6 41:31 31:49 0,837 44:27 26:53 0,799 Tagur 41:31 (23:13)(42:23) 4,273 44:27 (23:13)(42:23) 5,265 pidi 2 16.09.2008 Käigukasti ehitus Käigukasti veovõll Käigukasti veovõll 1. Veovõll 2. Veetav võll 3. Nõellaager 4. Sünkronisaator 5. Kuullaager 6. Vedav hammasratas 3 16.09.2008 Käigukasti veetav võll Veetav võll 1. Nõellaager 8. Tagurpidi käigu lülitus hammasratas 2. 5 ja 6 käigu sünkronisaator 9. Tagurpidi käigu sünkronisaator 3. Teisekäigu hammasratas 10. Laager 4
Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja
Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas
Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator süvendist välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Sünkronisaator Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine
Joonis 4. Käigukasti käigud Joonis 5. Käigukast Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3
need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Joonis 4. Käigukasti käigud Joonis 5. Käigukast Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3
otseühenduses, nimetatakse teda otsekäiguks. Joonis 33:Pikiasetusega kolmevõlliga käigukast. Niisugust skeemi kasutatakse laialdaselt sõidu- ja veoautodel käigukasti koostisosade juures. 29 Käikude (astmete) järgi liigitamisel .võetakse aluseks edasikäikude arv. Joonisel 33 kujutatud käigukast on järelikult .kuuekäiguline ja täielikult sünkroniseeritud. Tagasikäigu sisselülitamiseks viiakse hambumisse sünkronisaator mis saab ülekande vahehammasrattalt ja mis muudab veetava võlli pöörlemissuunda. Käigukastide põhidetailid ja elemendid Mehaanilised käigukastid koosnevad hammasratastest, toendite ja tihenditega võllidest ja käiguvahetusmehhanismist. Karterisse (keresse) mahutatud h a m m a s r a t t a d , võllid ja l a a g r i d töötavad suurekoormusega. Et remondivahemik oleks pikk, vähemalt 60000-100000 töötundi,
käigu hammasrattaga Z10. Vedava võlli hammasratas Z9 hambub veetava võlli hammasrattaga Z10, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2). R käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub parempoolse R käigu hammasrattaga Z12. Vedava võlli hammasratas Z11 hambub tagurpidi käigu vahehammasrattaga Z, mis omakorda hambub veetava võlli hammasrattaga Z12, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2). Sünkronisaator: 1)Lülitus muhv 2)Sünkronisaatori rumm 3)Sünkronisaatori koonus 4)Koonusrõngas 5a)Fiksaator 6)Liugur 7)Sünkronisaatori vedru 8)Liuguri vedru Sünkronisaatori ehitus: 1)Hammasratas 2)Liugurid 3)Sünkronisaatori koonus
Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad on väntvõlli pöörded. Kui väntvõlli pöörded saavutavad oma maksimumi, siis ka turbiiniratas pöörleb peaaegu sama kiirusega kui pumbaratas. Sellise siduri suurim eelis on traktori sujuv liikuma hakkamine, kuid ta ei ole suuteline muutma ülekantavat momenti. 67. Sünkronisaator ja otstarve Sünkronisaator lülitab tööle veetaval võllil vabaltpöörleva hammasratta, sidudes viimase veetava võlliga. Kui lülitushark nihutatakse sisselülitatava hammasratta, näiteks kolmanda käigu hammasratta poole, siis kõigepealt puutuvad kokku koonuspinnad sünkronisaatoril ja hammasrattal . Tänu koonuspindade kokkupuutele nende pöörlemissagedused ühtlustuvad ning edasi liigub lülitusmuhv juba kergelt, kuni
Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiirused võrdsustanud. Seega, käik lülitatakse sisse kahes järgus: algul veab hammasratast kaasa blokeerrõngas muhvi ja rõnga vahelise hõõrdejõu toimel, seejärel sidestatakse hambulised osad jäigalt. Lülitusmuhve liigutatakse käiguvahetusmehhanismiga
Sünkronisaatori (Joonis 37) ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast 10, muhvist 1, rummust 3, kolmest fiksaatorist 2 ja kahest fiksaatorvedrust 8. Rõngad 10 mis asetsevad hammasratta 6 ja sünkronisaatori rummu 3 vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga 2.mis asetsevad rummu 3 pesades ja Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. 34 1. Lülitusmuhv 2. Fiksaatorid 3. Sünkronisaatori rumm 4. Sünkronisaatori koonuse hambad 5. Hammasratta lülitushambad 6
Nii näiteks on võimalik lahendada optimaalne (maks S/N järgi) sobitatud filter täisnurksignaali jaoks nn passiivsel kujul. See koosneb integraatorist, viitelülist ja signaali summaatorist. JOONISED. Aktiivvariant (korrelatsioonimeetod) Teiseks levinud variandiks optimaalse (maks. S/N järgi) filtri realiseerimisel on nn aktiivne variant - korrelaator, mis koosneb: korrutist, kus korrutatakse signaal oma koopiaga, koopiageneraatorist, sünkronisaatorist, integraatorist. Sünkronisaator on vajalik selleks, et anda korruti teise sisendisse signaali koopia (tugisignaali) täpselt signaali saabumise hetkel (on vaja saavutada mõlemi signaali sünfaassne korrutamine). 3.2.1.3. Faasitundetud lahendused- Võib leida ka lahendusi, mis ei ole faasitundlikud 1. korrelaator kvadratuursete kanalitega 2. amplituuddetektoriga filter. JOON 3.2.1.4
c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss Joon 1 Sünkronisaator tekitab lühikeste impulsside jada, mis käivitab modulaatori ja kuvari laotuse. Modulaatori poolt genereeritud negatiivne impulss amplituudiga 17kV käivitab magnetroni - võimsa ülikõrgsagedusliku generaatori, mis toodab lühiajalise ülikõrgsagedus- liku impulsi. Ülikõrgsageduslik impulss suunatakse mööda õõnsat laine- juhet läbi antenni ümberlüliti kitsa suunakarakteristikuga antenni. Objektilt peegeldunud kaja suunatakse antennist läbi antenni ümberlüliti
annaabi.ee 
