Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 6. Mis tüüpi on sidurite ajamid? Mehhaanilised,hüdro,pneumaatilised,elektromagnetilised,pneumovõimendiga ja mahthüdraulilised. 7. Milline on mehaanilise siduri survemuhvi (survelaagri) ülesanne (Kirjeldada liikumist ja tööd , paiknemise skeem)? Survelaagri ülesanne on lahutada siduriketas hoorattast.
· Vabakäigu puudumine. · Siduri ketas kulunud · Oli sattumine siduri ketastele. · Siduri korvi vedrud väsinud Sidur ei lahuta · Käigu sisselülitamisel käik ragiseb. · Olgu et sidur on alla vajutatud sisselülitatud käiguga auto liigub edasi · Liiga suur vabakäik. · Hüdroajamis õhk. · Ketas kõver ülekuumutamise tagajärjel · Siduri ketta hõõrdkatete lahtitulek · Siduri järsk sisselülitamine · Survelaagri purunemine · Lahutusmuhvi kinni jäämine võlli sukal. · Väändevõngete summuti vigastus. · Surve ketta või hooratta mõranemine. Siduri hooldamisel tehtavad tööd · Kondrollitakse siduri vedeliku taset peasilindris. · Kusjuures eelnevalt kõrvaldatakse leke · Kondrollitase siduripedaali vabakäiku vajadusel reguleeritakse ·
Sele 4. Siduri ehitus [6] 4. SIDURI AJAM Antud sõiduki siduri ajam on mehaaniline, mille tööd juhitakse trossiga(sele 5). Sele 5. Siduri ajami ehitus [7] 1. Sidurihoob 2. Tihend 3. Paigalduspuks 4. Sidurikorpus 5. Paigalduspuks 6. Kinnitussplint 7. Sidurikahvel 8. Survelaager 9. Survelaagri kinnitussplint 10. Vedru 11. Polt 12. Survemuhv 5. KÄIGUKAST Valitud sõiduk on varustatud 5-käigulise, käsilülitusega hammasrataskäigukastiga, mille tootjaks on VAG. Hammasrataskäigukast on mootorsõiduki jõuülekanne siduri ja peaülekande vahel, mis muundab mootori pöördemomenti ja mootori pöörlemiskiirust. [1, p. 379] Ülesanded[1, p 370]: Mootori pöördemomendi muundamine ja ülekandmine, Mootori pöörlemiskiiruse muundamine,
sidurit sujuvalt ühendada. · Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). · Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. · Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas · 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Siduri ketas Hooratas · On tegelikult mootori väntmehhanismi detail, aga tema välimist pinda kasutatakse siduri osana. · Üldjuhul valmistatakse need perliithallmalmist, sest sellel metallil on hea soojusjuhtivus. · Hooratas on masina element, mille ülesandeks on kineetilise energia salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina edasiseks töövõimeks,
plaat ja kaks hõõrdseibi (5). Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv: 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Küsimuste vastused: 1. Siduri libisemise põhjused Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süsteem või hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu üldse sellele sõidukile
Joonis 26. Sidur. Veetav ketas surutakse vastu hooratast surveplaadi ehk ketta abil, mis saab oma survejõu surveketta ja siduri korpuse vahel olevatelt kokkusurutud vedrudelt. Sellist sidurit nimetatakse alaliselt sidestatud siduriks. Siduri lahutamisel surub survelaager lahutushoobadele, mis panevad liikuma surveplaadi, ületades seega vedrude vastusurve. Hõõrdepinnad eemalduvad üksteisest ja jõuülekanne katkeb ehk sidur on lahutatud. Et oleks tagatud siduri normaalne töö, peab survelaagri ja lahutushoobade vahele jääma väike vahemaa ehk lõtk, mille suurust mõõdetakse olenevalt siduri ja tema ajami tüübist 2...5mm ja Vene traktoritel 35...50 mm pedaali käigupikkuse algusest mõõdetuna. See suurus kuulub kontrollimisele ja reguleerimisele traktori perioodilisel tehnohooldel. Eeldatakse, et lahutushoobade vastastikune asend ja baasmõõt on lubatud normi piirides. Algselt on see tehase poolt juba reguleeritud.
edasi ei liigu, siduri libisemisepõhjuseksvõib veel olla siduri korvi ja laagri vahelise lõtku puudumine.Kui sidur ei lahuta tähendab et kohapeal mootori töötades käigu sisse panemisel käik sisse ei lähe kuid hästi õrnalt liikutab autot. Põhjuse otsimist võib alustada kas siduri pneumo või trossajemist samas võib olla ka siduri korvi ja surve laagri vaheline lõtk liiga suur. Ülejäänuid põhjuseid saab alles näha siduri avamisel seal võivad põhhjusteks olla veel survelaagri purunemine siduri kahvli purunemine või siis korvi purunemine.või on siduri ketta vedrud lennanud kuskile vahele. 22.K-jetronic toitesüs. Rõhkude kontroll tuleb kotrollida bensiini rõhku ja pumba tootlikust. Seeleks paigaltatakse bensiinipumba torustiku vahele surve mõõtmiseks manomeeter. Rõhk peab olema vastavalt tootja poo,lt ette nähtud survetele. Tootlikuse mõõtmiseks lastakse bensiin joosta mõõtenõusse teatud aja vältel ja võrreldakse saadud tulemust tootja
plaat ja kaks hõõrdseibi (5). Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv: 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Küsimuste vastused: 1. Siduri libisemise põhjused Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süsteem või hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu üldse sellele sõidukile
- abimasinate õli temperatuurid - abimasinate väljalaskegaaside temperatuurid - generaatorite koormus - peamasinate kütuse rõhud ja temperatuur - peamasinate tööajad - abimasinate määrdeõli rõhud - abimasinate kütuserõhud - abimasinate jahutusvee rõhud - abimasinate ülelaadimisõhud - abimasinate jahutusvee temperatuurid - abimasinate ülelaadimisõhu temperatuurid - survelaagri temperatuurid - abimasinate tööaeg - päevatanki nivoo - settetanki nivoo 34 - peamasinate õlinivood - abimasinate õlinivood - õlilekete tanki nivoo - kõnti tanki novoo - abimasinate õlikulu - vahimehhaaniku allkiri Kell 24.00: - abimasinate kogutööaeg - peamasinate kogutööaeg - peamasinate kütusemõõtja - abimasinate kütusemõõtja
annaabi.ee 
