust ja mõnikord ka iiveldust järgnevate tegevuste korral: istuma tuleks selili asendist, lamama asendisse minemise järgselt, voodis ringi keerates, vaadates üles või ka alla. Peamine sümptom on nüstagmi tekkimine kiirel asendi vahetusel.
Et asendivertigot diagnoosida tuleks seda teha põhinedes patsiendi taustauuringutele. Katsetades tuleb tähele panna, et esimene peapööritus on asendi muutmisel alati kõige tugevam. Katset korrates võib patsienti tabada kiire väsimustunne ja diagnoosimine võib osutuda raskeks. Katsetades asendi muutmisel tekkivat vertigot tuleks patsiendi eelnevalt informeerida kuidas see läbi viiakse. Kõige tugevama vertigo saab siis kui uue asendi võtmisel koheselt algasend taastakse. Võimalusel teha seda silmad kinni, et välistada nüstagmist tekkinud vertigot.
Et kinnitada sademe teket paremal, lastakse patsiendil 45`-st pea lateraalselt fleksioonist vasakule võtta kiirelt sama asend sisse paremal. Selline liigusus peaks esile kutsuma vertigo alumise ehk parema kõrva poolel. Et kontrollida kas sade asub vasakus kõrvas, tuleks patsiendil lasta sooritada samasugune liigutus, alustades paremalt poolt. Välistada ei tohiks ka bilateraalset probleemi.
Katse käigus peaks esinema maksimaalne vertigo umbes sekundilise latentsi ajaga ja ei tohiks kesta kauem kui 40 sekundit. Tavaliselt kaovad sümptomid 10-40 sekundi jooksul. Katse pidev kordamine peaks sümptomeid pikkamööda vähendama.
Sümptomid võivad iseenesest kaduda kolmandikel patsientidel paari kuu möödudes. Samuti võivad umbes kolmandikel patsientidel need uuesti paari aasta pärast naasta.
Healoomulise asendivertigo tõsisem põhjus on selline, kus sade ei ringle poolringkanalites vabalt vaid on kinnitunud endolümfi külge (Cupulolithasis). Sellise konditsiooni sümptomiks on pidev silmade nüstagm.
Ravi
Vastavalt sellele mehhanismile, kuidas arvatakse asendimuutusest põhjustatud vertigot tekkivat, on välja toodud ka harjutused, mis võiksid seda sadet poolringkanalitest väljutada ja sümptomeid leevendada. Põhimõtteks on teha peapöörituse tekkesuunas kiiremaid liigutusi peaga või hüpata, et seeläbi lahti raputada seda sadet või trombi, mis poolringkanalitesse on tekkinud. Sellele järgneb kindlalt struktureeritud harjutuskompleksmis aitab seda oletatavalt sadet või trombi poolringkanalist väljutada. Harvematel juhtudel kasutatakse ka operatiivset ravi. Kuna sümptomid võivad vahetevahel ka iseenesest kaduda võib loota ka passiivsele teraapiale, mis enamjaolt tähendab ootamist.
Seoses sellega on välja toodud kaks erinevat harjutuste kompleksi või manöövrit. Need on leitud olevat väga efektiivsed, kuni 80% paranemisnähtudega (Herdman jt, 1993) Nendeks harjutusteks on Epley ja Semonti manöövrid. Nende põhimõteteks on sademe eemaldamine kõige sensitiivsemast ja sagedasemast poolringkanali osast. Aposterioorsest poolringkanalist. Mõlema manöövri läbimine võtab aega keskeltläbi 15 minutit. Semonti manöövri põhimõtteks on asendivahetus küljelt küljele kiirelt. Epley manööver on sellele väga sarnane, kasutates pikali ollev ainult pea pööramist teisele küljele. Eripäraks on igasse asendisse 30 sekundiks jäämine. ( http://www.dizziness-and-balance.com/disorders/bppv/bppv.html )
Joonis 3. Epley manööver
Kokkuvõte
Üks enimlevinenud põhjuseid miks tekib peapööritus või nüstagm on healoomuline parüksomaalne asendivertigo. Seda esineb sagedasti peatraumade järgselt ja vanemaealistel seoses degeneratiivsete muutustega sisekõrvas. Vertigot põhjustab sade sisekõrva poolringkanalites, mis ärritab endolümfi ja seeläbi ei anna inimesele tasakaalu hoidmiseks vajalikku informatsiooni. Seisund on ravile hästi alluv, juhtides kindlate harjutustega tekkinud sade poolringkanalitest välja.
Kasutatud kirjandus
Vestibular Dysfunktion and its therapy .U. Büttner . 1999
Oghalai, J. S., et al. (2000). "Unrecognized benign paroxysmal positional vertigo in elderly patients." Otolaryngol Head Neck Surg 122(5): 630-4.
Uneri A, Turkdogan D. Evaluation of vestibular functions in children with vertigo attacks . Arch Dis Child 2003 Jun;88(6):510-1
Froehling DA, Silverstein MD, Mohr DN, Beatty CW, Offord KP, Ballard DJ. Benign positional vertigo: incidence and prognosis in a population- based study in Olmsted County, Minnesota . Mayo Clin Proc 1991 Jun;66(6):596-601.
Brandt T, Steddin S, Daroff RB. Therapy for benign paroxysmal positioning vertigo, revisited. Neurology 1994 May;44(5):796-800.
Herdman SJ, Tusa RJ, Zee DS, Proctor LR, Mattox DE. Single treatment approaches to benign paroxysmal positional vertigo. Arch Otolaryngol Head Neck Surg 1993 Apr;119(4):450-454.
http://www.dizziness-and-balance.com/disorders/bppv/bppv.html (12.dets.2009)
http://en.wikipedia.org/wiki/Vertigo_(medical) (11.dets.2009)