Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"liugurid" - 17 õppematerjali

thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Pöördtakistitel toimub takistuse muutmine võlli pööramisega. lükandtakistitel liuguri sirgjoonelise nihutamisega. Seadetakistid jagunevad pöördtakistiteks ja kruvitakistiteks. Kruvitakisteid kasutatakse eriti täpsetel reguleerimistel, kuna neis toimub liugur liigutamine reguleerkruvi abil. Kaksiktakistitel on ühises korpuses kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab ja eraldi, tandemtakistitel on mõlema süsteemi liugurid kas ühisel võlli või lükandil. Muuttakisteid valmistatakse erineva reguleerimistunnusjoonega, mis näitab muudetava kontakti ja ühe püsikontakti vahelise takistuse muutust sõltuvalt liuguri pöördenurgast (pöördtakistitel) või lükandliuguri kaugusest algasendist. Reguleerimis- tunnusjooned on toodud joonisel 1.5. JOONIS 1.5 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.8 1.4. Varistorid...

Elektroonika
544 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektrotehnika

Mõõteelemendiks antud regulaatoris on potentsiomeeter R2, mille liuugur nikub üheaegselt mootori rootoriga. Võrdlevaks elemendiks on kolmepositsiooniline polariseeritud relee Rpol, mille ergutusmähis on lülitatud vooluringi etteande ja mõõtepotentsioonimeetri liuguri vahele. Mõlemad potentsiomeetrid on sama alalispinge all. Kui reguleeritava objekti ja etteandva juhtimisratta võllid on pööratud ühe ja sama nurga võrra(potentsiomeetrite liugurid on nihutatud ühesuuruse nurga võrra), siis on liugurite potentsiaalide vahe võrdne nulliga ja relee mähises voolu ei teki; mootor jääb liikumatuks. Etteandva juhtimisratta asendi muutmisel tekib relee vooluringis vool. Relee rakendub ja lülitab sisse mootori M, mis nihutab potentsiomeetri R2 liuguri järele potentsiomeetri R1 liugurile. Liikumine toimub senikaua, kuni mõlemad liugurid on võtnud ühesuguse asendi. Pärast seda katkeb vool relee mähises ja relee lülitab mootori välja...

Elektroonika
87 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jõuülekanne

· Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan · Käigukang · Lülitushargid · Fiksaatorid · Lukk · Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koosneb: · Taldrikhammasratas · Teoratas · Rattavõll · Rattavõllihammasratas · Satelliithammasratas · Sattelliitide telg · Korpus · Tigu satelliidid · Lukustid RATTAVÕLLID Rattavõllid koosnevad: · Tugiäärikud · Laagrid · Rattavõlli kestad · Laagrite kinnituspuksid · Tihendid · Ratta rummid · Koonused · Muttrid...

Auto õpetus
191 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jõuülekanne

Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Si...

Auto õpetus
274 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Jõuülekanne

Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamis...

Auto õpetus
182 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Jõuülekanne

3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ......................................................10 2.2 Kordisti ........................................................................................................12 2.3 Liugurid ......................................................................................................12 2.4 Käigukasti õli ..............................................................................................16 3.1 Jaotuskastid ...........................................................................16 3.2 Kardaanülekanded ..................................................................18 4.1 Peaülekanne...

Auto õpetus
342 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 ­ 1860 jõuallikaks aurumasi...

Autod-traktorid i
135 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Autode Ehitus.

Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiiru...

Traktorid ja liikurmasinad
90 allalaadimist
thumbnail
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Berno...

Abimehanismid
121 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik...

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Plastid, Polüvinüülkloriid, Polüetüleen

PA (Polüamiid) Polüamiid sobib kasutamiseks kohtades, kus on nõutud abrasiivkulumiskindlus. Põhilised tooted, mida polüamiidist valmistatakse, on hammasrattad, rullikud, tööstuslikud rattad, mehaanilised konstruktsioonid, pumba detailid ning liugurid . Omadused:  Erikaal 1.14 g/cm3  Töötemperatuuri vahemik -40…+100 °C  Veeimavus kuni 1,4%  Hea kõvadus ning jäikus  Kõrge vastupidavus löögile.  Head libisemisomadused  Vastupidav kemikaalidele ja lahustitele  Suurepärased töötlemisomadused  Värvus: Valge, must . POM (polüatsetaal) Polüatsetaal sobib eriti hästi nõudlikesse tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist...

Materjaliõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003

a esimene rida; ingl. Hanging Indent); alumise neljanurkse liuguri (ingl. Left Indent) abil saab määrata terve lõigu taanet korraga. Paremal pool olev „õigetpidi kolmnurk“ on realõpu piiraja (ingl. Right Indent), millest kaugemale ükski rida ei ulatu. Kui neid liugureid liigutada, siis need nagu „hüpaksid“ edasi/tagasi. See on tingitud sellest, et vaikimisi on määratud taande sammuks 1/8 tolli ehk ≈ 3,2 mm, mille järgi Word liugurid paigutab ehk positsioneerib. -4- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Viimase nupuga saad tekitada või eemaldada lõigu ümber piirjoone; kui klõpsata noolekesel, siis avaneb dialoogiaken, kus saad määrata, kuidas ja kuhu piirjooned tekitatakse. PS! Kui on valitud üks või mitu sõna ühe lõigu sees, siis tekitatakse piirjoon valitud sõna(de)...

Tekstitöötlus
10 allalaadimist
thumbnail
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Järgmise pildi puhul näeme, et histogrammi "mäestik" on kõrgem vasakus osas ja see tähendab, et tumedad toonid (shadows) on ülekaalus ja helendeid on vähe. Kui vaatame järgmist pilti, siis siin on ülekaalus heledad toonid (highlights). Kõik mis jääb vahepeale nimetatakse neutraalseteks toonideks (midtones). Histogrammi alt leiad vastavad liugurid (kolmnurgad). Neid liigutades saate muudate pildi tonaalsust. Nihutades näiteks musta kolmnurka vasakule, muudate pilti tumedamaks ja vastupidi. Keskmist kolmnurka liigutades muudetakse pildi gammat. 45 Reeglina on ikka inimsilm, mis ütleb kui palju on sul vaja neid liigutada, aga reeglina rikutakse need "mäe jalamile" ehk sinnani, kust toonid hakkavad. Sest enne seda on toonid peaaegu olematud....

Arvutigraafika
14 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Agrologistika ainetöö „Sööda teekond sigalasse”

EESTI MAAÜLIKOOL Tartu Tehnikakolledz Mailis Zirk ainetöö ,,Sööda teekond sigalasse" õppeaines ,,Agrologistika" TE.0903 Biotehniliste süsteemide eriala Üliõpilane: ,,....." .................... 2015. a .............................. Mailis Zirk Juhendaja: ,,....." .................... ...2015. a ............................... Oliver Sada Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA...

Agronoomia
4 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

K24 mootor

Kaks välimist nukki (sekundaar) jagavad sama profiili ning keskmine (primaar) on suurema tõusu ja kestvusega. Samuti on nookureid iga silindri kohta kolm, nii sisse kui väljalaske puhul. Võll mille peal nookurid paiknevad on seest õõnes ning avadega, millega on võimalik juhtida õlisurvet nookuri kanalisse. Nookurites asetsevad riivistus liugurid (Foto 4). Selleks, et riivistus liugureid juhtida on kasutusele võetud solenoidklapp, mis asetseb plokikaanes, millega juhitakse juhtseadmelt signaali saades rõhul all õli nookurite võlli ning sealt nookuri riivistus liuguritele, mistõttu nookurid lukustuvad omavahel, selle tulemusel kandvaks nukaks jääb keskmine, ehk suurema tõusu ja kestvusega nukk. Kui solenoidklapp lõpetab rõhu all oleva õli juhtimist siis lukustus vabastatakse vedru toimel. Vabas olekus on kandvateks...

Tehnikalugu
20 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Jõuülekanded konspekt

Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud asendis vedrudega 7 fiksaatorid 8. Liugureid liigutab käigukangi 5 alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis piiravad kangi alumise otsa liikumist. Joonis 34:Lihtne mehhaaniline käigulülitus mehhanism. 1. Käigukasti kaan, 2. ja 4. Käigulülitus hargid (kahvlid), 3. Liugurid , 5. Käigulülitus kang, 6. Korgid, 7. Fiksaatorivedrud, 8. Fiksaatorid, 9. Liuguri lukustid, 10. Lukusti tihvt, 11. Lukustivedru, 12. Tagurpidikäigu lüliti. 31 Liugurite iseeneslikku nihkumist väldivad lukustusmehhanismid. (Joonis 35) Kuul- või koonusfiksaatorid 4 asuvad käigukasti kaane või karteri aukudes. Vedrud suruvad neid vastu liugurvardaid. Neutraal-asendi või sisselülitatud käigu korral surub vedru...

Jõuülekanne
51 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Jõuülekanne II

Kui käik lülitatakse sisse, tuleb fiksaator süvendist välja, võimaldades valitud käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid . Sünkronisaator Sünkronisaatori ülesanne on võrdsustada ühendatavate hammasrataste ja võllide pöörlemissagedusi. Alaliselt hambuvate hammasratastega käigukastis võib vedav võll kanda pöörlemise temaga jäigalt ühendatud hammasrattalt vahevõllile või liituda veetava võlliga, mis annab otsekäigu. Hammasratas asub veetaval võllil vabalt. Pöörlemapanekuks tuleb hammasratas võlliga ühendada. Käik, lülitatakse sisse sünkronisaatoriga. Selle ehitus on järgmine...

Jõuülekanne
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun