Jõuülekanne II (0)

Jõuülekanne II
KRISTJAN   TEEARU
Siduri  ajamid
  Mehaaniline : Mehaaniline  ajam  millesse kuuluvad ainult mehaanilised 
seadised , kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast 
lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele 
või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud 
deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja  kulumine , 
mistõttu  reguleering  muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu.
 Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb 
tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast 
painduvast ühendusest (voolikust) 
 Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. 
Käiguvahetamisel tuleb  sidur  lahutada 0,15... 0,25  sekundiga .
Hüdrauliline ajam
 1. õlimahuti 
 2.  peasilinder  
 3. tõukur 
 4. siduripedaal  
 5. ühendus toru (voolik). 
 6.õhutusnippel 
 7.  mansett  
 8. töösilinder 
 9.tolmukaitse 
 10.  varras  
 11.  kolb  
 12.ühendusstutser.
Rikked?
Peasilinder
 Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise  sidur  lülitamisel.
 Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga  kolb  2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige
 tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri
 tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine
 on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis
 tagastusvedru (servovedru) 10. Pedaalile vajutamisel liigub kolb 2 tõukuri 5 mõjul
 sulgedes täitekanali 1. Kolvi ees olevat õli hakatakse  suruma  läbi survekanali 11
 töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil
 algasendisse.
Töösilinder
Töösilindris liigub kolb, mida tihendab mansett. Silindri keresse on keeratud 
klapiga tuts, et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur 
on ühenduses šarniirselt siduri lahutushargiga. Vedru hoiab  harki , tõukurit ja kolbi 
äärmises asendis. Pedalile vajutamisel liigub peasilindri kolb edasi, sulgedes ava. 
Vedeliku kasvava rõhu mõjul püsib manseti serv vastu silindri seina, manseti põhi 
suleb  aga kolvis olevad avad. Pedaalilerakendatud jõud kandub tõukuri, kolvi ja 
vedeliku kaudu töösilindri kolvile, mis liigutab harki. Seetõttu pöördub  hark  
kuultoel, lükates oma  haruga  lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Niipea kui  pedaal  
vabaneb, liigub peasilindri kolb vedru jõul algasendisse ja tekitab  silindris  
hõrenduse. Silindri eri osades valitsevate rõhkude vahe tõttu eemaldub mansett 
kolvist,  kusjuures  tema  servad  koolduvad sissepoole. Sellisel juhul voolab vedelik 
anumast täiteava ja kolvi avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru 
jõul hakkab ka töösilindri kolb vedelikku peasilindri samasse  ossa  tõrjuma.
Survelaager
 Siduri lahutamiseks
 Mehaaniline või hüdrauliline
Käigu valimine
  Manuaal  lülitusega käigukastidel on mehaanilised käiguvahetus - 
seadised, mis rakendatakse tööle käsitsi.  Hammasrattad  viiakse 
hambumisse või neutraalasendisse hoovastiku ( liugurid ) abil. 
Hammasrattaid või sünkronisaatori muhve nihutavad piki käigukasti 
võlli hargid, mis ulatuvad nihkhammasrataste (sünkronisaatori 
muhvide) ringsoontesse. Hargid on kinnitatud liugurite külge ja 
nihkuvad koos nendega. Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud 
asendis vedrudega fiksaatorid. Liugureid liigutab käigukangi alumine 
ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti  kaane  
kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis 
piiravad kangi alumise otsa liikumist.
Käigulukusti
Liugurite iseeneslikku  nihkumist  väldivad lukustusmehhanismid. Kuul- või 
koonusfiksaatorid asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes.  Vedrud  
suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu 
korral surub vedru fiksaatori liuguri süvendisse. Kui käik lülitatakse sisse, 
tuleb fiksaator süvendist välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või 
liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt on  lukk . Ta väldib kahe käigu 
üheaegset sisselülitamist. Tihvti pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja 
süvendi sügavuse  summaga . Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte 
liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid.
Sünkronisaator
Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide 
pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll 
kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava 
võlliga, mis annab otsekäigu.  Hammasratas  asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks 
tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus 
on järgmine. Sünkronisaator asub võlli nuutidel ja ta koosneb kahest koonusrõngast, 
muhvist,  rummust , kolmest fiksaatorist ja kahest fiksaatorvedrust. Rõngad, mis asetsevad 
hammasratta  ja sünkronisaatori rummu vahel on ühendatud kolme fiksaatoriga, mis 
asetsevad rummu pesades ja on ühenduses muhviga.  Rumm  on ühendatud võlliga nuudlite 
abil ja pöörleb koos võlliga. Muhv asub rummu nuutidel ja võimaldab võlli telgsihis nihkuda. 
Käigu sisselülitamisel nihutab käigukang muhvi lülitatava hammasratta poole koos muhviga 
nihkuvad ka fiksaatorid, mis puutuvad kokku sünkronisaatori koonusrõngaga  surudes  seda 
vastu hammasratta koonuspinda. Niipea kui sünkronisaatori rõnga ja hammasratta 
koonuspinnad puutuvad kokku, pöördub koonusrõngas hammasratta ja muhvi erineva 
pöörlemissageduse tõttu muhvist ette või tahapoole. Seejuures blokeerivad koonusrõngal  
olevad hambad muhvi edasi liikumise ja suurendab jõudu koonuspindadele. Koonuspindade 
hõõrdejõud ühtlustab hammasratta ja rõnga pöörlemissagedust. Kui hammasratta ja muhvi 
kiirused on võrdsustunud, siis blokeerpinnad muhvi telgnihkumist enam ei takista ja muhvi 
hambad hambuvad hammasratta hammastega ilma tõuketa.
Rikked?

Document Outline

• Slide 1
• Siduri ajamid
• Slide 3
• Hüdrauliline ajam
• Rikked?
• Peasilinder
• Töösilinder
• Slide 8
• Survelaager
• Käigu valimine
• Slide 11
• Slide 12
• Käigulukusti
• Slide 14
• Sünkronisaator
• Slide 16
• Rikked?