Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hammasliite" - 23 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Masinaelemendid1 kodutöö nr.4

MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liist- ja hammasliite arvutus A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Ülesande püstitus: 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõikide vajalike mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on

Masinaehitus → Masinaelemendid i
81 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Liistliite ja hammasliite arvutus

4 EAP - 1-0-2- H MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: A -8 Liistliite ja hammasliite arvutus B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB41 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 19.03.2015 Projekteerida listliide võlli ja hammasratta ühendamiseks (pöördemomenti ülekandmiseks). Antud on

Masinaehitus → Masinaelemendid
33 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ME Kodutöö nr 4 - Liisteliite ja hammasliite arvutus

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: A-0 B-5 Liisteliite ja hammasliite arvutus Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - - .......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: dets 2011 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I

Masinaehitus → Masinaelemendid i
152 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Masinaelemendid I - Kodutöö IV - Liistliide, Hammasliide

TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 4 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Liistliite ja hammasliite B-0 arvutus Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4

Masinaehitus → Masinaelemendid i
202 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Liistliide ja hammasliide arvutus

ja koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus koormus e iseloom Liistu, võlli ja rummu materjal C55E (Y = 450 MPa, U = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu ja rahuliku koormuse juures. Vahelduval koormusel vähendada lubatav muljumispinge 25% võrra ning löökkoormustel 40 ­ 50% võrra. Malmrummu puhul vähendada []C kaks korda. 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõikide vajalike mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6

Masinaehitus → Masinaelemendid i
80 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Masinaelementide 4. kodutöö - Liistliide, hammasliide

Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 1. Algandmed M = 720 Nm d1 = 40 mm lv = 100 mm Rummu materjal ­ teras Vahelduv koormus Materjal ­ C55E y = 450 MPa u = 850 MPa []c = 150 MPa (rahuliku koormuse juures) · Leian lubatava muljumispinge vahelduval koormusel []c = 150 ­ 0,25 * 150 = 112,5 MPa 2. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliite joonis MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Hammasliite joonis 3. Valitakse liist võlli ja hammasratta ühendamiseks Vastavalt DIN 6885 standardile, kuna võlli läbimööt d1 = 40 mm, siis w = 12;

Masinaehitus → Masinaelemendid i
82 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kodune töö IV - Liistliide ja hammasliide

Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust, Valime kaks liistu ning paigaldame need nurgal 180. Siis, Kontroll lõikele: Vastus: Vaatamata sellele, et liistu tugevustingimus lõikele on täidetud, tuleb asendata pakutud liistliide hammasliitega, kuna tugevustingimusest muljumisele muljumispinge ülekoormus on üle lubatava 5 % Hammasliite projekteerimine Valime kerge seeria hammasliite 8x62x68 Hamba laius B = 12 mm, faas = 0,4 mm Hammaste töökõrgus h = (D ­ d)/2 ­ 2f = 2,2 mm Keskmine raadius r = (D + d)/4 = 32,5 mm Muljumispinge = 156 MPa Lõikepinge

Masinaehitus → Masinaelemendid i
136 allalaadimist
thumbnail
3
doc

LIISTU ARVUTUS

..10) = 45 ­ (5...10) = 40...35 mm Valime ll = 40 mm Muljumispinge: C = 2M / (d(h ­ t1)(ll ­ b)) = 2 * 3300 / (0,06 * (0,011 ­ 0,007) * (0,04 ­ 0,018)) = = 6600 / (0,06 * 0,004 * 0,022) = 6600 / 0,00000528 = 1250 MPa > [] C 200 MPa, liistu materjaliks on teras C45E ning valitud liist ei rahulda tugevustingimust. Kuna ülekoormus on liiga suur ka juhul, kui paigaldada kaks liistu 180 kraadise nurga all, siis asendame liistliite hammasliitega. Valime kergema seeria hammasliite: 8x42x46, siis hamba faas f = 0,4 mm ja laius b = 8 mm. Hammaste töökõrgus: h = (D ­ d) / 2 ­ 2f = 1,2 mm Keskmine raadius: r = (D + d) / 4 = 22 mm Muljumispinge: c = M / (0,75z * h * l * r) = 3300 / ( 0,75 * 8 * 1,2 * 10 -3 * 0,045 * 0,022) = 3300 / 0,000007128 = 463 MPa > 200 MPa ( [] = 130...200 MPa), järelikult tuleb valida tugevam hammasliide. Valime raskema seeria hammasliite: 10x28x35, siis f = 0,4 ja b = 4 mm.

Masinaehitus → Masinaelemendid i, ii
83 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kardaanülekanne

muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 ­ toestatud kardaanvõll, 2 ­ vahetugi, 3 ­ toestamata kardaanvõll, 4 ­ ristliigend, 5 ­ käigukast, 6 ­ tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa ­ toestatud kardaanvõll. Kardaanvõll kujutab endast õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all

Auto → Autoõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hõõrdsidur

Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) clutch Lahutusmuhvi koost Rolls-Royce Phantom III - clutch bearing Maailmas on väga palju erinevaid lahutusmuhve Siduri rikked · Hõõrdpinnad kulunud · Suure libistamisega on vedrud ülekuumenenud · Hüdraulikasüsteemis on õhk sees · Lamellvedru otsad kulunud (>0,5mm) · Käigukasti veovõlli sooned ,,kruvistunud" Kui sidur ei lahuta: ajamiprobleemid, hammasliite probleemid Kui sidur libiseb: ajami ebakorrektne reguleerimine, eriti esineb see probleem hüdraulikaga siduriga, vabakäigu puudumine, hõõrdkettad kulunud, väntvõlli või käigukasti veovõlli simmerling ei pea õli ja siduriketas on saanud õliseks. Kui sidur teeb müra: survelaager käib koguaeg vastu sidurikorvi lamelle ja on vananenud ning laager kinni jäänud.

Auto → Auto õpetus
121 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Masinaelementide 5. kodutöö - Pressliite tugevusarutus ja pingistu valik

· Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on: · Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus nagu ka liistliite puhul · Keerukas paigaldada ja lahti võtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga). · Kõrged nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele, liist ja hammasliitel vähem täpsed. · Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb, samuti lähevad ka liist ja hammasliite puhul nurklõtkud suuremaks. · Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega, liist ja hammasliitel vähem ohtlik.

Masinaehitus → Masinaelemendid i
47 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Jõuülekanne

Kardaanülekannet kasutatakse autodel, millel on tagasillavedu ja mootor paikneb auto eesotsas. Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all

Auto → Auto õpetus
31 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Masinaelemendid teooria - KT 2

42. · hamba jalal on hammasliide 50. · kasutatakse kõrge 46. ·hõlpsastivalmistatav peenemate võllide pingekontsentratsio hambalõikepinkidel; korral on; 47. · hambumisnurk on tavaliselt 51. 43. 30º; 48. · tänapäeval enamlevinud. 52. Kirjeldada hammasliite kujundamise etapid. 53. 1. Vastavast standardist lähtuvalt valitakse VÕLLI VÄLISLÄBIMÕÕDU järgi: 54. · hammaste arv; 55. · hambuvate komponentide mõõtmed; 56. 2. Arvutatakse hambumise vajalik PIKKUS: 57. · mis väldib liites muljumise; 58. · mis väldib tavatööreziimis hammaste läbilõikamise. 59. Kirjutada hammasliite lõikepinge ja muljumispinge valemid (koos seletustega).

Masinaehitus → Masinaelemendid i
308 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Toiduainetööstuse üldsedamed

Neetliidet kasutatakse kohtades, kus ei ole võimalik teostada kuumutamist. Demonteeritavate (taasavatavate) liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Masinavõllide ja rataste ühendamiseks sobivad hästi hammasliited. Hammasliide moodustatakse võllile ja sellele kinnituva rattarummu sisepinnale ühesuguse, kuid peegelpildis profiiliga pikisoonte abil. Hammasliite eeliseks on vastupidavus suurele väändemomendile. Kiilliite moodustamiseks freesitakse võllile ja ratta rummu sisepinda soon, millesse paigutatakse sobiva suurusega kiil. Kiilliiteid eelistatakse nende lihtsuse pärast. Nende puuduseks on vähene vastupidavus suuremale väändemomendile. 2. Võllid, teljed ja sidurid Ratas pöörleb jäigalt kinnitatud teljel. Ratas on liidetud võlliga ja pöörleb koos sellega. Sidureid kasutatakse kahe võlli omavaheliseks ühendamiseks. 3

Toit → Toidu töötlemise alused
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Piimatööstuse üldseadmed 2009 küsimused

Võllid ja teljed on eelkõigile mõeldud mitmesigiste rataste laagrid monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise proofiliga elemendid, mis toetuvad otstega seadme korpuseletelg on selline masinaelement, mis ise ei pöörle, võimalades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele(kiil või hammasliite abil) kinnitud rattaga. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte Ajamiks nim. masina jõuallikat. Tänapäevases piimatööstuses on selleks tavaliselt elektrimootor. Kuid esineb ka muude ajamistüüpide kasutamist, eriti hüdromootoreid, turbine, pneumosilindreid jms. Ajamite parameetrid on tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. 4

Kategooriata → Üldseadmed
66 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Masina elemendid EKSAM

lihtne koostada – liistusoon on pingete konsentraator; list töötama vees või agressiivses keskkonnas – suur pöörlemistakistus on ebatehnoloogiline; list ei fikseeri rummu telgsihis väikestel kiirustel(käivitamisel), pikk, hüdrodünaamiline laager on SKEEEM tundlik õli juurdevoolu lakkamise suhtes, vaegmäärimisega laagrite 22 Hammasliite iseloomustus. Võlli soonte kujud kandevõime väike, vajadus kallite, antifriktsioon materjalide järele. 46 Mis on hüdrodünaamiline liugelaager (skeem). ……………………………….. ++

Tehnika → Masinaehitustehnoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nimetu

Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) üle...

Varia → Kategoriseerimata
50 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Masinaelemendid lõpueksam

1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...

Masinaehitus → Masinaelemendid
192 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Jõuülekanne

Toyota Racing Development Twin Disk (Twin Plate) clutch Lahutusmuhvi koost Rolls-Royce Phantom III - clutch bearing Maailmas on väga palju erinevaid lahutusmuhve 1.3 Siduri rikked · Hõõrdpinnad kulunud · Suure libistamisega on vedrud ülekuumenenud · Hüdraulikasüsteemis on õhk sees · Lamellvedru otsad kulunud (>0,5mm) · Käigukasti veovõlli sooned ,,kruviistunud" Kui sidur ei lahuta: ajamiprobleemid, hammasliite probleemid Kui sidur libiseb: ajami ebakorrektne reguleerimine, eriti esineb see probleem hüdraulikaga siduriga, vabakäigu puudumine, hõõrdekettad kulunud, väntvõlli või käigukasti veovõlli simmelring ei pea õli ja siduriketas on saanud õliseks. Kui sidur teeb müra: survelaager käib koguaeg vastu sidurikorvi lamelle ja on vananenud ning laager kinni jäänud. Hüdrauliline sidur - Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist

Auto → Auto õpetus
342 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jõuülekanne

Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Si...

Auto → Auto õpetus
274 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Toiduainetööstuse üldseadmete eksamiküsimused, joonistega

2. Võllid, teljed ja sidurid 3. Võllid ja teljed on eelkõige mõeldud mitmesuguste rataste monteerimiseks masinatesse. Mõlemad on silindrilise profiiliga elemedid, mis toetuvad otstega seadme korpusele. Telg on selline masinaelement, mis ei pöörle, võimaldades näiteks pöörelda sellel oleval rattal. Tema otsad kinnituvad masina korpusele jäigalt (joonis 8). Võlli otsad aga toetuvad laagritele, mis võimaldab neil pöörelda koos sellele (kiil-või hammasliite abil) kinnituva rattaga (joonis 9). 4. 5. 6. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte 7. Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Tänapäeva piimatööstuses on selleks tavalisel elektrimootor. Ajamite parameetrid tavaliselt ajas ei muutu.

Toit → Toiduainete loomne toore
49 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Jõuülekanne

Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamis...

Auto → Auto õpetus
182 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Jõuülekanded konspekt

Nad korvavad raami kõverusest ja paigaldusvigadest tingitud vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirus- liigenditeks. 39 Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Joonis 41:Elastne liigend. 1. ja 5.Võllid, 2. Laager, 3. ja 6. Flantsid, 4. ja 7. Metallkestad, 8. Kummikeha. Ristliigend (Joonis 42) . Joonis 42:Muutkiirusliigend

Auto → Jõuülekanne
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun