energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 6. Mis tüüpi on sidurite ajamid? Mehhaanilised,hüdro,pneumaatilised,elektromagnetilised,pneumovõimendiga ja mahthüdraulilised. 7. Milline on mehaanilise siduri survemuhvi (survelaagri) ülesanne (Kirjeldada liikumist ja tööd , paiknemise skeem)? Survelaagri ülesanne on lahutada siduriketas hoorattast.
Jõuülekannete ülesandeks on muuta mootorilt tulevat pöördemomenti ja pöörlemiskiirust ning kanda üle pöördemomenti vedavatele ratastele. 1 Sidur Siduri ülesandeks on töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, selle ajutiseks lahutamiseks, käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohalvõtuks. 1.1 Siduri ehitus 1. Siduri korv 2. Suruketas 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7.Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 1.2 Sidur libiseb Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süseem, hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu antud sõidukile. 2 Käigukast Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele kantava pöördemomendi muutmiseks, muudab pöördemomendi suuruselt ja suunalt ning muudab auto veojõudu ja kiirust. Käigukasti abil lahutatakse töötav mootor pikemaks ajaks veoratastest
milledel tavaliselt sellist probleemi ei teki) ning põhjuseks on olnud löögist viga saanud rumm või laager. Lisaks olgu mainitud, et on ette tulnud autosid, millel vibratsioon tekib roolis ja ainult kindlatel kiirustel, omanik aga kahtlustab ketaste viga, aga lisaks võib tekkida samasugune vibratsioon ka mitte pidurdamisel teatud kiiruse vahemikes. Põhjuseks oli hoopis "viskav" veovõll (minimaalne kõverdumine / tasakaalustuse lahtitulek / loksuv tugilaager). Sellistel juhtudel jääb auto juures "ketaste kõverdumise" viga korduma. Aitab laagri, rummu või veovõlli vahetus. Konkreetselt ketaste kõverdumist põhjustab reeglina ketaste üldine ebaõnnestunud konfiguratsioon (seega autotootja möödalaskmine) või porikaitseplekkide puudumine (pole ette nähtud või "minema roostetanud"). Ebaõnnestunud konfiguratsioon tähendab ventileeritud ketta tundlikust kiire
*Sidemete reaktsioone nimetatakse passiivseteks jõududeks kui nad ainult kitsendavad keha liikumist teiste rakendatud jõudude toimel, aga ei põhjusta ise vaadeldava keha liikumist. * Jõudu, millega side mõjub kehale, takistades selle üht või teist liikumist, nimetatakse sideme reaktsioonijõuks ehk lihtsalt sidemereaktsiooniks. 9. Lihtsaimad seoste tüübid (toetumine siledale pinnale, painduvad sidemed, liigend e. sarniir, silindriline liigend, tugilaager, varras sidemena). Seoste tüübid: a) Toetumine siledale pinnale. b) Painduvad sidemed c) Liigend ehk sarniir d) Silindriline (hõõrdevaba) liigend e) Tugilaager f) Varrasside 10. Seostest vabastatavuse printsiip. Iga keha võib alati vaadelda vaba kehana kui ärajäetud seosed asendada vastavate reaktsioonidega. 11. Teoreem summavektori projektsioonist teljele (Teoreem: Summavektori projektsioon mingil teljel võrdub liidetavate vektorite samal teljel võetud projektsioonide algebralise
kinnitamiseks. Teise, kaldu saetud otsa saetakse nt lintsaega kammitaoliselt piid, pikkusega 100- 150 mm ja laiusega 2-4 mm nii, et need suruksid tooriku vastu juhikut. Kõverjooneliste pindade freesimine Kõverjooneliste vormide freesimiseks on vaja abivahendeid, mis sellise töötlemise võimalikuks teeksid. Toorik on tihti juba lintsaega esmase vormi saanud. Lihtne töötlemistugi saadakse, kui freesi peale või alla asetatakse tugirõngas, tugilaager või profiiltugi, mille abil saab reguleerida freesi töötlemissügavust. Nii saab töödelda väikesi kaari, sooni, valtse või teha muid sarnaseid tööoperatsioone. Toorikule vormi või kaart saab töödelda ainult osal tugipinnast. Kui vorme on vaja kahes eri suunas, siis läheb tarvis ka lauapinnast kõrgemal olevat töötlemistuge freesi kohal. Kõverjooneliste pindade freesimine Soovitakse aga anda vormi tooriku kogu töödeldavale
Tugivõll ja tugilaagrid. Tugivõll on võlliliini äärmine mootoripoolne võll. Tugivõll on varustatud tugikettaga, mis on sepistatud koos tugivõlliga. Tugivõll valmistatakse tavaliselt võimalikult lühike ,sellega on ka mugavam tugilaagri monteerimine ja demonteerimine. Tugilaagri ülesanne on toetada sõuvõlli , võtta vastu sõukruvi tõmbe ja tõukejõud ja anda need edasi laeva kerele. Tugivõlliga võib olla ühendatud ka käsiajamiga või elektriline võllipeli Tugilaager võib asuda mootorist väljaspool või mootori sees . Reduktorülekandega võlliliinidel võib tugilaager asuda reduktori korpuses. Laevadel võimsate peamasinatega Ne > 20 tuhat kW asub peatugilaager väljapool mootorit ja reduktorit. See väldib võimaliku reduktori korpuse deformeerimise teljesuunalise pulseeriva tugijõujõu mõjul. Võlliliinidel kasutatakse põhiliselt ühekettalisi isetsentreeruvate tugipatjadega tugilaagrit
. Võlliliin. Võlliliini ülesanne on anda peamasina pöörlemine üle käiturile sõukruvile. Võlliliin koosneb järgmistest elementidest: sõuvõll, mille tagumise otsa külge kinnitatakse sõukruvi; ühest või mitmest vahevõllist, millest koostatakse vajaliku pikkusega võlliliin. Kõige vööripoolsemat vahevõlli, mis annab sõukruvi poolt tekitatud tõukelõu üle survelaagrile nimetatakse survevõlliks. Iga vahevõlli toetab tugilaager. Võlliliin väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. (Vaata Joon. 9.18. Võlliliin koos deidvudseadmegaga). Deidvudseade. Koosneb deidvudi torust, mis ühe otsaga kinnitub ahterpiigi vaheseina ja teisega ahtertäävi silma. Harilikult vasest puksid hoiavad sõuvõlli ümber koos kahte laagrit. Nende laagrite materjalina kasutati kaua eriti kõva, kuid väga libedat ja vaigust puitu bakauti. Bakautlaager ei tarvita määret, vaid kastab määrdena laagrisse tunginud vett
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik
Õliajutite puhastus Kontrollida kütusehulga piiraja seisukorda, vajadusel reguleerida Iga 12000 töötunni tagant: Kontrollida kompensaatorite seisukorda, vajadusel vahetada Kontrollida pööretearvu regulaatori ülekannet LT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus LT termostaati hooldus HT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus LT termostaati hooldus Ripppumba hooldus ja ülekande hooldus Õlitermostaadi hooldus Vahetada turbiini laagrid Iga 16 000 töötunni tagant: Vahetada tugilaager Vahetada kepsupoldid Vändalaagrite hooldus Sõrmlaagrite hooldus Silindrikaane hooldus, klappide soveldamine, puhastamine Silindrihülsside hooldus, ava mõõtmine, hoonimine, kulumisvastase rõnga ümberpööramine, veepoole puhastus, kummirõngaste vahetus 50 Kolbide hooldus, mõõtmised, puhastamine, vajadusel rõngaste vahetus Käivitusklappide hooldus Nukkvõlli ülekande hooldus Kütuse etteandepumba hooldus
külglibisemiseta, peavad kõik rattad veerema mööda kontsentrilisi koori. Pöördekese asub tagarataste telje pikendusel. Seejuures liigub välimine esiratas mööda suurema raadiusega kaart, kui sisemine ratas. Esirataste pööramise erisuguse nurga võrra tagab roolitrapets, mille külgedeks on esisilla tala, käänmikuhoovad ning rööpvarras. Rooli on raske pöörata kui roolireduktoris puudub õli, roolireduktor on reguleeritud liiga pingule, rooliliigendid on määrimata, käänmiku tugilaager on purunenud või käänmikupoldid on kinni kiilutud. Rooliratta vabakäik peab olema N2 ja N3 kategooria autodel 20°. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile. Mõõdetuna roolirattal moodustub suurim lubatud vabakäik 50...60mm. Rooliratta lubatust suurem vabakäik võib olla põhjustatud roolireduktori tööpaari suurest lõtkust, roolikarbi
JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja
Alati kui võimalik tuleb liugelaagrites plastsetele määretele eelistada õlisid, sest need võimaldavad vähendada hõõrdetegurit kümneid kordi. Abrasiivkulumise vastu kaitsmiseks tuleks õli ka aeg-ajalt vahetada. Tihendid takistavad määrde leket laagrisõlmest ja tolmu sissetungi sinna. Tugilaagrid ja nende otstarve. Tugi- e aksiaallaagreid kasutatakse telgjõudude vastuvõtmiseks. Radiaaltugilaagrid ja nende otstarve. Radiaaltugilaager: radiaallaager ja tugilaager on paigutatud ühte keresse. Võimaldavad vastu võtta nii teljesuunalisi kui ka teljega risti olevaid koormusi. Mis on veerelaager? Iseloomustus. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. Mis on liugelaager? Iseloomustus.
9.sektorväntvõll Rooli ajam: 1. autokere 2.roolihoob 3.keskvarras 4.kuulliigend 5.regull varras 6.käändhoob 7.käändmik 8.roolisammas 9. kuulsõrm,koonus 10.liudkauss 11.vedru 12.kummikate 13.kroonmutter 14.pendelhoob Mazduhhini hammaslattrool 1.rooliots 2.kinnitusvits 3.tolmukaitse 4.regull varras 5.amordipuks 6.kontramutter 7.regull mutter 8.vedru 9.tugiklots 10.tolmukaitse 11.mutter 12.tihend 13.alumine tihend 14.hammakas tugilaagriga 15.tolmukaitse 16.klamber koos puhvriga 17.tugilaager 18.roolikarp Roolivõimu pump 1.paisupaak 2. mõõtevarras 3. kolb-möödavooli klapp 4. pumba labad 5. võll 6. rihmaratas Iga laba imeb nendesse sisenditesse õli. Süvenditest väljudes suruvad labad kõrge rõhu all surve ruumi,mis on ühendatud juhtpea kõrgrõhu toruga. Kolbmöödavooluklapi ehitus: 1. kolbmöödavooluklapp 2. gaas 3.drossel 4.õli väljumis ava kõrgrõhu torusse 5. kuul kaitse klapp 6. peale vool Pumba tagumisse kaande on mahutatud kolbmöödavoolu klapp.
differentsiaali remontida. 14 12. Vahetatavad detailid Tavaliselt enamus detailid vahetatakse uute vastu. Nagu näiteks: a. Rattalaagid b. Amordid c. Vedrud d. Puksid e. Kardaaniristid f. Poolteljed või siis pooltelje otsad g. Kardaani tugilaager h. Pidurikettad i. Piduriklotsid j. Käsipiduritrossid 13. Kummipukside vahetamine Kummipukside vahetamiseks tuleb tagasild kere küljest lahti võtta, selleks: Tagasild kinnitatakse tavaliselt poltide abil auto ker külge, silla külge kinnituvad õõtshargid mid on tagasilla külge ühendatud kummipukside abil koos poltidega. Enne tagasilla poltide lahtitegemist tuleb käsipiduri trossid lahti teha, kardaan ära võtta
Abrasiivkulumise vastu kaitsmiseks tuleks õli ka aeg-ajalt vahetada. Tihendid takistavad määrde leket laagrisõlmest ja tolmu sissetungi sinna. 68. Tugilaagrid ja nende otstarve. Tugi- e aksiaallaagreid kasutatakse telgjõudude vastuvõtmiseks. [lk 373 joon 310] 69. Radiaaltugilaagrid ja nende otstarve. Radiaaltugilaager: radiaallaager ja tugilaager on paigutatud ühte keresse. [lk 380 joon 316] Võimaldavad vastu võtta nii teljesuunalisi kui ka teljega risti olevaid koormusi. 70. Mis on veerelaager? Iseloomustus. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või
Separaatori kaas (kogur) 2. Pöörlev trummel 3. Vertikaalvõlli amortisaatorid 4. Tugipukk ja kere 5. Horisontaalvõll 6. Friktsioonsidur 7. Elektrimootor 8. Verikaalvõlli tugilaager 9. Tiguülekanne 10. Kütuse pumbad 11. Elastne ühendusmuhv 12. Horisontaalvõlli kandelaagrid 13. Vertikaalvõll Elektrimootor paneb pöörlema separaatori horisontaalvõlli, mis on kinnitatud separaatori tugipukile toetuvatele kandelaagritele (kuullaagrid). Horisontaalvõllilt antakse läbi tiguülekande liikumine
Väänav pöördemoment M l F4 P Radiaal-tugilaager M = Vedav rihmaratas P = ülekantav võimsus, [W] = pöörlemise nurkkiirus, [rad/s]
D1 Ø15 FB = 737N Vedav rihmaratas y Radiaal-tugilaager F3 Ø60 Radiaal-laager Veetav rihmaratas Ø100 y-x peatasandi koormused z-x peatasandi koormused
1. Hoorattas 2. Siduriketas 3. Hõõrdekatted 4. Hammasvöö 5. Surveketas 6. Sidurikorv 7. Tõmbepolt 8. Reguleermutter 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Sidurivõll 11. Siduriketta rumm 12. Soojustõkke seib 13. Survevedru 14. Vedruhoidja 15. Lahutusmuhv 16. Fiksaator 17. Libisseib
Labad on propellerpumba püstvõllile kinnitatud kas jäigalt või pööratavatena.Jäiga kinnitusega labade võimalikud kaldenurgad ( mõõdetakse tööratta välisserval ) on antud pumpade karakteristikus. Labade kaldenurga muutmisega kaasneb töökõverate nihkumine rõhtsuunas . Propellerpumpa käitab elektrimootor, mille võll ühendatakse pumba võlliga kas otse või sobiv pikkusega vahevõlli kaudu. Pöörlevate osade raskuse ja töörattale mõjuva telgjõu võtab vastu elektrimootori tugilaager. JUGAPUMBAD Jugapump kuulub dünaamilise rõhupumpade liiki . Kaks erineva surve all olevat ainevoolu saavad jugapumbas kokku ,segunevad ja liiguvad koos edasi .Seguneda võivad gaas ja vedelik, vedelik vedelikuga , gaas vedelikuga või gaas (näiteks suruõhk ) puistmaterjaliga . Pumbatav keskkond võib sisaldada ka tahkeid lisandeid.Surve all voolav toitejuga paiskub suure kiirusega pumba düüsist kokkuvoolukambrisse , kus surve on madal. Osa toitejoa kineetilisest energiast
Joonis 1. Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) sidur Joonis 3. Fidanza Twin-Disc Performance Clutch Line Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv
3.6 Vahetugi Käigukasti või jaotuskasti ja veosilla vahelised kardaanülekanded koosnevad sageli kahest võllist ja vahetoendist. Raami külge kinnitatud tõendis asub võlli kandev kuullaager. Toend võimaldab vähendada liigendvõlli pikkust, et ülekande jäikus ja töökindlus oleksid suuremad. Autode liigendvõllide paigutus sõltub jõuülekande skeemist ning veosildade arvust ja asukohtadest. 1. ja 4. Tolmukaitse plekid, 2. Tugilaager, 3. Kummist leevendusmuhv, 5. ja 6. Tolmukaitse tihendid, 7. Laagri fikseerimisseibid, 8. Määrdeniplikinnitus, 9. Määrdenippel. 4.1 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on esiveolistel sõiduautodel, mille
Koosneb:traavers,töölaud,freestorn,konsool,alus,sammas Vertikaalfreespink.Koosneb:SAMMAS,freespea,töövõll,töölaud,tugi,konsool,alus Universaalfreespink Puurpingid Vertikaalpuurpink.Koosneb:töövõll,kiiruskast,elektrimootor,töölaud,ettenihkekast. Radiaalpuurpink.Koosneb:traversimehanism,kiiruskast,ettenihekast,töövõll,töölaud,pööratav sammas,traavers. Horisontaalpuurpink.Koosneb:töövõll,radiaalsuport,plaanseib,esisammas,töövõllikast,pöördlaud,ristsup ort,pikisuport,tugilaager,tagasammas. Höövelpingid Risthöövelpink.Koosneb:vertikaalsuport,liugur,säng,elektrimootor,töölaud,lõikur. Vertikaalhöövelpink.Koosneb:Liugur,töölaud,Käsitsi ettenihkemehhanism Pikihöövelpink.Koosneb:sild,ülemine suport,külgsuport,sammas,elektrimootor,töölaud,traavers. Hammasfreespink Hammasfreespink.koosneb:Vertikaalsuport,tigufrees,tooriku kinnitustugi,sammas,töölaud,Horisontaalsuport,ettenihkekast. Lihvpingid Ümarlihvpink
z kesk-peateljestik l1 l2 Võll y l z zx - tasand F2z Rihmaratas Radiaal-tugilaager x x F2 Rihmaratas l1 l2 Radiaal-laager y z l Joonis 6.1
Koormused rihmaratastel D1 FA Vedav rihmaratas M Radiaal-tugilaager z F3 D2 D1
z kesk-peateljestik l1 l2 Võll y l z zx - tasand F2z Rihmaratas Radiaal-tugilaager x x F2 Rihmaratas l1 l2 Radiaal-laager y z l Joonis 6.1
VOCABULARY semi-built kokkupandud, kokkupandav shrink (shrank, shrunk) kuumpressima (otsa asetama) crank/throw vänt web vända õlg crankpin kepsukael; vändatapp ; crank journal väntvõlli kael branch hargnema, harunema turning wheel veetav ratas thrust collar tugikrae chain wheel ketiratas , camshaft drive nukkvõlliajam thrust bearing tugilaager axial thrust tõuge; aksiaalkormus , propeller laevakruvi, sõukruvi intermediate shaft vahevõll shoe klots; tald; padi ; ; crossbar põikpuu ; worm gearing tiguülekanne; tiguajam ; planetary gearing planetaarajam gear wheel hammasratas , hand wheel käsiratas CAMSHAFT A camshaft is necessary to operate the valves and fuel pumps. Each valve or pump
osakestel tekitada pöörleva liikumise. Pöörlemise energia on praktiliselt kasutu energia, mis survetorus juhtaparaadi sfäärilistel labadel neutraliseeritakse, pöörlev liikumine muudetakse teljesuunaliseks ja kiirusenergia muudetakse rõhuenergiaks. Propellerpumpa käitab elektrimootor, mille võll ühendatakse pumba võlliga kas otse või sobiv pikkusega vahevõlli kaudu. Pöörlevate osade raskuse ja töörattale mõjuva telgjõu võtab vastu elektrimootori tugilaager. Propellerpumbad võivad olla valmistatud vertikaal- või horisontaalvõlliga. Sageli on propellerpumbad ehituselt standardsed st. ühte ja samasse keresse võidakse paigaldada erisuguseid töörattaid ja juhtaparaate. Sellega saab muuta sama gabariitidega pumba eripöörlemissagedust ja karakteristikut . Propellerpumpade karakteristikuid iseloomustab võimsustarbe (N) järsk suurenemine vooluhulga vähenemisel alla 0,5 Q arv . Seda seletatakse
- vahetada peamasinate õli Iga 15 000 töötunni tagant: - kontrollida kompensaatorite seisukorda, vajadusel vahetada - kontrollida pööretearvu regulaatori ülekannet - KT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus - KT termostaadi hooldus - MT jahutusveepumba hooldus ja ülekande hooldus - MT termostaadi hooldus - ripppumba hooldus ja ülekande hooldus - õlitermostaadi hooldus - vahetada turbiini laagrid - vahetada tugilaager - vahetada kepsupoldid - vändalaagrite hooldus - sõrmlaagrite hooldus 44 - silindrikaane hooldus, klappide soveldamine, puhastamine - silindrihülsside hooldus, ava mõõtmine, hoonimine, kulumisvastase rõnga ümberpööramine, veepoole puhastus, kummirõngaste vahetus - kolbide hooldus, mõõtmised, puhastamine, vajadusel rõngaste vahetus - käivitusklappide hooldus - nukkvõlli ülekande hooldus
annaabi.ee 
