Jõuülekanne (3)

Tartu Kutsehariduskeskus
Autotehnik I
AUT09
JÕUÜLEKANNE
Iseseisev Töö
Juhendaja : Kaido Voitra
Tartu 2009

Sisukord

Laboratoorne töö 1 3
Laboratoorne töö 2 8
Laboratoorne töö 3 12
Pikkpüsikiirusliigend: 13

Laboratoorne töö 1

Teema nimetus: Autode sidurid
Sidur : 1) Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5) Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12) Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17) Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21) Sidurikorv
Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna . Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras ( tross ) ja pedaal . Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub.
Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6) Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru
Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6).
Peasilinder: 1)Täitekanal 2) Kolb 3) Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6) Liigend 7) Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal
Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5) üks ots asub kolvi (2) õõnes (6), teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) (10).
Töösilinder: 1)Mansett 2)Kolb 3)Tõukur 4)Õhutusnippel 5)Survekanal 6)Korpus 7)Tolmukaitse 8)Vedru
Töösilindris (6) liigub kolb (2), mida tihendab mansett (1), silindri keresse on keeratud klapiga õhutusnippel (4), et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur (3) on ühenduses siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit (3) ja kolbi (2) äärmises asendis. Kolvile (2) vajutamisel liigub peasilindri kolb (2) edasi, sulgedes ava (1). Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti (9) serv vastu silindri seina, manseti (9) põhi suleb aga kolvis olevad avad. Pedaalile rakendatud jõud kandub tõukuri (5), kolvi (2) ja vedeliku kaudu töösilindri (6) kolvile (2), mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri.
Siduriketas: 1)Hõõrdkatted 2)Plaatvedrud 3)Veetav ketas 4)Needid 5)Hõõrdseibid 6)Veetava ketta rumm 7)Reguleerseib 8)Vedru 9)Võnkesummuti plaat
Veetav ketas (3) on terasest . Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla.
Sidurikorv: 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest
Küsimuste vastused:

Siduri libisemise põhjused
Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süsteem või hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu üldse sellele sõidukile. Siduri libisemise põhjusteks võib olla kulunud kattekiht, kattekiht õline või määrdene, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, kattekiht mõranenud/lahti tulnud, kattekiht ei kanna kogu pinnal, siduri surveketas üle kuumenenud/murdunud, juhtpakkide kuju on astmeline kulumise tõttu, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud , soonekujuline sisetöötlus siduri väljalülitamise siseringil, korpus paindunud, membraanvedru murdunud.

Sidur ei lahuta
Kui sidur ei lahuta ei pruugi tegemist olla siduri põhjusega. Sagedasti on viga ainult siduri väljalülitamise süsteemis või siduri võlli laager ei pöörle enam. Probleemi tekitajaks võivad olla korrudeerunud nuudi profiilid, siduriketta otspinna viskumine ületab lubatud piiri, nuudi profiil kahjustatud, siduriketas kaardunud, vedru või friktsiooni kettad purunenud , nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad , nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti , pöördemomendi võnkumise summutaja katki, kattekiht purunenud või lahti tulnud, membraan-vedru murdunud, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, korpus paindunud, tangensiaalvedru murdunud või deformeerunud, membraanvedru puudutab välja lülitamisel siduriketta pöördemomendi summutajat, läbi lihvitud lahutushoob või membraanvedru otsad, siduri surveketas üle kuumenenud/murdunud, siduri surveketta juhtnukid murdunud.

Siduri töö hüppeline
Kui sidur hüpleb ei sidur alati selle põhjustajaks. Sagedasti segavad kulunud mootori laagrid või halb mootori täpsustamine pehmet sidurit kasutamist. Mõnikord on ka vale siduriketas sisse monteeritud. Põhjuseks võib olla, et attepinnad on kergelt õlised või määrdesed, nuudi profiil kahjustatud, korrudeerunud nuudi profiilid, hoobade reguleerimine muudetud, korpus paindunud.

Mürad siduris
Kui öeldakse, et sidur müriseb on sagedasti sidur katki, aga mitte ilmtingimata. Mõned mürad kuuluvad lihtsalt sinna juurde. Sisse monteeritud on valed osad või õiged valepidi. Tavaliselt on müra põhjuseks: pöördemomendi võnkumise summutaja kulunud, pöördemomendi võnkumise summutaja kate lahti rebitud, nuudi profiil kadunud - tekkinud on teravad servad, nuut on käigukasti võllil kinni kiilunud või serviti, membraanvedru otsad kulunud või täielikult läbi lihvitud, soonekujuline sisetöötlus siduri väljalülitamise siseringil, siduri väljalülitamise puks kahjustatud, siduri surveketta juhtnukid murdunud, membraanvedru puudutab välja lülitamiselt siduriketta pöördemomendi summutajat.

Siduri hooldamisel esineda võivad probleemid
Viitavad uutele või märkamata jäänud vigadele, juhthülss võib mõnikord või pidevalt siduri väljalülitamise puksi kinni hoida. Sisse töötatud liigendid võivad kinni jääda, kui nad peavad töötama teises asendis. Siduri võlli laager võib olla vigastatud , kinni või puudub. Juhthülss võib olla kulunud või sellele on tekkinud teravad served. Siduri väljalülitamise kahvli tugi võib olla kulunud, kuiv või paindunud. Lahutusvõlli tugi kulunud, paindunud või katki. Siduri lahutushoob paindunud. Ülekande mehhanism välja löödud pragudega, liigendid kuivad või valesti reguleeritud. Tross kuiv, kare või määrdunud, kaitseümbris katki, tross pikenenud või valesti reguleeritud. Hüdraulika kaotab survet , pole tihe. Süsteemis on õhk. Voolik pehme või paisunud. Peasilindri kolvid on raskesti liikuvad või kinni.

Millised on auto siduri viis ülesannet?
1) On ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, 2) ja selle ajutiseks lahutamiseks, 3) käiguvahetuseks, 4) sujuvaks kohaltvõtuks, 5) kannab edasi mootori pöördemomenti.

Nimeta kaks suurust millest sõltub siduri ülekantav pöördemoment?
Hõõrdetegurist ja hõõrdpindade survejõust.

Mis eelised on membraan tüüpi siduril?
Lihtne ehitus, kasutamise ja remondi lihtsus, lülitumispuhtus ja sujuvus ning veetavate osade väike inertsimoment .

Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel ?
Vähene kuluvus , ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga).

Kuidas kontrollida siduri tööd autol?
Teha lühike proovisõit, sealjuures võimalikult tihti sidurit kasutada, et kogu sidur viia vajaliku töötemperatuurini. Tähelepanu: Sidurit mitte soojendada seisvas olekus, ülekuumenemisoht. Siduri lahutumise eeldused: 1) Töövalmis sidur, 2) sõiduk on kinni pidurdatud, 3) mootori tühikäik. Sooritamine : 1) Vajuta sidur, 2) 3-4 sekundit oodata, suurtel masinatel ka kauem, 3) sisse lülitada tagurpidikäik, sealjuures tähelepanu pöörata müradele, 4) käik jälle välja võtta, 5) ükskõik milline käik sisse lülitada, 6) käik välja võtta, 7) käik kohe jälle sisse lülitada, seal juures tähelepanu pöörata müradele, 8) käik jälle välja võtta, sidur lahti lasta. 3. ja 7. Punkti juures ei tohi olla mingeid mürasid, muidu ei ole katse sooritatud. Ooteaeg 2. punkti juures peab pärast siduri kasutamist siduriketta ja liikuva lülitusmassi seisma panema . Olenevalt siduri ja käigukasti ehitusviisist ja suurusest on see aeg erinev. Sõidu alustamine. Sooritamine: 1)Seisvas autos 1. käik sisse lülitada, 2) mootori pöörete arv suurendada kahekordse tühikäigu pöörete arvuni, 3) samaaegselt hoogsalt sidurit vajutada. Tähelepanu: sõiduk peab see juures pehmelt ja ühtlaselt kiirendama, muidu ei ole katse sooritatud. Eeldused: 1. Ainult sõidukitel ilma automaatse loksu reguleerimiseta: Ettenähtud siduri loks peab olema reguleeritud 2- 3 mm täpsusega (või 20- 30 mm pedaali loks). 2. Siduri pedaali peab saama tavalise pedaali jõuga alla vajutada. 3. Siduri pedaal peab tulema täpselt algseisu tagasi. 4. Sõiduk on koormusega või katse sooritamine kallakul. Ülekandemoment. Tähelepanu: seda katset võib läbi viia kõige rohkem 2 korda üksteise järel, muidu võib sidur üle kuumeneda. Eeldused: 1. Töövalmis sidur. 2. Mootor sureb seejuures kohe välja. Kui aga järgneb veel pikem libisemiseaeg või hoopis mootori pöörete arv suureneb, ei ole katse sooritatud. Sooritamine: 1)Tõmmata käsipidur, 2)Vajutada sidur, lülitada sisse kõrgem edaspidikäik, 3)Tõsta mootori pöörded 1/2 kuni 3/4 maksimaalsest pöörete arvust, 4)Kiiresti kasutada sidurit, samaaegselt anda täiskäik.

Nimeta vähemalt viis tingimust mida peaksime vältima siduri kasutamisel.
Tuleks vältida sõidu alustamist liiga kõrge käiguga ning liiga suurte pööretega kohalt võtmist. Samuti tuleks vältida lühiajaliselt üksteisele järgnevat sõidu alustamist järsult kallakult. Ning sõidukit ei tohi kinni hoida kallakul siduri libistamise kaudu, samuti mitte kasutada libisevat sidurit pidurdamiseks. Kallakust ei tohi alla sõita välja lülitatud siduriga ja madala käiguga. Jalga ei tohiks sõidu ajal hoida siduripedaalil.

Laboratoorne töö 2

Teema nimetus: Autode käigukastid
Käikude nimetused ja töö:
1 käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub parempoolse 1. käigu hammasrattaga Z4. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z3 veetava võlli hammasrattaga Z4.
2 käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub vasakpoolse 2. käigu hammasrattaga Z6. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z5 veetava võlli hammasrattaga Z6.
3 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub parempoolse 3. käigu hammasrattaga Z8. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z7 veetava võlli hammasrattaga Z8.
4 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub vasakpoolse 4. käigu hammasrattaga Z1. Täpsemalt ühendatakse siin vedav võll otse veetava võlliga.
5 käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub parempoolse 5. käigu hammasrattaga Z12. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z11 veetava võlli hammasrattaga Z12.
R käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub vasakpoolse R käigu hammasrattaga Z10. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z9 tagurpidi käigu vahehammasrattaga Z, ning see omakorda veetava võlli hammasrattaga Z12.
Käikude nimetused ja töö:
1 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub vasakpoolse 1. käigu hammasrattaga Z2. Vedava võlli hammasratas Z1 hambub veetava võlli hammasrattaga Z2, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2).
2 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub parempoolse 2. käigu hammasrattaga Z4 (joonisel alumine Z7, joonise viga). Vedava võlli hammasratas Z3 hambub veetava võlli hammasrattaga Z4, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2).
3 käik: Sünkronisaatori (4) muhv lülitub vasakpoolse 3. käigu hammasrattaga Z5. Vedava võlli hammasratas Z5 hambub veetava võlli hammasrattaga Z6, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2).
4 käik: Sünkronisaatori (4) muhv lülitub parempoolse 4. käigu hammasrattaga Z7. Vedava võlli hammasratas Z7 hambub veetava võlli hammasrattaga Z8, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2).
5 käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub vasakpoolse 5. käigu hammasrattaga Z10. Vedava võlli hammasratas Z9 hambub veetava võlli hammasrattaga Z10, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2).
R käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub parempoolse R käigu hammasrattaga Z12. Vedava võlli hammasratas Z11 hambub tagurpidi käigu vahehammasrattaga Z, mis omakorda hambub veetava võlli hammasrattaga Z12, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2).
Sünkronisaator:
1)Lülitus muhv 2)Sünkronisaatori rumm 3)Sünkronisaatori koonus 4)Koonusrõngas 5a)Fiksaator 6) Liugur 7)Sünkronisaatori vedru 8)Liuguri vedru
Sünkronisaatori ehitus:
1)Hammasratas 2) Liugurid 3)Sünkronisaatori koonus 4)Lülitus muhv ja vedru 5)Sünkronisaatori rumm 6)Koonuse fiksaator 7) Hammasratta koonuspind
Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga.
Liugurite lukustus mehhanism: 1)Liugurid 2)Fiksaatori lukk 3)Fiksaatori pesad 4)Fiksaatorid 5)Korpus 6)Fiksaatori kork koos vedr
Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või koonusfiksaatorid (4) asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraalasendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator (4) süvendist (3) välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt (2) on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti (2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga . Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid.
Küsimuste vastused:
(Tunnis lahti võetud käigukasti põhjal)

Mis tüüpi käigukastiga on tegemist?
Täielikult sünkroniseeritud 4 käiguline 3 võlliga ristiasetusega käigukast.

Missugused on käigukasti ülekande arvud?
Alati vedavate suhe on 34:18 = 1,9
R käik: veetav 39, vedav 18 = 4,1
1 käik: veetav 35 vedav 18 = 3,71
2 käik: veetav 27 vedav 23 = 2,23
3 käik: veetav 29 vedav 22 = 2,5
4 käik: veetav 34 vedav 18 = 3.6

Kuidas on käigukastis lahendatud tagurpidi käigu lülitus?
Tagurpidi käigul on eraldi hammasratas hambumisega (kõige väiksemad hammasrattad).

Kuidas on lahendatud kahe käigu korraga sisse lülitumise blokeerimine?
Käigu sisselülitamise mehhanismi küljes olevad kõrvad blokeerivad kahe käigu korraga sisselülitumise.

Laboratoorne töö 3

Teema nimetus: Autode veovõllid
Lühike püsikiirusliigendi: 1)Kuulid 2) ja 3)Kõverad õnarused, 4)Liigendi korpus 5)Sisemine tähik 6) Separaator
Püsikiirusliigendeid kasutatakse autode eesmistes ja sõltumatu vedrustusega veosildades. Liigendisse kuuluvad liigendi korpus (4) tähik (5), kuulid (1) ja separaator (6). Tähik (5) on vedav ja kinnitub nuutide vahendusel seesmise rattavõlliga. Liigendi korpus (4) on sepistatud koos välimise rattavõlliga, mille otsa kinnitub ratta rumm. Pöördemomendi kannavad tähikult (5) liigendi korpusele (4) kuulid (1), mis veerevad tähiku (5) ja liigendi korpuse (4) kõverates õnarustes (2) ja (3). Kasutatakse kolme tüüpi püsikiirusliigendeid: Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all.

Pikkpüsikiirusliigend:

1)Kuulid 2) ja 3)Kõverad õnarused 4)Liigendi korpus 5)Sisemine tähik 6)Separaator
Pikkpüsikiirusliigend: Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksialne käik on kuni 30mm.
Elastneliigend: 1) ja 5)Võllid 2)Laager 3) ja 6)Flandsid 4) ja 7)Metallkestad 8)Kummikeha
Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks (lobeliigenditeks). Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas).
Muutkiirusliigend(ristliigend): 1)Nõellaagrikauss 2) ja 4) Kahvel 3) Ristmik 5) Flants 6)Stopri soon 7)Stopper
Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid . Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid.
Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik
Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks.
Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager (2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi .
Veerandkoormatud rattavõlli (3) puhul toetab veoratta (1) rummu (5) laager (2), mis asub veosilla karteri võllikattes (4). Rattavõll töötab väändele ja võtab vastu ka külgjõudusid.
Koormamata rattavõlli (3) puhul toetub veoratta rumm (5) kahele laagrile (2) ja on kinnitatud rattavõlli ääriku külge. Et laagrid asuvad veosilla karteri võllikattel, töötab võll ainult väändele.
Poolkoormatud rattavõlle kasutatakse sõiduautodel.Veerandkoormatud rattavõllid on mõnedel sõiduautodel ja väikeveoautodel. Koormamata rattavõlle kasutatakse enamikul veoautodel.
Küsimuste vastused:
1)Mis tüüpi liigendeid kasutatakse veovõllidel?
Püsikiirusliigendeid kasutatakse autode eesmistes ja sõltumatu vedrustusega veosildades.
2) Mis ülesanne on nendel liigenditel?
Lühike püsikiirusliigend mis kannab pöördemomenti üle kuni 38° nurga all. Spetsiaalne variant isegi 47°-se nurga all. Pikkpüsikiirusliigend: Neid on kahe ehitusega. Mõlemad kannavad pöördemomenti üle kuni 20°-se nurga all ja aksialne käik on kuni 30mm
3) Mis vahe on veovõllil ja rattavõllil?
Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa.