mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12.ühendusstutser. Rikked? Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5
Soovitatavad siduri vahetamise kriteeriumid. Rivet neet (Ketas) Ketta katte pinda on alles alla 0,3 mm ja saavutanud needipeade aseme. Sidurikorv Diafragma vedru pind, mis on kontaktis survelaagriga, on kulunud kuni 0,6 mm ja alla selle Uus ketas Ketas vajab vahetamist Siduri väljavahetamise vajadust näitavad: Kuulata Nõrk müra käikude vahetamisel või siduripedaali vajutamisel Tunneta Nõrk kiirendus, võimsuse kadu, halb käikude lülitamine, raskelt liikuv siduripedaal, kere vibratsioon pooleldi vabastatud siduripedaali asendi korral. Arvuta suur kütusekulu. Teie auto regulaarne kontrollimine võimaldab pidada autot tehniliselt heas korras. Hoiate kokku aega ja raha, vahetades sidurit õigeaegselt. Küsige alati originaal sidurit Siduri kvaliteeti ei ole visuaalse vaatluse teel lihtne hinnata. Küsige TOYOTA originaalsidurit ning nautige probleemideta sõitu
Sidur lubab sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. Hõõrdsiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas · Sidurikorv · Lahutusmuhv Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna A cutaway view of a clutch assembly, three finger type. Image courtesy of McLeod Industries. Kuidas sidur lahutatakse ? Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem dihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega
o Ambient temperature Ümbritseva õhu temperatuur * Vehicle speed sensor - monitors vehicle speed Sõiduki kiirus sensor - monitorid sõiduki kiirus * Brake pedal sensor - operates with cruise control, exhaust brake, idle control Piduripedaali andur - töötab püsikiiruse hoidja, mootorpiduri, tühikäigu kontroll * Clutch pedal sensor - operates with cruise control, exhaust brake, idle control Siduripedaal sensor - töötab püsikiiruse hoidja, mootorpiduri, tühikäigu kontroll * Accelerator pedal sensor Gaasipedaal andur * Driver input switches - cruise control , idle increase /decrease, engine/exhaust brake Sõidukijuhi sisestuse lülitid - püsikiiruse hoidja , idle suurenemine / vähenemine, mootori / mootorpiduri * Injector needle movement sensor - monitors the actual injection time and feeds the information to the ECU (as used on VM_Motori 2.5 and 3
Joonis 16:Siduri mehhaaniline ajam Hüdrauliline ajam Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Joonis 17:Siduri hüdrauliline ajam. 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4. siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6. õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9. tolmukaitse 10. varras 11. kolb 12. ühendusstutser. 13 Tööolukorras on vedavad ja veetavad kettad jõuga P kokku surutud. Siduri lahutamiseks tõmmatakse suruketas kaugemale. Selleks peab juht rakendama pedaalile P jõudu Pn Pn = ia
8. Kaugtuled sisse lülitatud 9. Rike elektrisüsteemis 10. Käsipidur peal 11. Rike pidurisüsteemis Juhtimisseadmed 1. Sõidukiiruse reguleerimine Click to edit Master text styles - siduripedaal Second level - piduripedaal Third level Fourth level - gaasipedaal Fifth level - käigukang 2. Sõidusuuna muutmine - rool 3. Suunatuled (>3 sek )
aseme Joonis 1.4 Sidurikorv Diafragma vedru pind, mis on kontaktis survelaagriga, on kulunud kuni 0,6 mm ja alla selle Joonis 1.5 Uus ketas Joonis 1.6 Ketas vajab vahetamist Siduri väljavahetamise vajadust näitavad: Kuulata - Nõrk müra käikude vahetamisel või siduripedaali vajutamisel Tunneta - Nõrk kiirendus, võimsuse kadu, halb käikude lülitamine, raskelt liikuv siduripedaal, kere vibratsioon pooleldi vabastatud siduripedaali asendi korral. Arvuta - suur kütusekulu. Teie auto regulaarne kontrollimine võimaldab pidada autot tehniliselt heas korras. Hoiate kokku aega ja raha, vahetades sidurit õigeaegselt. 1.4 Mehaaniline siduri ajam- 1.5 Pneumaatiline sidur ajam- 1.6 Ühekettaline sidur- 1.7 Mitmekettaline sidur- Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem
vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi Auto juhitavus ja ratta haardumine Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajuta on külgsuunaline haardumine suurim Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud
Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on silindriplokk, millele kinnitub enamik mootori detaile. Keps, hooratas, väntvõll. 2. Auto juhtimisseadmed, nende paigutus, ülesanne, kasutamine. Valgustuse ja suunatule lüliti, süütelukk, rooliratas, kell, käigukand, käsipiduri hoob, mootorikatte lukusti, siduripedaal, piduripedaal, gaasipedaal, tahhomeeter. Pilet 4. 1. Gaasijaotusmehhanism Gaasijaotusmehhanismi ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam ; nukkvõll ; nookurid, tõukur. 2. Sidur Sidur ühendab mootorit käigukastiga ja võimaldab neid ajutiselt teineteisest lahutada. Põhiosad: suruketas, veetav ketas ja lahutusmuhv. Siduri lahutamiseks on vaja pedaali. Pilet 5. 1. Jahutussüsteem
pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub.
aseme Joonis 1.4 Sidurikorv Diafragma vedru pind, mis on kontaktis survelaagriga, on kulunud kuni 0,6 mm ja alla selle Joonis 1.5 Uus ketas Joonis 1.6 Ketas vajab vahetamist Siduri väljavahetamise vajadust näitavad: Kuulata - Nõrk müra käikude vahetamisel või siduripedaali vajutamisel Tunneta - Nõrk kiirendus, võimsuse kadu, halb käikude lülitamine, raskelt liikuv siduripedaal, kere vibratsioon pooleldi vabastatud siduripedaali asendi korral. Arvuta - suur kütusekulu. Teie auto regulaarne kontrollimine võimaldab pidada autot tehniliselt heas korras. Hoiate kokku aega ja raha, vahetades sidurit õigeaegselt. 1.4 Mehaaniline siduri ajam- 1.5 Pneumaatiline sidur ajam- 1.6 Ühekettaline sidur- 1.7 Mitmekettaline sidur- Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem
blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jälgib rataste pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal iga ratta pöörlemissagedust ja vajadusel reguleerib mõne ratta pidurdusrõhku. ABS/EDS-juhtplokk töötleb iga ratta andmeid eraldi võimaldades nii kõikidele ratastele antud tingimustele vastava pidurdusjõu kuid vältides blokeerumise. Külgsuunaline hõõrdejõud on suurim ratta vabal veeremisel (siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaalile ei vajutata). Joonis 2. Libisemine 0% ABS pidurid ei lase ratta libisemisel suureneda üle 10...20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav
koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust. Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega. Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi. Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajutata, on külgsuunaline haardumine suurim. Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata. Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse. Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb.
mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. 1.2 Hõõrdesiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas Sidurikorv Lahutusmuhv Kuidas sidur lahutatakse Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt. Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega
jõuülekandest lahutada ja neid sujuvalt ühendada, seega saab auto liikumiskiirust manööverdamisel ka siduri abil reguleerida. Lahutatud siduri korral veetavat (siduri-) ketast enam kaasa ei veeta, jäävad käigukasti vedav ja vahevõll ning veetaval võllil paiknevad hammasrattad peatselt seisma. Hooratta külge poltidega kinnitatud sidurikorv ja sellega ühendatud surveketas ning lahutuskäpad pöörlevad koos väntvõlliga ka siis, kui siduripedaal on alla vajutatud. Et suurveoautode sidurid peavad kandma üle suuri pöördemomente, on nende spiraalvedrudega sidurites suruvedrusid palju (kuni 36), see omakorda teeb siduri lahutamise pelgalt mehaanilisel teel raskeks. Juhi töö hõlbustamiseks kasutatakse õhkvõimendiga siduri vedelikajamit, kus töövedelikuks on pidurivedelik. 128. Kirjelda käigukasti ehitust ja käikude lülitusmehhanismi