Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käigukast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Käigukast
Milleks on vaja autole käigukasti?
Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See
aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka
kütuse juurde-lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu,
peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast
võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud.
Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse
käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid
järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks.
Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada
juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik.
Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll.
Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad
on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad
kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad
vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil
hammasrattad seisavad paigal).
Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat
võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge.
Igale käigule vastab üks sünkronisaator. Sünkronisaatorite
ülesandeks on ühtlustada käigu sisselülitamise hetkeks vedava ning
veetava hammasratta kiirus, et see toimuks sujuvalt ning vaikselt.
Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt hammasratta abil üle
diferentsiaalile, mis asub samuti käigukasti korpuses.
Tagaveoga autodel on käigukastis tavaliselt kolm võlli: vedav võll,
vahevõll ning veetav võll, kusjuures vedav võll asetseb ühel liinil
veetava võlliga. Vedava ja veetava võlli hammasrattad on pidevas
hambumises vahevõllil asuvate hammasratastega ning kinnitatud
võllidele liikumatult. Vahevõllil asetsevad hammasrattad pöörlevad
vabalt (seega võib vahevõll pöörelda samal ajal, kui selle
hammasrattad paigal seisavad).
Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda
vahevõlli, kuni see
lukustub valitud käigu külge. Pöörlemine kantakse veetavalt võllilt üle
kardaanvõllile, mis omakorda kannab pöörlemise üle tagumisele
diferentsiaalile. Nelikveoga autodel kasutatakse erinevaid käigukaste,
kuid enamasti sarnanevad need eelpool kirjeldatud tagaveoga auto
käigukastile.
MANUAALKÄIGUKASTI PLUSSID JA
MIINUSED
+Väikesed kaod pöördemomendis
+võimalik mootorilt võtta, seda maksimumi milleks
on ta võimeline
+kergem remontida ja hooldada
+lihtsam ja odavam
-võimalik ülekoormata mootor mittesujuva
käiguvahetusega
-raskused optimaalse juhtimise variandi valikuks
-juht peab käiguvahetuseks kasutama sidurit
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
1-tagumine kaas
2-vedav 5. käigu hammasratas
3-käigukasti karter
4-vedav 4. käigu hammasratas
5-fiksaatori kuul
6-fiksaatori vedru
7-vahetatava elemendiga fiksaator
8-vedav 3. käigu hammasratas
9-vedav 2. käigu hammasratas
10-vedav tagasikäigu hammasratas
11-vedav 1. käigu hammasratas
12-siduri karter
13-eesmine käigukasti võll
14-vedava ülekande juhtiv hammasratas
15-teine võll
16-sateliitide telg
17-sateliit
18-pooltelje hammasratas
19-pooltelje salnik
20-spidomeetri hammasratas
21-diferentsiaali karp
22-peaülekande veetav hammasratas
23-käiguvahetusvarras
24-käiguvahetusvarda hoova kang
25-kolmekülgne käigu vahetuse kang
26-tagasikäigu kahvli fiksaator
27-tagasikäigu kahvel
28-tagasikäigu tulede lüliti
29-tagasikäigu vahehammasratas
30-tagasikäigu hammasratta telg
31-reguleeritav rõngas
32-veetav 1. käigu hammasratas
33-liikuv muhv 1. ja 2. käigu lülituseks
34-veetav 2. käigu hammasratas
35-veetav 3. käigu hammasratas
36-plokeeruv sünkronisaatori rõngas 3. ja 4. käigule
37-sisend muhv 3. ja 4. käigule
38-libisev 3. ja 4. käigu sünkronisaatori muhv
39-veetav 4. käigu hammasratas
40-veetav 5. käigu sünkronisaatori muhv
MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
1-vahetatava elemendiga sünkronisaator
2-sünkronisaatori muhv
3-vahetava elemendiga ümberlülitus kahvel
4-sünkronisaatori välisrõngas
5-plokeeruv lüli
6-keskmine sünkronisaatori rõngas
7-sisemine sünkronisaatori rõngas
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
5- KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Käigukasti elemendid - värvus
Vedav võll hammasratastega (punane)
Veetav võll (kollane)
Tagasikäigu hammasratas (tumesinine)
Veetavad hammasrattad (sinine)
Siduri võll (roheline)
Sünkronisaatorid (lilla)
. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED
Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised
peamised rikked:
hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest
käiku on raske sisse lülitada
hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra
hambad on murdunud
karterist immitseb õli välja
Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta
hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine.
Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite
avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste kulumisest (mis
põhjustab hammasrataste viltuseisu) ning hammasrataste hammaste
otste kulumisest.
Hammasrataste tugev müra töötamise ajal tekib
hammasrataste tunduva kulumise või mitteküllaldase
õlitamise tagajärjel. Käiguvahetamisel võib müra tekitada
käigu oskamatu sisselülitamine või siduri mittetäielik
lahutamine.
Hammasrataste hammaste murdumine esineb käigu oskamatul
ja järsul sisselülitamisel või auto järsul kohaltvõtmisel.
Purunenud hammastega hammasrattad tekitavad
pöörlemisel tugevat müra ja lööke. Sellise rikke korral võib
edasisel sõitmisel kogu käigukast puruneda.
Õli väljaimmitsemise põhjuseks on tihendite riknemine kaante kinnituste
nõrgenemine, tihendite kulumine ja praod karteris.
Selliseid rikkeid, nagu liugurvarraste ja fiksaatorite avade
mustumine, puudulik õlitus, siduri mittetäielik lahutumine ja õli
väljaimmitsemine, võib kõrvaldada autojuht ise.
Ülejäänud rikked kõrvaldatakse töökojas, kus vahetatakse kulunud ja
purunenud detailid ning tehakse vajalikud remonttööd.
KÄIGUKASTI HOOLDUS
Käigukasti hooldusel tuleb kontrollida õlitaset (käigukasti korpuse
küljel oleva tasemekorgi abil).
Õlivahetust tuleb teostada vastavalt töösesoonile.
Õlid- transmissiooniõlid: API klassifikatsiooni kohaselt GL4 ja
GL-5, SAE viskoossusnäitajatega näiteks 75W-90
Vasakule Paremale
Käigukast #1 Käigukast #2 Käigukast #3 Käigukast #4 Käigukast #5 Käigukast #6 Käigukast #7 Käigukast #8 Käigukast #9 Käigukast #10 Käigukast #11 Käigukast #12 Käigukast #13 Käigukast #14 Käigukast #15 Käigukast #16 Käigukast #17 Käigukast #18 Käigukast #19 Käigukast #20 Käigukast #21 Käigukast #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mantelman Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Manuaal käigukastid
15
doc

Manuaal käigukastid

9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad

Jõuülekanne
Jõuülekanne
23
docx

Jõuülekanne

Samuti tuleks vältida lühiajaliselt üksteisele järgnevat sõidu alustamist järsult kallakult. Ning sõidukit ei tohi kinni hoida kallakul siduri libistamise kaudu, samuti mitte kasutada libisevat sidurit pidurdamiseks. Kallakust ei tohi alla sõita välja lülitatud siduriga ja madala käiguga. Jalga ei tohiks sõidu ajal hoida siduripedaalil. 2. Käigukast 2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta efektiivsemaks jõuks ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid

Auto õpetus
Jõuülekanne
9
docx

Jõuülekanne

1.5 Pneumaatiline sidur ajam- 1.6 Ühekettaline sidur- 1.7 Mitmekettaline sidur- Sellise lahenduse kindlad eelised on: temperatuur on rohkem ühtlustatud ja madalam, väiksem ülekuumenemise oht, täpsem sidurilülitus, suurem vastupidavus kõrgetele pöördemomentidele, väga mugav kasutada, kergem hooratas, pikaealine. Joonis 1. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) sidur Joonis 3. Fidanza Twin-Disc Performance Clutch Line 2. Käigukast 2.1 Käigukasti ülesanne ja ehitus Käigukasti ülesanne on muuta auto veojõudu, sõidu kiirust ja sõidu suunda. Käigukastiga annab veojõudu suurendada startides ja kui juba hoog sees siis seda vähendada ja muuta efektiivsemaks jõuks ehk kiiruseks. Astmelises käigukastis on hammasrattad mis erinevates kombinatsioonides annab erineva tulemuse. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. Astmelised ehk

Auto õpetus
Jõuülekanne
38
docx

Jõuülekanne

Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ......................................................10 2.2 Kordisti ........................................................................................................12 2.3 Liugurid ......................................................................................................12 2.4 Käigukasti õli .................................

Auto õpetus
Jõuülekanded konspekt
59
pdf

Jõuülekanded konspekt

5 Mootor all - tagavedu See on eriti sobiv bussidele ja veoautodel (joonis 4). Madal mootor asukoht umbes keskel ja mootorsõiduki madal raskuskese ning massi ühtlasem jaotumine. Soodsam on ka sisustuse hea kasutamine. Mootorile juurdepääs bussi alt. Joonis 4: Mootor all tagavedu Esivedu Automootor üle esitelje Joonis 5: esivedu Mootor, sidur, käigukast, sild ja diferentsiaal on kombineeritud ühte plokki. Võrreldes teiste ülekannetega ees mootori omadused ja tulemused järgmised: - Sõiduki massi vähenemine. - Pöördemomendi lühim tee mootorilt veoratastele. - Pole veovõlli tunnelit. - Suur pagasiruum. - Mootor põiki teljega, väike eesülend ja suur kasutatav jalgaderuum - Sirgel sõidukit tõmmatakse ei tõugata. - Alajuhitavus kiirel kurvide

Jõuülekanne
Jõuülekanne
10
docx

Jõuülekanne

käiku sisse lülitada või liugurit neutraalasendisse seada. Tihvt (2) on lukk. Ta väldib kahe käigu üheaegset sisselülitamist. Tihvti (2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Küsimuste vastused: (Tunnis lahti võetud käigukasti põhjal) 1. Mis tüüpi käigukastiga on tegemist? Täielikult sünkroniseeritud 4 käiguline 3 võlliga ristiasetusega käigukast. 2. Missugused on käigukasti ülekande arvud? Alati vedavate suhe on 34:18 = 1,9 R käik: veetav 39, vedav 18 = 4,1 1 käik: veetav 35 vedav 18 = 3,71 2 käik: veetav 27 vedav 23 = 2,23 3 käik: veetav 29 vedav 22 = 2,5 4 käik: veetav 34 vedav 18 = 3.6 3. Kuidas on käigukastis lahendatud tagurpidi käigu lülitus? Tagurpidi käigul on eraldi hammasratas hambumisega (kõige väiksemad hammasrattad). 4. Kuidas on lahendatud kahe käigu korraga sisse lülitumise blokeerimine?

Auto õpetus
Jõuülekanne II
17
pptx

Jõuülekanne II

Jõuülekanne II KRISTJAN TEEARU Siduri ajamid Mehaaniline: Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras

Jõuülekanne
Automaatkäigukasti planetaarülekanne
21
pdf

Automaatkäigukasti planetaarülekanne

3. PLANETAARREDUKTOR Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. 3.1. Planetaarülekanne Planetaarülekande eelisteks tavalise hammasülekande ees on suurema pöördemomendi ülekandmine väiksemate mõõtmete juures ning vedava ja veetava võlli samatelgsus. Pöördemomenti on võimalik muuta hammasülekannet lahutamata, mis teeb lihtsaks planetaarülekande automatiseerimi

Auto õpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun