väljendada veidrat, ühest kujust teise üle viia, ümber kujundada ebatõenäolisteks ekvivalentideks. Rogersi õpetuse võlu seisneb paljude inimlike väärtuse kirglikus kaitsmises. Tema vaated kasvatuse, õpetamise, suhtlemise, psühhoteraapia reformimiseks avasid vastavate alade spetsialistidele täiesti uue humanistliku perspektiivi. Rogersi mõted ja postilaadid moodustavad ühe süsteemi, mis on vaadeldav tervikliku ja lõpetatud isiksuse teooriana. George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Ta sündis 1905. aastal Ameerikas väga töökas ja religioosses farmerite kogukonnas. Noorena huvitus ta kõigest, ilma et oleks pikka aega kindlat oma ala leidnud. 1926. aastal sai ta füüsika ja matemaatika bakalareuse kraadi. Huvi sotsiaalprobleemide vastu ajendas ta astuma Kansase ülokooli, kus ta kaitses. 1928. aastal magistritööd. 1931. aastal ta sai psühholoogia bakalareuse kraadi ja veel sai ülikoolis psühholoogiadoktoriks. 1955
Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale. Psühhotism – tugevsuperego Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. Tugeva super egoga inimesed on sama sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. 13 Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria Isiksuse omaduste kategooriad Isiksuse omadused väljendavad Gattelli järgi inimese kalduvust reageerida igal ajal ise kohas ja ise situatsioonis kindlal suhteliselt püsival viisil. Isikuomadused on hüpoteetilised psühholoogilised struktuurid, mis väljenduvad käitumises ja mille abil võib inimesele oma tegutsemist eri olukordadesette aimata. Pealispindsed omadused on inimeste omavahel seotud ja koos esiletulevate käitumisviiside karakteristikud
pruugi esimesel pilgul leiduda lihtsat ja selget vastust. Muusikaga tegelema motiveerib inimesi kõige sagedamini rõõm, mis kaasneb selle tegevusega. Muusika suudab kuulajates tekitada nii rõõmu kui kurbust. Muusikat kasutatakse üha enam lõõgastumiseks, et vabaneda psühholoogilistest pingetest. Muusika toob inimestes esile erinevaid elamusi: füüsilised reaktsioonid, nt pisarad silmis või kananahk ihul, tunnetuse üldine iseloomu muutumine, muusika poolt tekitatud emotsioonid, uute isiksuslike ja sotsiaalsete aspektide kogemine. Muusika enese mõju kõrval osalevad tugevate elamuste kujunemises ka tegurid mis muusikaga ei tarvitse olla otseselt seotud. Tugevate elamuste tekkimise eelduste hulka kuuluvad inimese isiksuseomadused, situatsiooni mõju, inimese emotsionaalne seisund jmt. Muusika roll seisneb tihti eeskätt pigem muusikalise elamuse vallandamises kui selle loomises.
analoogselt või keda suurema tõenäosusega ühendab sarnane interpretatsiooniomadus, osaleda alles antud eksperimendis, mida viisid läbi uurijad. Ühtlasi annaksin meenutamiskatses osalejatele ka rohkem aega olukorras, kus nad pidid pildid oma joonistuste näol nö. taasesitama. Kindlasti oli katses osalejate hulk ka liiga väike, kuigi katse sisu ja püstitatud hüpoteesile kinnituse leidmine oli eeldatavalt ka enam kui tõenäoline. Ise arvan, et isiksuslike eripärade analüüsimine piltide interpreteerimisel annaks enam kasulikku informatsiooni võimalike uurimustega sügavuti edasiminemisel. 17. Millise katse võiks edasi teha selle probleemi uurimiseks? Arvan, et sisuline edasiminek toimuks pigem piltide interpreteerimise uurimisel, kui mnemoonika uurimine nn. mõttetute piltide näol, sest antud valdkonnas oleks edasiminek tulemusrikkam. Muidugi on see minu puhtsubjektiivne arvamus 18
suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib pere ühtsust kahjustada suurte muutuste ja kriiside järel
hakkata võõrduma üksteise suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib pere ühtsust kahjustada suurte muutuste ja kriiside järel
suhtes ning tekib perekriis. 3.Ootuste konflikt. Iga pereliikmel on teatud ootused selle kohta, kuidas teised käituma peaksid. Arusaamised sellest võtavad mess ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks otsustuda. See mis tundub ühele täiesti mõistetav ja arusaadav tundub teisele täiesti tüütu norimisena ja kiusamisena. Vastandikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajduste pinnalekerkimise korral. Kui viimase juhul on konflikt päris lühiajaline ja lõppeb kompromissiga siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Näiteks, tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue riietuse ostnud, ning unustab komplimendi tegemata. 4. Väärtuse kokkusobimatus. Huvide-arusaamade ja väärtuste sõbimatus lõhub pere ning võib pere ühtsust kahjustada suurte muutuste ja kriiside järel
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
9 Meeste levinumad seksuaalfantaasiad on vahekord neitsiga, kolmikseks, teiste inimeste seksuaalvahekorra pealt vaatamine või olla seksuaalselt alistatud ühe või enama naise poolt. Naised fantaseerivad sageli vahekorrast võhivõõraga, grupiseksist, vahekorrast teise naisega või kuulsa inimese seksiorjaks olemisest. Loomulikult on fantaasiaid igasuguseid ning teatud isiksuslike häirete korral võivad fantaasiad muutuda vägivaldseks ja kummaliseks ning viidata isiksuslikele probleemidele. Fantaseerimine on normaalne. See on teie eravaldus. Nautige oma kujutlusvõimet ning ärge tundke end milleski süüdi olevat. Viis fantaasiareeglit · Ära kunagi tunnista partnerile, et oled fantaseerinud tema sugulastest,vanematest,parimatest sõpradest. Kui oled selle siiski välja öelnud ning
paraneb alkoholismist ja saab terveks või hakkab töö asemel pöörama perekonnale tähelepanu. Kaassõltuv peab tegema läbi oma paranemisprotsessi. 12 Kaasõlttuvus omab mõju selle alla kannataja käitumisele ja psüühikale. K. Laane käsitleb kaassõltlase psüühikas ja käitumises toimuvaid muutusi järgmiselt: stress, suureneb taluvus ja tuimus emotsionaalse valu suhtes; tekib võimetus tunda ja kurvastada; kujunevad välja isiksuslike piiride moonutused; seiskunud või kängunud areng tugevdab hirmu, häbi, süütundeid ja segiolekut; inimene tajub kontrollikaotust oma seisundi üle ja pühendub väärharjumustele, lisanduvad ja süvenevad teised hälbed meeleolukõikumised, hirm, ärevus, paanika; hingeline valu tugevneb ja seda hakatakse projitseerima teistele, tekivad pettekujutlused; elu muutub kaootiliseks; inimene kogeb oma jõuetust, laostub. Aja
a) Märkamine (tajumine, tolerantsus ja selektiivne taju); b) Reageerimine (nõusolek reageerida, soov reageerida ja rahulolu reageerimisest); c) Väärtustamine (väärtuse aktsepteerimine, väärtuse eelistamine ning sisemine andumus väärtusele). 2) Väärtussüsteemide kujunemine: a) Väärtuste organiseerimine (väärtuste üldistamine ja süstematiseerimine); b) Isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine (isiksuslike väärtusorientatsioonide ja elufilosoofia kujunemine). 6. Mille järgi jaotatakse motivatsiooniilmingud väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks? Motivatsioonikäsituste jaotamine liikumapaneva stiimuli asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. 7. Millised kaks mõõdet on E. Deci (1975) järgi eristavad inimeste (sealhulgas õpilaste) tajus tagasisides tegevuse tagajärgedest? E
Alkohoolsed joogid ei kujuta endast mingit toiteväärtust, neil on kõrge kalorsus ja tühine vitamiinisisaldus. ALKOHOLI FARMAKOLOOGIA KEHAS Alkohol mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi ja aju, ehkki selle mõju saab tunda kogu keha tervenisti. Alkoholi klassifitseeritakse kui depressanti, sest ta pärsib keha ja mõistust. Teisisõnu väljendudes põhjustab alkohol lõdvestust ja sedatsiooni, piisavas koguses tarvitatuna aga lõpeb kooma või isegi surmaga. Temast tulenevate isiksuslike muudatuste esimesteks ohvriteks on kaine mõistus ja otsustusvõime. Nende kahjustumise raskusaste sõltub annusest. Alkoholi imendumise kiirus määrab ära, kui kiiresti inimene purju jääb. Erinevalt toitudest ei ole alkoholi raske seedida. See imendub kohe verre, tungides otse läbi kõhuseinte ja enamasti ka peensoole. Veri kannab selle kiiresti ajju. Kui inimene pruugib alkoholi kiiremini kui tema organism seda eemaldab, hakkab see aine kehas kuhjuma, mille tulemusena alkoholi
Valiku eesmärk on leida sobivaim kandidaat teatud ametikohale. Eesmärgi saavutamiseks peavad olema määratletud õiged valikukriteeriumid ja tuleb kasutada sobivaid valikumeetodeid. Valikukriteeriumid jagunevad formaalseteks ning isiksuslikeks kriteeriumideks. Tüüpilised formaalsed valikukriteeriumid on inimese haridus, erialane väljaõpe, eelnev töökogemus, keelteoskus. Formaalsed kriteeriumid näitavad eelkõige seda, kas inimesel on olemas nõutavad oskused pakutava töö tegemiseks. Isiksuslike valikukriteeriumide alla kuuluvad nii isiksuseomadused kui ka suhtumised ja hoiakud. Teatavad oskused on tööga hakkamasaamise eelduseks, kuid ei ole reeglina piisavad tõesti heaks ja tulemuslikuks tööks. Oskused on õpitavad, aga inimese suhtumisi ja hoiakuid on raske muuta. Valikuprotsessis tuleb hinnata, kas inimesel on olemas tööga hakkamasaamiseks vajalikud oskused ning isiksuseomadused ja sobivad hoiakud. Peale selle, et inimene peab hakkama saama pakutava
lepatriinulend", mis sisaldab luuletusi aastatest 1990 - 1995. Võrreldes esimese luulekoguga on märgatavalt kasvanud tekstide kunstiline tase ja maailmatunnetus on laienenud ja küpsenud. Alates 1996. aasta sügisest hakkas Aidi Vallik õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Sellel ajal hakkas tema elu stabiliseeruma ja seetõttu kirjutas ta palju. Ilmus järjekordne luulekogu ,,Mina ja Käthe Kollwitz", mis tegeleb rohkem armastusluule ja isiksuslike sisevaatlustega. 2000. aastal abiellus ta uuesti Ott Vallikuga. Nende peres on veel Aidi tütar Mari, kaks kassi ja triibulised kalad, kes jagavad paariga elamist ühes Haapsalu majas. Kirjanduse õpetajana märkas Aidi tühimikku noortele mõeldud kirjanduses ja küsis oma õpilastelt, mis peaks nende arvates olema heas raamatus. Sealt tuli välja, et põnevas teoses on karjumist, armastust, seksi ja narkootikume. Peab olema tina panemist ning tülisid nii vanemate kui sõbrannadega
valikuga, kus antakse esmane hinnang töötaja haridusele, oskuseleja kogemusele läbitud koolituste ning eelnevate töökogemuste põhjal. Tööle asumisel on uuele töötajale vajalik tööalane väljaõpe. Selle vajadus otsustatakse vastavalt ametijuhendile. Koolitusvajaduse analüüsi protsessi käigus kogutakse infot kolmelt tasandilt: - organisatsiooni põhitegevuse ja arengu tasandil - töökoha nõuete tasandil - töötaja teadmiste, oskuste ja isiksuslike omaduste tasandil. Lähtuvalt personalipoliitikast analüüsib tippjuhtkond organisatsiooni tegevust ja selle arengut. Kui on selge, kus ollakse antud momendil ja kuhu tahetakse jõuda lähitulevikus, mõeldakse läbi struktuuriüksuste lähiaasta arengukavad, kuhu on kaasatud ka allstruktuuride juhid. Analüüsitakse struktuuriüksustes teostatavaid töid töökohtade otstarbekuse ja võimeluste seisukohalt.
Õppe-eesmärkide taksonoomiate ehk klassifikatsioonide ülesanne on kirjeldada õppimise (tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S. Bloomi modifitseeritud kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia (Anderson et al., 2001), selle dimensioonid, põhikategooriad ja kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel. Olulisemad muutused võrreldus 1956. a versiooniga:
- inimgrupile on omased teatavad tunnused - üritatakse grupile kuuluvad omadused omistada igale selle grupi indiviidile Nt on välismaalased eestlasi hinnanud nii tublideks ja töökateks, kui ka kinnisteks ja ebasõbralikeks. Seega kandub kõigi kohta antav hinnang üle ka üksikisikutele. Lapse suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemisoskus on inimese üldvõimete kogum, mis eeldab nii verbaalset kui mitteverbaalset suhtlemisvahendite valdamist jt isiksuslike omaduste kasutamist. Tähtsal kohal on nii sooritamis- kui tõlgendamisoskused. Lapsed õpivad suhtlemist jälgides ja matkides seda, mis toimub ümbritsevas keskkonnas, püüdes mõista läbi kogemuse, millised suhtlemisviisid on kasulikud ja täiskasvanute poolt aktsepteeritavad, millised mitte. Esmased suhtlemiskogemused tulenevad vanemate suhtlemisrepertuaarist, mida täiendab kogu sotsiaalne keskkond(inimesed, kellega laps kokku puutub: õu, lasteaed, mängukaaslased, kool jm inimesed)
poolt haiget tegemine, vaevamine, tagasilükkamine ja teiselt poolt seotus, lootused, toetumine. Mõlemad partnerid kannatavad suhtes, kuid on samas väga tihedalt seotud. Protsess ei leia aset järsku, vaid n.ö ettevalmistumine kestab aastaid või isegi aastakümneid. 2. Afektogeenne situatsioon koos tegutsemisvalmidusega annab n.ö viimase tilga, mis viib vaidluse, tüli eskaleerumiseni ja saatusliku teoni. 3. Diskuteeritakse teatavate patoloogiliste isiksuslike dispositsioonide üle, mis soodustavad afektide teket. 4. Tähendust võivad omada ka n.ö soodusfaktoritena alkoholi, narkootikumide, medikamentide mõju, väsimus. Saksa uuringus pigem harva- Kröber 1993. 5. Tüüpiline on afekti kulg ilma n.ö tagala kindlustamiseta, ilma enda kahjudest hoolimiseta. 6. Lühiajaline kestus, sageli üksnes sekundeid kestev. 7. Tüüpiline järelkäitumine on kurnatus, vaimne kokkukukkumine, kurjategija võib
konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilisheuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. h) Õpimotivatsiooni põhimõisted 1.Õpimotivatsiooni olemus ja käsitsemine kaasajal. Isiksuslike ja sotsiaalsete faktorite roll motivatsiooni kujundajana. Emotsioonide ja mõtlemise roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena
oodatud tasu ning määrama peab just sellise tasu, mis on alluva jaoks väärtuslik. Juhi rolli eesmärgitee mudelis on kujutatud skeemil 2. Liider saab valida nelja võimaliku käitumisviisi vahel sõltuvalt olukorrast: Skeem 2. Juhi roll eesmärgitee mudelis (riigikantselei.ee 10.02.2008) 2. Juhtide vajalikud oskused ja omadused Juhtimise seisukohalt oleks ideaalne, kui võimust tulenev mõju oleks seotud isiksuslike omadustega ehk teisisõnu - alluvad austaksid oma juhti mitte sellepärast, et nad peavad seda Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 6/19 tegema vaid sellepärast, et nad tõesti usaldavad ja respekteerivad tema otsuseid ning see inimene on nende jaoks oluline. (Marko Leisner 08.02.2008 )
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Ettevõtja KUTSEOSKUSNÕUDED (3) Oskused-teadmised Hindamisobjektid ja -kriteeriumid 2.5 Äriplaani elluviimine vt. Lisa E 1. Enda kui ettevõtja 1. Enesehinnang oskustele ja arengule oskused: 1) ettevõtte tegevuse käivitamine isiksuslike omaduste a) kriitiliselt hinnata oma oskuste ja kogemuste piisavust ning 2) lepingute koostamine ja valmisoleku arenguvajadusi ettevõtjana tegutsemiseks hindamine ja b) analüüsida oma isikuomadustest ... johtuvaid tugevusi-
aktiivset kuulamist. Õpetaja probleemide korrall on soovitav kasutada mina- sõnumeid, mis edastavad õpilasele, milliseid tundeid 15 ja probleeme tema ebaadekvaatne käitumine õpetajale tekitas. Keerulisematel juhtudel, kus probleemi kuuluvus pole selge, rakendatakse kaotajata- võitjata- lähenemist, mis arvestab kõigi osapoolte huvidega ja viib konsensuslikule lahendusele. Töö probleemsete ja isiksuslike arenguhäiretega õpilastega: üldpõhimõtted ja selleks kasutatavad tuntumad psühholoogilised konsultatsioonimetoodikad. Probleemse käitumise ületamiseks tuleb õpetajal selgusele jõuda selle võimalikes põhjustes ja seejärel rakendada psühholoogilist konsultatsioonimetoodikat õpilase väärastunud enesetreadvustuse ning hoiakute ja komplekside kõrvaldamiseks. Kasutatakse konsultatsioonimetoodikat, mille eesmärgiks pole mitte niivõrd õpilaste vahetu
koostöös organisatsioonidega, tööle rõhumise ja ebavõrdsuse vastu, kaitstes klienti ja austades kliendi vajadusi) Marksistlikud lähenemisviisid sotsiaaltöö igapäevapraktikale on järgmised: · Töötada kollektiivselt koos kolleegidega, ühendades tegevuse, eriti kogukonna tasemel, töölisklassi ühiste aktsioonidega kogukonnagruppides ja ametiühingutes · Luau koostöö ja teadlikkuse tõstmise elemente perekonnaelus, kujundades selle heade isiksuslike kogemuste saamise kohaks, mis oleks vastuolus kapitalistliku ühiskonna võõrandumise ja isoleeritusega · Aidata perekonnal toime tulla turu tarbimisühikuks olemise tagajaärgedega ja roolide eraldamisega perekonnas, mis tuleneb tööjõuturu poolt tekitatud aurvest · Aidata leida perekonnal sotsiaalsete mustrite muutusi fikseeritud pereideaali saavutamise asemel · Aidata perekonadel kollektiivselt toime tulle nende rõhumisega kapitalistliku
suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille eesmärk oli välja selgitada eluga rahulolu parimad näitajad väliste kui ka isiksuslike tegurite hulgast. Tulemuseks kujunes, et eluga rahulolu hinnangud olid oluliselt ja üksteisest sõltumatult seotud neurootilisus (üks viiest põhilisest isiksuseomadusest), vanus, sotsiaalne kapital (indeks, mis näitab kuivõrd inimene osaleb erinevate vabatahtlike organisatsioonide töös ja kuivõrd usalduslikud on ta suhted teiste inimestega), sissetulek, tööalane staatus (töölkäijad vastandina neile, kes ei tööta), kodakondsus ning meelekindlus (teine viiest põhilisest
* elutervelt egoistliku hoiaku arendamine partnerisuhetes * iseenda, oma elu ja suhete kui terviku käsitlemine (integratsioon) * oma elu raskete/valusate kogemuste läbitöötamise kaudu emotsionaalne vabanemine (s.h. suurte ja ootamatute kaotuste hilistagajärgede teraapia) * eneseaktsepteerimine * psühholoogiliste kaitsete väljatöötamine, võimaldamaks iseseisvust ja autonoomsust eriti suhetes autoriteetide, agressiivsete ja manipuleerivate inimestega * isiksuslike konfliktide, mõistuse ja tunnete vastuolude analüüs * unenäod enesetunnetamise abivahendina: unenägudes sisalduvad sõnumid Gestaltteraapia on suunatud: * isiksuse küpsuse edendamisele * enesest ja oma suhetest arusaamise parandamisele * suhete kvaliteedi ja üldse elukvaliteedi tõstmisele * enesehinnangu tõstmisele/normaliseerimisele * pingetaluvuse arendamisele * paindlikkuse suurendamisele * otsustussuutlikkuse edendamisele * energiaressursside tervele kasutamisele
Inimesel mõistuslik hing, hinge juhtiv jagu – to hegemonikon, mis on osa maailma valitsevast mõistuslikuks jõust. Antud asjaolu oli eelduseks, et inimene oleks võimeline maailmatervikut mõistuslikult tunnetama. Inimene teab midagi siis, kui ta on tunnetanud maailma mõistuspärasust, sellestsamast pärineb aga ka tunnetav instants inimeses, mõistus, olles järelikult tunnetatavaga olemusühtne. Inimese surma järel eraldub hing kehast ning lakkab olemast isiksuslike omaduste kandja. Kuigi hing elab inimese kehalise 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. surma üle ei ole ta surematu. Nagu edaspidi ilmneb võetakse ta maailmaprotsessi käigus üldisesse logos`esse tagasi. Loov tuli, ühenduses õhuga, läbistab maailma tulesarnase “hingusena”, pneuma`na, mis ühendab kõik maailmas üheks katkematuks tervikuks ja loob kosmilise sümpaatia (tonos) selle kõigi osade
vahel, mida ta peab tähtsaks oma keskkonnas, kuidas suhtub iseendasse ning ümbritsevasse maailma. Turundust huvitab, millised on seosed elustiili ja ostude vahel. Isiksus kujuneb inimese kaasasündinud omaduste, keskkonna ja kogemuste koosmõjul. Siin eristatakse selliseid kategooriaid nagu introvert-ekstravert, stabiilne-ebastabiilne, sõltumatu- alistuv, kohanemisvõimeline, võimukas, seltskondlik, tasakaalukas, loominguline jt. Oma isiksuslike joonte tõttu käitub inimene kindlates olukordades ainult temale omasel viisil. Turundajaid huvitab, kas isiksuslikult ühesugused või sarnased tarbijad eelistavad ka ligilähedasi asju. Mõningatel juhtudel on selliseid seoseid märgatud. Näiteks on leitud, et seltskondlikud inimesed armastavad rohkem kohvi juua ning sigarettide suitsetajad käituvad pigem agressiivselt kui järeleandlikult. Üldiselt võib aga isiksuse ja ostude vahelisi
juures? Kas inimesel oli/ on olemas oma kodu? Keskkond võib tekitada stressi ning seejärel tekivad juba sõltuvusprobleemid. Keskkond aitab kindlasti kaasa sõltuvuse vabanemise protsessil. Keskkonnast sõltub inimese meeleolu ja tahe.Kalle juhtumi puhul on keskkond koguaeg olnud põhiallikaks probleemile. Breakwell ja Rowett (1982) esitavad sotsiaalpsühholoogilise lähenemisviisi sotsiaaltööle, mis eriti rõhutab sotsiaalsete ja isiksuslike muutuste kohta kogutud materjali selle kohta, kuidas kujunevad suhted sotsiaalsetes situatsioonides, kuidas neid säilitatakse, kuidas identiteediküsimused suhetuvad nähtustega nagu stigma, grupikäitumine, keskkonna mõju, territoorium ja personaalse ruumi vajadus. Süsteemiteooriad sotsiaaltöös pärinevad von Bertalanffi üldisest süsteemiteooriast (1971). See bioloogiline teooria väidab, et kõik organismid on süsteemid, mis koosnevad all-
Tulemuseks on osapooltevahelise pinge kasv, sest selline reaktsioon ei lahenda põhiküsimust. Probleemi lahendamisega ehk sisuliselt konfliktiga tegelemisega saavad kõige paremini hakkama tasakaaluka hingeeluga inimesed. Kuigi on ilmne, et isiksus etendab konflikti lahendamisel määravat osa, on konfliktikäitumise sidumine üheselt isiksuse probleemidega siiski lihtsustatud. Ilmselt võivad sarnaste isiksuslike probleemidega inimesed käituda pingeolukorras väga erinevalt ja ühesuguse konfliktikäitumise stiil ei viita tingimata sarnasustele isiksuse probleemides ja vajadustes. Samas aga on võimalik rääkida suundumustest, mis võivad aidata konkreetsetel juhtudel mõista, mis on konfliktikäitumise taga või kuidas isiksuslikud probleemid konfliktides avalduvad. 25 3.PINGEOLUKORDADEST KARJÄÄRINÕUSTAMISEL
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................
tegelema hakata alles seejärel, kui eksistentsi kolm põhieeldust on mingil tasemel tagatud. Nendeks eeldusteks on 1) julgeolek; 2) toit ja jook, kehakatted, peavari; 3) seks ning vajadus läheduse järele selle mitmesugustes vormides. Kui kaugele-kõrgele ühiskond ka ei areneks, need kolm valdkonda jäävad ikka eksistentsi eeldusteks. Tänapäevases ühiskonnas tuleb nendes valdkondades toimetulek ära jagada riigi ja isiku enda vastutusaladeks. Kui keegi kas võimaluste puudumise või isiksuslike eelduste tõttu piirdub nende inimeksistentsi eeltingimustega ning ei küüni(ta) kultuuri ja tsivilisatsiooni võimaluste poole, siis ta jääb (jätab ennast) inimeseks olemise kõige selgematest tunnustest ilma. 1. Julgeolek riigi julgeolek, ühiskonna sotsiaalne julgeolek ja inimeste isiklik julgeolek peaks olema võimalikult täielikult riigi vastutusala. Inimese igapäevaelu seisukohalt on selle valdkonna kõige tähtsam osa õiguskaitse ning õiguskaitset
saavutamiseks tarvilike vahendite valikut, tegutsemistingimuste ja ootuspäraste tulemuste prognoosi. Sisemistekst takistusteks on väsimus, igavus, kõrvaleevivad himud ja huvid, kirg,häbi, enesearmastus, inertsus võib kõige tavalisem laiskus. Enamik sistakistusi osutab iseloomu ja isiksuse neile negatiivsetele külgedele,millest eelistatakse mitte. Temperament Temperament on ühtaegu ja samas kõige laialivalguvam isiksuslike iseärasuste näutaja. Motivatsiooni ja võimeid näitavaid omadusi, mis temperamendi teaduslikku käsitlusse kuidagi ei mahu. Temperament kujundab märgatavalt individual-psühholoogilisi iseärasusi. Samas on temperament pigem potenstiaal, võimallikus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, motivatsioonist, tundmuste kultuurist.Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
on see, et et need muutused pole teleoloogilised see on filosoofia üks gategooria, see väidab, et asjadel on mingi lõppseisund, mille poole püüelda, see lõppseisund mõnel juhul puudub , siis otsitakse põhjus tagajärg seos, otsitakse sel juhul üldiseid seaduspärasusi eeldatakse väljaspool oleva vaatleja olemasolu,ta kirjeldab asjade seisu Kolmas maailmavaade on organismiline maailmavaade holistlikke psühholoogiliste süsteemide uurimine, kus isiksuslike ja isklike ja kk-ke komponentide vahel on keerukad vastastikused seosed tervik on midagi enamat kui lihtsalt osade summa - J. Miller - 1978 raamat: "The living systems", üle 1000 lk-ga, süsteemiteoreetikute piibel 6.märts.2009 Transaktsiooniline maailmavaade (transactional ww) - see käsitleb muutuvaid suhteid, psühholoogiliste tervikute ja kk-e aspektide vahel, põhiline mõiste on sündmus (event) ja see ei
kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud teooriad – A. Maslow, C.Rogers - humanistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Tunnusjoonte lähenemine – Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmise tunnuste kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Selline lähenemine oli omande juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia
maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Rõhutavad (Rogers, Maslow) isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Indiviid areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgematele, kuni tippelamuseni välja. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Teiste inimeste hinnangute alusel kujuneb enesehinnang. Kelly isiksuslike konstruktide teooria inimest juhivad ja lõpuks ka määratlevad kujutlused, milles talletuvad ümbritsevate asjade ja nähtuste seosed. · Kirjelda Suure Viisiku teooriat. On viis suurt omaduste rühma, mis võivad kirjeldada inimest kõige üldisemal tasandil piisavalt ülevaatlikult ja ammendavalt: 1) neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone; 2) ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone
isiklik vastutus ja vabadus oma elus, elutervelt egoistliku hoiaku arendamine partnerisuhetes, iseenda ja oma elu ja suhete kui terviku käsitlemine (integratsioon), oma elu raskete/valusate kogemuste läbitöötamise kaudu emotsionaalne vabanemine (s.h. suurte ja ootamatute kaotuste hilistagajärgede teraapia), eneseaktsepteerimine, psühholoogiliste kaitsete väljatöötamine, võimaldamaks iseseisvust ja autonoomsust eriti suhetes autoriteetide, agressiivsete ja manipuleerivate inimestega, isiksuslike konfliktide, mõistuse ja tunnete vastuolude analüüs, unenäod enesetunnetamise abivahendina: unenägudes sisalduvad sõnumid. http://www.insait.ee/?a=page&subpage=44164765d85a9423ae25a 15 6 REFLEKSOLOOGIA E. TSOONITERAAPIA Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on raviviis, mis põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisundeist keha pinnale kindlatesse tsoonidesse
Hoiakute ja tõekspidamiste kujunemine D. KRATHWOHLI afektiivse taksonoomia alusena. Põhikategooriad on Märkamine (tajumine, tolerantsus, selektiivne taju); Reageerimine (nõusolek reageerida, soov reageerida, rahulolu reageerimisest); Väärtustamine (väärtuste aktsepteerimine, väärtuste eelistamine, sisemine andumus väärtustele); Väärtuste organiseerimine (väärtuste üldistamine ja süstematiseerimine); Isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine (isiksuslike väärtusorientatsioonide ja elufilosoofia kujunemine). Väärtuste omistamine meid ümbritseva maailma objektidele, sündmustele ja nähtustele algab nende märkamisest. Üksikväärtused kujunevad märkamis-, reageerimis- ja väärtustamisetapi läbimisel. Üksikväärtuste üldistumise ja grupeerumise tulemusena kujunevad õpilastel kindlad käitumissuundumused, hoiakud ja üldine suhtumine ümbritsevasse maailma.
Arvatavasti ei ole siin aga väga suurt ohtu, sest vii- masel ajal on täheldatud ka tendentsi valikute stabiliseerumise suunas (Niinas, 1997: 3- 4). Isiksus Isiksus kujuneb inimese kaasasündinud omaduste, keskkonna ja kogemuste koosmõjul. Siin eristatakse selliseid kategooriaid nagu introvert-ekstravert, stabiilne-ebastabiilne, sõltumatu-alistuv, kohanemisvõimeline, võimukas, seltskondlik, tasakaalukas, loominguline jt. (Kotler, 1997: 181). Oma isiksuslike joonte tõttu käitub inimene kindlates olukordades ainult temale omasel viisil. Turundajaid huvitab, kas isiksuslikult ühesugused või sarnased tarbijad eelistavad ka ligilähedasi asju. Mõningatel juhtudel on selliseid seoseid märgatud. Näiteks on leitud, et seltskondlikud inimesed armastavad rohkem kohvi juua ning sigarettide suitsetajad käituvad pigem agressiivselt kui järeleandlikult. (Berkowitz et al, 1989: 97). Üldiselt
Nii näevad tüdrukud ja naised endid sagedamini seotuna teistega, mehed näevad endid aga sagedamini teistest eraldatuina. Tüdrukutele on olulisemad tunded, mis peegeldavad tundlikkust ja harmooniat teistega, poistele on aga oulisem sotsiaalne domineerimine. Psühholoogiliste tegurite puhul on aga varieeruvus ühe soo piires tunduvalt suurem kui erinevus kahe soo vahel. Antud võrdlustest on kõrvale jäetud füüsilised erinevused. Isiksuslike omaduste poolest võib tuua erinevusi välja eeelkõige järgnevate tegurite osas: Erinevused võimetes: Üldiselt on meeste ja naiste võimetes vähe erinevusi. Mõnevõrra paremad on tüdrukud verbaalsete oskuste alal ja loomingulisuses. Kõige selgemad erinevused ilmnevad aga visuaalsetes ruumilistes ülesannetes. Ruumilise mõtlemise võime - Üldiselt on ka kindlaks tehtud see, et mehed ületavad naisi ka sellises osas nagu võimekus visuaalsetes rruumilistes ülesannetes
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl Rogers, Abraham Maslow) rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Isiksuse omaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud , aga geneetiliselt erinevatel isikutel. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud
41 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad. Humanistliku koolkonna esindajad(Carl Rogers, Abraham Maslow) rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust. Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Isiksuse omaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud , aga geneetiliselt erinevatel isikutel. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud
Valdavalt esineb neurootiline häirete tase, kuid võivad välja areneda ka sügavad depressiivsed seisundid koos rudimentaarsete psühhopaatiliste lisanditega, auto- ja heteroagressiivsete mõtete ja tendentsidega. Fantaseerimise sündroomi struktuuris on tüüpilised fantaasiad vägivallatsejast vabanemise teemal, kujutatakse ette tema hukkumist õnnetusjuhtumi tagajärjel või isegi enda osalust tema surmas. Isiksuslike struktuuride transformeerumist iseloomustab mosaiiksuse suurenemine koos sensitiivse skisofreenilisuse või eksplosiivsuse ülekaaluga. Patokarakteroloogilise variandi puhul on tuvastatud igapäevase traumeerimise kombinatsiooni vanematepoolse otseselt sotsiaalselt vastuvõetamatute seksuaalse aktiivsuse vormide kultiveerimisega ja lapsepoolset perekonnas olemasolevate suhete imiteerimist. Sel puhul on
saada vastuseid alljärgnevas tabelis esitatud tunnuste kohta. Elustiilid määratletakse pärast vastuste rühmitamist ja sagedamini esinevate tunnuste üldistamist. Isiksus Isiksus kujuneb inimese kaasasündinud omaduste, keskkonna ja kogemuste koosmõjul. Siin eristatakse selliseid kategooriaid nagu introvert-ekstravert, stabiilne-ebastabiilne, sõltumatu-alistuv, kohanemisvõimeline, võimukas, seltskondlik, tasakaalukas, loominguline jt. Oma isiksuslike joonte tõttu käitub inimene kindlates olukordades ainult temale omasel viisil. Turundajaid huvitab, kas isiksuslikult ühesugused või sarnased tarbijad eelistavad ka ligilähedasi asju. Mõningatel juhtudel on selliseid seoseid märgatud. Näiteks on leitud, et seltskondlikud inimesed armastavad rohkem kohvi juua ning sigarettide suitsetajad käituvad pigem agressiivselt kui järeleandlikult. Üldiselt võib aga isiksuse ja ostude vahelisi
käivad päevasel ajal tööl, kuid peavad ööseks naasma avavangla territooriumile. Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kohustuseks on rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku arendamine. Rehabilitatsioon on protsess, mille käigus luuakse eeldused isiku taasintegreerimiseks ühiskonda ja arendatakse/taastatakse isiku sotsiaalseid oskusi ning isiksuslikke võimeid. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on toimetulekuoskuste suurendamine ning isiksuslike võimete korrigeerimine. Seda viiakse ellu programmiga ,,Korduvkuritegevuse ennetamine kuritegusid toimepannud isikute (sh sõltuvushaigete) resotsialiseerimise süsteemi loomine." Rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku arendamisel tuleb pöörata tähelepanu koostööle vanglatega selleks, et vähendada retsidiivset kuritegevust. Korduvkuritegevuse ennetamine kuritegusid toimepannud isikute (sh sõltuvushaigete) resotsialiseerimise süsteemi loomise programmi raames tuleb avardada
· Avatus kogemusele o kunstilembelisus · Vaimu distsipliin (meelekindlus) o Asjalikkus, korralikkus, sihikindlus · Ekstravertsus-introvertsus · Emotsinaalne stabiilsus o Masendus o Abitus o ärrituvus Isiksuseküsimustik NEO-TRI Isiksusetesti (NEO-TRI) võtmesõnaks on isiksus, mis on kirjeldatav viie isiksuseomaduse kaudu. Isiksuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Isiksuslike dispositsioonide suhteline püsivus võimaldab ennustada indiviidi käitumist eri situatsioonides ning seetõttu on testi kasutusvaldkond väga lai. Isiksuse dispositsioonilise lähenemise raames on püütud leida minimaalset komplekti baasilisi omadusi, mis oleksid piisavad isiksuse kirjeldamiseks. Isiksust kirjeldavate sõnade analüüsi tulemusena ilmnes, et sõnad jagunevad viide suurde rühma, kirjeldades emotsionaalset
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
