Manuaal käigukastid (3)

Q: Milleks on vaja autole käigukasti?

Vastus leiad õppematerjalist: Manuaal käigukastid

Tallinna Tehnikakõrgkool - Auto - Jõuülekanne

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks on vaja autole käigukasti?

REFERAAT
MANUAAL KÄIGUKASTID
Õppeaines: JÕUÜLEKANNE
Tallinn 2007
SISUKORD:
SISSEJUHATUS

MANUAAL KÄIGUKASTIDE PLUSSID JA MIINUSED
2. KÄIGUKASTIDE PÕHIOSAD
3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI EHITUS
4.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE
5.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS.
6.MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS
7. 5-KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM
8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED
9. KÄIGUKASTI HOOLDUS
KASUTATUD KIRJANDUS
SISSEJUHATUS

Milleks on vaja autole käigukasti?

Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde-lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada
juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik.
Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt . Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses. Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll, vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle hammasrattad paigal seisavad). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda vahevõlli, kuni see
lukustub valitud käigu külge. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt üle kardaanvõllile, mis omakorda kannab pöörlemise üle tagumisele diferentsiaalile. Nelikveoga autodel kasutatakse erinevaid käigukaste, kuid enamasti sarnanevad need eelpool kirjeldatud tagaveoga auto käigukastile.
1. MANUAALKÄIGUKASTI PLUSSID JA MIINUSED
+Väikesed kaod pöördemomendis
+võimalik mootorilt võtta, seda maksimumi milleks on ta võimeline

+kergem remontida ja hooldada

+lihtsam ja odavam
-võimalik ülekoormata mootor mittesujuva käiguvahetusega
-raskused optimaalse juhtimise variandi valikuks

-juht peab käiguvahetuseks kasutama sidurit

2. KÄIGUKASTI PÕHIOSAD
Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate rataste pöörete arv väntvõlli pöörete arvu suhtes väheneb, siis vedavate rataste veojõud suureneb. Veojõudu suurendatakse käigukasti abil, mis koosneb võllidest ja mitmesuguse läbimõõduga hammasrataste komplektist.
Kui on hambumises kaks hammasratast, milledest väiksem- vedav- paneb pöörlema suuremat- veetavat- hammasratast, siis on veetava hammasratta veojõud nii mitu korda suurem, kui mitu korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste
arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda.
Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist.
Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm .
Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel . Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest hammasrattapaaridest võib veetav võll pöörelda vedava suhtes mitmesuguse pöörete arvuga. Veetava võlli nuutidele on istatud hammasrattad, mis pöörlevad koos võlliga ja mida saab piki võlli nihutada.
Vahevõll on valmistatud ühes tükis hammasratastega, mille läbimõõdud on erinevad, ja moodustab koos nendega, hammasploki. Hammasplokk pöörleb liikumatul teljel või koos võlliga karteri seintes olevates laagrites. Üks vahevõlli hammasratas on pidevalt hambumises vedava võlliga.
Tagurpidikäigu hammasratta telg on kinnitatud karteri seintes olevatesse avadesse. Teljel pöörleb kahest hammasrattast koosnev plokk -veoautodel- või üks hammasratas- sõiduautodel.
Käiguvahetusmehhanism asetseb käigukasti karteri ülemises või külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid.
Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste.

Käigukasti eelis variaatorite ees on järgmine, et see võimaldab astmelist kinemaatilist ja jõu parameetrite muutmist protsessis, kus energiat antakse mehhanismi sissetulevalt võllilt selle väljuvale võllile.

Ülekande energia astmelise parameetri muutust võimaldadakse kahte moodi ümber lülitades. Poolautomaatse juhtimise puhul vähendatakse operatsioonide arvu, mis on vajalikud üleminekul järgmisele käigule.
Joonisel 1. on näidatud käigukasti skeem kahe kiiruse võimaldamiseks väljuvale võllile liigutades hammasrataste plokki pikki sisemist võlli.
Joonisel 2. on näidatud käigukast, kus ülekande energia väljundvõllile saadakse muhvi nihutamisega. See võimaldab sujuvamat ja müratumat üheduse tööd.

Joonis 1.

1-sisend võll; 2-väljund võll; 3-hammasrataste nihutamise plokk
Joonis 2
1-sisend võll; 2-väljund võll; 3-nihutamise muhv ; P-võimsus; T-pöördemoment
3. ZIL-431410 KÄIGUKASTI EHITUS.
1-vedav võll; 2,17,22,35,37,39- laagrid ; 3,21,23,36-tõkestusrõngad; 4 ja 34- alalises hambumises olevad hammasrattad vedaval ja vahevõllil; 5- neljanda ja viienda käigu sünkronisaator; 6-neljana käigu hammasratta puks; 7 ja 31- neljanda käigu hammasrattad; 8 ja 29- kolmanda käigu hammasrattad; 9- fiksaatori kuul; 10-fiksaatori vedru; 11-käikude lülitusvarraste lukusti tihvt; 12-lukusti kuul; 13- teise ja kolmanda käigu sünkronisaator; 14 ja 26- teise käigu hammasrattad; 15- esimese ja tagasikäigu lülitushark; 16- esimese ja tagasikäigu hammasratas; 18- käsipiduri kandur ; 19-äärik koos õlitõrje seibiga; 20 ja 38 – mansetid;
24- veetav võll; 25- esimese käigu veetav hammasratas; 27, 30 ja 32
stopper seibid; 28- tagasikäigu hammasratas vahevõllil; 33-vahevõll;
40-vahepuks; 41-tagasikäigu hammasrattaplokk; 42-kinnitus puks;
43- õli sissevalamise ja kontrollimise ava; 44-jõukasti luugi kaas; 45-käigukasti ajami hammasratas; 55-spidomeetri; 46-õli väljalakeava magnetkork; 48- esimese ja tagasikäigu lüliti kaitse; 49-vahehoova telg;
50-fiksaator; 51-käigukang; 52-vahehoob; 53-esimese ja tagasikäigu lülitusvarras; 54- neljanda ja viienda käigu lülitusvarras; 55- teise ja kolmanda käigu lülitusvarras.
3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE.
Mehhanism käikude ümberlülituseks asub käigukasti kaanel. Käiguvahetust teostatakse juhi poolt käigukangi 51 abil, mis asub sfäärilise kaane pesas.
ZIL 431410 käigukast koosneb vedavast võllist 1, mis on laagril 2 ja mis on stopperdatud tõkestusrõngaga 3. Võllil on hammasratas 4, mis on pidevas ühenduses hammasrattaga 34 vahevõllil 33. Selle peal on liikumatult ühendatud hammasrattad 25,26,28,29 ja 31. Vahe võll pöörleb laagritel 22 ja 35. Veetav võll 24 pöörleb laagritel 17 ja 37. Sellel paiknevad esimese käigu hammasratas 16, teise käigu hammasratas 14, kolmanda käigu hammasratas 8 ja neljanda käigu hammasratas. Hammasrattal 16 on veel ka teine funktsioon nimelt tagurpidi käigu lülitus (liikudes teljel). Tagurpidi käigu sisselülitamiseks viiakse esimese käigu ja tagurpidi käigu nihutav hammasratas hambumisse tagurpidi käigu hammasplokiga. Peale hammasrataste on vedaval võllil kaks hammas muhvi sünkronisaatoritega 5 ja 13. Muhv koos sünkronisaatoriga 5 on neljanda ja viienda käigu lülituse jaoks ning muhv koos sünkronisaatoriga 13 teise ja kolmanda käigu lülituse jaoks.
Sünkronisaatori joonis 4
1- muhv; 2; koonus rõngas; 3- plokeeruv sõrm; 4- vedru; 5- fikseeruv sõrm; 6-muhvi hammas lüli; 7-hammasratas; 8-hammasratta sisemine hammaslüli
Mehhanismi, mis on ette nähtud hammasrataste ringkiiruste ühtlustamiseks enne nende hambumisse viimist , nimetatakse sünkronisaatoriks. Sünkronisaatori olemasolul toimub käikude vahetamine müratult ja hammaste kulumine väheneb. Sünkronisaator koosneb veetavale võllile kinnitatud sisehammastega muhvist 1 kettaga, mida liigutab käigu ümberlülitushark, kahest välishambumise lülist 6. Neutraalasendist muhv 1 (joon 4b) liigub vasakule või paremale veetaval
võllil ja peale kiiruse sünkroniseerimist, toimub hammasühendus vastava rattaga . (joon 4v,g)
Ettevalmistav kiiruste sünkroniseerimine muhvi 1 ja ratta 7 jaoks võimaldatakse koonusrõnga 2 surumisega ratta koonusesse 7. Sünkronisaatori tööd võimaldavad kuus sõrme, mis ühendavad muhvi ketta 1 koonus rõngastega 2. Kolm neist on plokeeruvate sõrmedega 3, mis koonusrõngastega tugevalt seotakse kuid kolm ülejäänut- fikseeruvad 5, seotakse muhviga 1 ja koonus rõngastega 2 vedru 4 abil.
4.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS
1- tagumine kaas
2-vedav 5. käigu hammasratas
3-käigukasti karter
4-vedav 4. käigu hammasratas
5-fiksaatori kuul
6-fiksaatori vedru
7-vahetatava elemendiga fiksaator
8-vedav 3. käigu hammasratas
9-vedav 2. käigu hammasratas
10-vedav tagasikäigu hammasratas
11-vedav 1. käigu hammasratas
12-siduri karter
13-eesmine käigukasti võll
14-vedava ülekande juhtiv hammasratas
15-teine võll
16-sateliitide telg
17- sateliit
18-pooltelje hammasratas
19-pooltelje salnik
20-spidomeetri hammasratas
21-diferentsiaali karp
22-peaülekande veetav hammasratas
23-käiguvahetusvarras
24-käiguvahetusvarda hoova kang
25-kolmekülgne käigu vahetuse kang
26-tagasikäigu kahvli fiksaator
27-tagasikäigu kahvel
28-tagasikäigu tulede lüliti
29-tagasikäigu vahehammasratas
30-tagasikäigu hammasratta telg
31-reguleeritav rõngas
32-veetav 1. käigu hammasratas
33-liikuv muhv 1. ja 2. käigu lülituseks
34-veetav 2. käigu hammasratas
35-veetav 3. käigu hammasratas
36-plokeeruv sünkronisaatori rõngas 3. ja 4. käigule
37-sisend muhv 3. ja 4. käigule
38-libisev 3. ja 4. käigu sünkronisaatori muhv
39-veetav 4. käigu hammasratas
40-veetav 5. käigu sünkronisaatori muhv
6.MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS
1-vahetatava elemendiga sünkronisaator
2-sünkronisaatori muhv
3-vahetava elemendiga ümberlülitus kahvel
4-sünkronisaatori välisrõngas
5-plokeeruv lüli
6-keskmine sünkronisaatori rõngas
7-sisemine sünkronisaatori rõngas
7. 5- KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM
Käigukasti elemendid - värvus
Vedav võll hammasratastega (punane)
Veetav võll (kollane)
Tagasikäigu hammasratas (tumesinine)
Veetavad hammasrattad (sinine)
Siduri võll (roheline)
Sünkronisaatorid (lilla)
8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED
Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised peamised rikked:

hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest

käiku on raske sisse lülitada

hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra

hambad on murdunud

karterist immitseb õli välja
Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine.
Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste kulumisest (mis põhjustab hammasrataste viltuseisu) ning hammasrataste hammaste otste kulumisest.
Hammasrataste tugev müra töötamise ajal tekib hammasrataste tunduva kulumise või mitteküllaldase õlitamise tagajärjel. Käiguvahetamisel võib müra tekitada käigu oskamatu sisselülitamine või siduri mittetäielik lahutamine.
Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel. Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda.
Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris.
Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise.
Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd.
9. KÄIGUKASTI HOOLDUS
Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse küljel oleva tasemekorgi abil).
Õlivahetust tuleb teostada vastavalt töösesoonile.
Õlid- transmissiooniõlid: API klassifikatsiooni kohaselt GL4 ja
GL-5, SAE viskoossusnäitajatega näiteks 75W-90
KASUTATUD KIRJANDUS:
1.S.Rendle Autoraamat 2000
2.M.Runets Automehaaniku käsiraamat 1983
3.F.Persin Käigukasti konstruktsiooni õpe 2005
4. Materjalid internetis

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 222 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

222 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

erxz Õppematerjali autor

hinne 5

zil-431410 kÄigukasti ehitus vaz 2109 kÄigukasti ehitus

Sarnased õppematerjalid

pptx

Käigukast

Hammasrataste tugev müra töötamise ajal tekib hammasrataste tunduva kulumise või mitteküllaldase õlitamise tagajärjel. Käiguvahetamisel võib müra tekitada käigu oskamatu sisselülitamine või siduri mittetäielik lahutamine. Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel. Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda. Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris. Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise. Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd. KÄIGUKASTI HOOLDUS

Auto õpetus

docx

Jõuülekanne

Samuti tuleks vältida lühiajaliselt üksteisele järgnevat sõidu alustamist järsult kallakult. Ning sõidukit ei tohi kinni hoida kallakul siduri libistamise kaudu, samuti mitte kasutada libisevat sidurit pidurdamiseks. Kallakust ei tohi alla sõita välja lülitatud siduriga ja madala käiguga. Jalga ei tohiks sõidu ajal hoida siduripedaalil. 2. Käigukast 2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta efektiivsemaks jõuks ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid

Auto õpetus

docx

Jõuülekanne

1.5 Pneumaatiline sidur ajam- 1.6 Ühekettaline sidur- 1.7 Mitmekettaline sidur- Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Joonis 1. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) sidur Joonis 3. Fidanza Twin-Disc Performance Clutch Line 2. Käigukast 2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta efektiivsemaks jõuks ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. Astmelised ehk

Auto õpetus

docx

Jõuülekanne

Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ......................................................10 2.2 Kordisti ........................................................................................................12 2.3 Liugurid ......................................................................................................12 2.4 Käigukasti õli .................................

Auto õpetus

pdf

Jõuülekanded konspekt

Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed 26 Käigukastide põhidetailid ja elemendid 30 Kordisti 35 Jaotuskastid. 37 Kardaanülekanded. 39 Autode veosillad 45

Jõuülekanne

docx

Jõuülekanne

Samuti tuleks vältida lühiajaliselt üksteisele järgnevat sõidu alustamist järsult kallakult. Ning sõidukit ei tohi kinni hoida kallakul siduri libistamise kaudu, samuti mitte kasutada libisevat sidurit pidurdamiseks. Kallakust ei tohi alla sõita välja lülitatud siduriga ja madala käiguga. Jalga ei tohiks sõidu ajal hoida siduripedaalil. Laboratoorne töö 2 Teema nimetus: Autode käigukastid Käikude nimetused ja töö: 1 käik: Sünkronisaatori (6) muhv lülitub parempoolse 1. käigu hammasrattaga Z4. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu

Auto õpetus

pptx

Jõuülekanne II

hõrenduse. Silindri eri osades valitsevate rõhkude vahe tõttu eemaldub mansett kolvist, kusjuures tema servad koolduvad sissepoole. Sellisel juhul voolab vedelik anumast täiteava ja kolvi avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru jõul hakkab ka töösilindri kolb vedelikku peasilindri samasse ossa tõrjuma. Survelaager Siduri lahutamiseks Mehaaniline või hüdrauliline Käigu valimine Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaanilised käiguvahetus - seadised, mis rakendatakse tööle käsitsi. Hammasrattad viiakse hambumisse või neutraalasendisse hoovastiku (liugurid) abil. Hammasrattaid või sünkronisaatori muhve nihutavad piki käigukasti võlli hargid, mis ulatuvad nihkhammasrataste (sünkronisaatori muhvide) ringsoontesse. Hargid on kinnitatud liugurite külge ja nihkuvad koos nendega. Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud

Jõuülekanne

pdf

Automaatkäigukasti planetaarülekanne

3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimi

Auto õpetus

Rohkem sarnaseid