Investeeringute hindamine Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Investeerimisprojektid 3 Raha ajaväärtus 4 Investeerimisprojektide hindamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·saad aru raha ajaväärtuse kontseptsioonist; ·oskad leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust; ·oskad kasutada erinevaid hindamismeetodeid investeerimisprojektide hindamiseks; ·tead erinevate hindamismeetodite plusse ja miinuseid. 2 Investeerimisprojektid Investeerimisprojektide analüüsi all mõeldakse pikaajaliste investeerimisotsuste kaalumist: maa, hoonete, seadmete ost või väljavahetus, uue toote turuletoomine, laienemine teistele maadele või teise tootesektorisse. Investeerimisprojekti analüüsi eesmärk on määrata kindlaks, kas kavandatav projekt tasub ennast ära. Kui vaatluse all on mitu projekti, võetakse eesmärgiks nende võrdlemine ning parima ehk tasuvaima väljavalimine.
osa kasumi reinvesteerimine äritegevusse, seetõttu on väliste finantseerimisallikate vajadus tegevuse rahastamisel suhteliselt väiksem. 12. Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; Finantsjuhtimise, kui rahaliste ressursside juhtimisele on seatud mitmeid ülesandeid, kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13. Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus; Investeeringute planeerimise etapid: _ investeerimisprojektide läbivaatamine; _ investeeringu rahavoogude arvutamine; _ investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine; _ investeerimisprojekti valik. Investeerimisprojektide läbivaatamiseks jaotatakse investeerimisprojektid tinglikult 5 põhirühma: _ tootmise ning turustamise alustamise/laiendamise projektid tootmise alustamiseks/olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uutele turgudele mineku eesmärgil;
Finantsotsused jaotuvad tinglikult kolme kategooriasse: • finantseerimisotsused, ehk kapitali struktuuri kujundamisega seotud otsused (raha hankimine); • investeerimisotsused, ehk ressursside paigutamisega seotud otsused; • dividendiotsused – määravad, kui suur osa teenitud kasumist reinvesteerida ning kui suure osa jaotada firma omanikele dividendidena. 14 Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus;PREV investeerimisprojektide läbivaatamine; investeeringu rahavoogude arvutamine - saadakse investeerimise tulemusena (näiteks ettevõtte käikuandmine – äriprojekti, kui terviku realiseerimine; ettevõtte täiendava tootmisliini käivitamine jne). Lisandunud rahavood arvutatakse perioodilisuse põhimõttest lähtuvalt (näiteks aasta(d)). investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine -
2. Võtab arvesse firma reaalsed ja mõttelised varad 3. On investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude väärtus 4. Jääb alles likvideerimisel, peale müüdud varade müügisummast võlgade mahaarvutamist 5. Määratakse kindlaks pankroti korral 14. Pikaajaliste investeeringute planeerimise etapid on 1. Rahavoogude arvutamine 2. Strateegiliste eesmärkide püstitamine 3. Tootmise laiendamise kavandamine 4. Kapitalimahutuste prognoosimine 5. Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine 15. Projektide rahavood võib jaotada järgmistesse rühmadesse 1. Lõpetav rahavoog 2. Puhas investeering 3. Alustav rahavoog 4. Positiivsed rahavood 5. Lisandunud rahavood 16. Projekti tasuvusaeg on 1. Periood, mille jooksul toimub projekti eest tasumine 2. Aeg, mis kulub projekti juurutamiseks 3. Ajavahemik, mille jooksul projekti tulu katab selle investeeringu kulu 4. On arvutatav valemiga: esialgsed kulud/esialgsed tulud 5
Pikaajalised investeeringud on: põhivarade soetamine (maa ost, tootmishoone ehitus, seadme ost ...); pikaajaliste finantsinvesteeringute tegemine (pikaajaliste võlakirjade ost, tütarettevõtte asutamine .....); uute toodete arendamine ja juurutamine; uute äriprojektide arendamine; uue firma ost. Investeerimisotsuste vastuvõtmine sõltub: ettevõtte strateegiast tervikuna; olemasolevast informatsioonist Investeerimisprojektide hindamine Kõige usaldusväärsema tulemuse annab investeerimisprojektide hindamine rahavoogude alusel. Rahavoogude prognoosimine Rahavoogude prognoosimisel võetakse arvesse kõik antud investeerimisprojektiga seotud inkrementaalsed rahavood. Näiteks, kui firma planeerib uue kaubanduskeskuse rajamist, peab ta rahavoogude prognoosimisel arvestama ka oma teiste, uuele kaubanduskeskusele lähedal asuvate, kaupluste käibe
tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm põhitegurit: algsumma – tänane saadud või investeeritud rahasumma; intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. Raha ajaväärtus ehk hetkeväärtus on kaupade ja teenuste hulk, mida saab raha eest mingil hetkel osta. 17. Investeerimisprojektide olemus ja hindamine? Hindamiseks on järgmised kriteeriumid tasuvusaeg, praegune puhasväärtus – NPV, sisemine tasuvus – IRR,kasumiindeks - PI Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeringute puhul hinnatakse investeeringutelt saadava tulu suurust, kestvust ja riski. Investeeringute planeerimine on pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmine kasu saamise eesmärgil. 18
Andmekogu, mis sisaldav informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus. Tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! eelarve on täitmiseks kohustuslik Ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine) põhistrateegiad – äristrateegia (müügi suurendamine), investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik), finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) funktsionaalsed strateegiad – innovatsioonistrateegia, töökorralduse strateegia, logistikastrateegia, tarneahela strateegia, personalistrateegia, IT- strateegia 1. Logistikastrateegia – ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid. põhieesmärk – logistika koguvara tootlus (ROLA -> max), kulud- alla, investeeringud – alla,
Praktikas kasutatakse seda, et teada saada palju raha kasvad Kui midagi reservi pannakse Et teada saada iga aastase laenu kasutamissumma arvutada. See kõik eelnev pidi olema juba eelmine kord läbitud... Põhivara Põhivaraks nimetatakse seda, mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Pannakse paika ka soetamise väärtus. Kasut. tulu saamiseks ja on. Põhivara juhtimise ülesanneteks Efektiivsuse analüüs Põhivara kulumi e armot. Arvutamismeetodite valik Investeerimisprojektide analüüs ja valik Investeeringute finantseerimisallikate valik Finantsvarade e pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine - mõistlik väärtus. Hästi palju on põhivaral maksumusi. Soetus on see, mis müüjale tuleb anda. Taastamismaksumus on näiteks auto viimine mingisse konditsiooni. Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed. Põhivara realiseerimiseks saan parima väärtuse teada turu peal, turuväärtus
kohta tulevikus; e) tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. Ettevõtte strateegiline peaeesmärk on väärtuse suurendamine (ettevõtja rikkuse suurendamine. EVA= EBIT – tulumaks – ROIC • Põhistrateegiad – Äristrateegia (müügi suurendamine) – Investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik) – Finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) • Funktsionaalsed strateegiad – Innovatsioonistrateegia – Töökorralduse strateegia – Logistikastrateegia – Tarneahela strateegia – Personalistrateegia – IT-strateegia... 1. Logistikastrateegia: definitsioon, põhieesmärk (ROLA -> max), süsteemne planeerimistsükkel (tagasisidestamine, selle arvessevõtmine ja sellest õppimine igas etapis)
inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide – transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks - Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist.
26 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 4. KAPITALI HIND Kapitali hind on ettevõttes ühenduslüliks investeerimisotsuste ja finantseerimisotsuste vahel. On kindel seos selle vahel, kuidas ettevõte finantseerib oma vahendeid ja milliseid investeerimisprojekte on võimalik nende vahenditega ellu viia. Teisalt mõjutab investeerimisprojektide valik ettevõtte riskantsust ning seega finantseeringu ehk sellesama kapitali hinda. Kapitali hinda võib käsitleda kui tulunormi, mille ettevõte peab teenima, et rahuldada firma investeerijate tulusoovi antud riskitaseme juures. Sellest tuleneb ka kapitali hinna käsitlus investorite poolt nõutava tulunormina. Kui ettevõtte tegevusest tekkiva tulu määr on võrdne ettevõte kapitali hinnaga, siis rahuldab see omanike tingimusi ning ettevõtte aktsia hind ei muutu. Kui
inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud - Ärakasutatud ressursside kulu - Tüüpiline näide transpordiinfrastruktuuri rajamise kulu - Projekti realiseerumisel lakkavad olemast loobumiskulud ja muutuvad finantskuluks - Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis · Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes · Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia · Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides · Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab
· muud investeeringud. Investeeringute vajadus sõltub paljuski ettevõtte pikaajalistest eesmärkidest ja arengustrateegiast, aga muidugi ka olemasolevate põhivarade füüsilise ja moraalse kulumise tasemest. Ettevõtte strateegia kujutab endast teatavasti püstitatud eesmärkide saavutamiseks koostatud plaani ja selle elluviimise jälgimist. Kõigepealt tulebki välja selgitada, millised võimalikud investeerimisprojektid vastavad firma strateegiale ja alles seejärel uurida sobilike investeerimisprojektide finantsilist külge. Pikaajaliste investeeringute kavandamine koosneb viiest etapist: · investeerimisprojektide läbivaatamine; · rahavoogude arvutamine; · nõutava tulumäära ehk kapitali hinna arvutamine; 64 · investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine; · investeerimisprojekti valik. Alljärgnevalt selgitatakse neid etappe ja vajalike arvutuste sisu lähemalt. Investeeringuprojektide läbivaatamine
sellest sõltub nende valik. Seega vajatakse mitte ainult jooksvat ja planeeritavat infot vaid ka minevikulist infot. Reeglina sisaldab vajalik informatsioon projektiga seotud kulusid ja võimalikke tulusid ning majanduses toimuvaid üldisi muutusi. Milleks tuleb läbi viia turuuuringuid ning analüüsida konkurentide käitmusit. Pikaajaliste investeeringute planeerimine sisaldab 4 etappi investeerimisprojektide läbivaatamine, rahavoogude arvutamine, investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine, investeerimisprojekti valik. Investeerimisprojektide läbivaatamine see etapp seisneb projektide läbivaatamises. Kuna ettepanekud kapitali mahutusteks võivad tulla väga erinevatest allikatest, on tarvis projekte hoolikalt analüüsida eriti ettevõtte väliseid projekte kuna nende esitajad kas ei ole suutnud või eesmärgiks seadnud ettevõtte konkreetseid iseärasusi. Strateegilise investeerimisotsuse teeb ettevõtte juhtkond. Tavaliselt on
sellest sõltub nende valik. Seega vajatakse mitte ainult jooksvat ja planeeritavat infot vaid ka minevikulist infot. Reeglina sisaldab vajalik informatsioon projektiga seotud kulusid ja võimalikke tulusid ning majanduses toimuvaid üldisi muutusi. Milleks tuleb läbi viia turuuuringuid ning analüüsida konkurentide käitmusit. Pikaajaliste investeeringute planeerimine sisaldab 4 etappi investeerimisprojektide läbivaatamine, rahavoogude arvutamine, investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine, investeerimisprojekti valik. Investeerimisprojektide läbivaatamine see etapp seisneb projektide läbivaatamises. Kuna ettepanekud kapitali mahutusteks võivad tulla väga erinevatest allikatest, on tarvis projekte hoolikalt analüüsida eriti ettevõtte väliseid projekte kuna nende esitajad kas ei ole suutnud või eesmärgiks seadnud ettevõtte konkreetseid iseärasusi. Strateegilise investeerimisotsuse teeb ettevõtte juhtkond. Tavaliselt on
riikliku finantseeringuga vähemalt võrdses ulatuses erakapitali. Sellega toetab riik erasektorit riskide võtmisel ettevõtetesse investeerimisel ja annab seeläbi tõuke erakapitalituru arenguks, et viimane senisest julgemalt ja aktiivsemalt toetaks ka selliseid oma arengu alguses olevaid ettevõtteid, mis pikemas perspektiivis Eesti majanduse arengule üliolulised on.. Lisaks investeerimisetegevusele viib fond läbi arenguseiret, mis toetab investeerimisprojektide väljavalimist ja hilisemat juhtimist. Samuti näeb eelnõu arenguseire raames ette jätkusuutliku majandusarengu tagamisele suunatud võtmeteemade käsitlust ning läbiviidud uuringute ja analüüside tulemuste kohta aktiivset teabe levitamist kogu Eesti ühiskonnas. Nii saab parandada strateegiliste otsuste kvaliteeti lisaks ettevõtetele ka riiklikul. Võib öelda, et loodav arengufond on Eesti kõrgtehnoloogia arengule hädavajalik, kuna fond
2013 1 INVESTEERINGUTE ANALÜÜS Pikaajalised investeeringud on reeglina seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutusteks on kulud,millelt ei eeldata kasumit varem kui 1.a.pärast. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad: põhivarade(maa,hooned,seadmed)soetamise kulud,pikaajaliste väärtpaberite ost,firmadega ühinemise kulud,ostmise kulud jne. Pikaajaliste investeeringute planeerimine koosneb 4 põhietapist: · Investeerimisprojektide läbivaatamine · Rahavoogude arvutamine · Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine · Investeerimisprojekti valik Esmalt:Tulutoovate projektide leidmine Kahtlemata on lihtsam tulutoovaid projekte võrrelda kui leida. Tulukate projektide puhul üritavad enamasti turule tungida ka konkurendid,kes viivad alla nii hinnad kui ka kasumi. Samas tuleb teada et ilma uute projektideta ei suuda firma kasvada ega isegi tulutoovalt tegutseda pikema ajavahemiku jooksul
Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamine kujutab endast erinevate investeerimisvõimalustega seotud tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod. Põllumajanduses on mitmeid investeerimisprojektide tulemusi määravaid tegureid, nagu nt müügihind,( kulude st palgatasemed on ebakindlad,) et investeerida. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas.
5)uurimustöö projektid (uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamiseks). 28. Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid, mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate (juhtide) subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmeid investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. 29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteist erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Riski võib defineerida kui võimalikue tagajärgede varieerumise ulatuse suhtelist mõõtu ajas. Riske võib kõige üldisemalt jaotada: tootmis-, turu-, reformi-, inim-, finants-, vara- ja lepinguriskideks
moraalselt kiiresti vananeva vara puhul, kui enam ei vaja, siis maksad trahvi ja võid lepingu katkestada LIISITAV VARA EI OLE ETTEVÕTTE BILANSIS (kasutusrent) ilustav moment- vara tootlus suurem, kohustust ei ole- laenuvõime suurem LIISING ON SOBIV FINANTSEERIMISE VIIS JUST VÄIKEFIRMADELE Andres Laar 2008 2007 INVESTEERIMINE Investeerimisprojektide analüüs pikemaajaliste investeerimisotsuste kaalumine maa, hoonete, seadmete soetamine või korvamine, uue toote arendamine ja turuletoomine, laienemine uutele turgudele või teise tegevusvaldkonda. Analüüsi eesmärgiks on määrata kindlaks, kas plaanitav projekt on tasuv. Investeerimisprojektide analüüsi etapid: 1. Võimalike projektide analüüs ja valik, idee tootmis-, turundus- või arendusosakonnalt. Võib-olla "alkeemikult"? 2
Arvutada kulum ja bilansiline jääkväärtus kogu kasuliku eluea jooksul lähtudes masina tööajafondi jaotusest. Vastus: Amortiseeritav maksumus = 4 000 000 – 0,05x4 000 000 = 3 800 000 eurot Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel Pöördumatud kulud ehk ärakasutatud ressursside kulud- näide: teeremondimasina soetuskulu bilansis või depretsiatsioon kasumiaruandes. Diferentsiaal- ehk inkrementaal- ehk täiendkulud- Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis - näide: Alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kulude suuruses. Marginaal- ehk piirkulud ja keskmised- ehk ressurssikulud – näide: täiendav kulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ühe rongi lisandumisest raudteele vs raudtee hoolduskulud rongi kohta aruandeperioodil. Lühiajalised: muutuvkulud, Keskajalised: palgakulud: pikaajalised: kogukulu. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) –
on: 1. Kuidas teaostada? Millistel turgudel on otstarbvekas tegutseda, kas siseneda uute allüksuste rajamise või olemasoleva ettevõtte omandamise läbi, kui ulatuslikult diversifitseeria? 2. Kuidas kooskõlastada tooteid-turge? Kuidas tugevdada pikaajalist konkurentsipositsiooni ja suurendada rentaablust, kuidas toetatakse tooteid, turgu, millal on otstarbekas loobuda tootest või lahkuda turult? 23. Pikaajaliste investeeringute planeerimise põhietapid. 1. Investeerimisprojektide läbivaatamine 2. Rahavoogude arvutamine 3. Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine 4. Investeerimisprojekti valik. 24. Rahavoogude arvutamine ja investeeringute eelarvestamine. (25. Rahavoogude liigitamine) Puhas rahavoog kujutab endast projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahe. Rahavood jagunevad: 1) puhas investeering - soetatava vara hind +transport ja paigaldus + täiendav puhas käibekapital + rahavood vananenud vara müügist + maksuefekt vananenud vara müügist
mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F
kasutamine. Teema 2 Raha ajaväärtus 9. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni sisu ja rakendamise valdkonnad. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni alus – igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Põhjused: Inflatsioon Täna investeeritud raha toob homme tulu. Rakendamine: Laenude tagasimaksete graafikute koostamine Väärtpaberite väärtuse leidmine Kapitali eelarvestamine Investeerimisprojektide võrdlemine jne. 10. Intresside tüübid ning arvutamise metoodikad, sh-s erinevused liht- ja liitintressi ning nominaalse, reaalse ja efektiivse intressimäära vahel. Lihtintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt. Liitintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt ja sellele lisandunud eelmise perioodi intressilt ehk intressi kapitaliseeritakse. Nominaalne intressimäär – on laenude eest makstava rahalise hüvitise määr teatud ajaperioodil.
Tasuvusuuring annab ülevaate selle kohta, kui suures ulatuses ja millistest allikatest investeerimisprojekti finantseerida, kuidas seda kui äriprojekti arendada ja milliseks võiksid kujuneda investeeringu tasuvusnäitajad. Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. Mida pikem on arvestusperiood ja/või mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemused üksteisest erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Risk- võimalike tagajärgede varieerumise ulatuse suhteline mõõt ajas. Riske jaotatakse: tootmis, turu, reformi, inim, finants, vara ja lepinguriskideks. Äririsk- tootmis, turu, reformi ja inimriski koosmõju.
● Erasektor saab selle abil hinnata projekti tagajärgi, mis jäävad väljapoole ärilist sfääri (nt keskkonnamõju, ressursside piiratuse mõistmine). ● Avalik sektor saab hinnata kas avalik teenus on kasulik – projekte palju, huvigruppe palju, oluline tagada optimaalne ressursijaotus, sest turud ei ole täiuslikud. 9. Nimetage vähemalt 3 tegurit, mis võivad tingida majandusliku ja turuväärtuse erinevuse, millega arvestatakse investeerimisprojektide sotsiaalmajanduslikul analüüsil. 10. Nimetage 2 peamist meetodit, mida investeerimisprojektide majanduslikuks analüüsiks kasutatakse? 1. Varihindade analüüs – projekti tulude ja kulude korrektne hindamine arvestamaks ressursside piiratust ja turgude tegevusse sekkumist. 2. Lisandväärtuse meetod (VA)– value-added analysis – mõõdetakse projekti panust riigi eesmärkide täitmisesse SKP kontekstis 11
väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 38. Kapitali struktuuri juhtimise ülesanded ja meetodid Kapitali struktuuri juhtimise ülesandeks on kujundada välja optimaalne kapitali struktuur antud firma jaoks. Kapitali struktuuri hindamiseks võib firma kasutada järgmisi meetodeid:
Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0, S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 38) Kapitali struktuuri juhtimise ülesanded ja meetodid Kapitali struktuuri juhtimise ülesandeks on kujundada välja optimaalne kapitali struktuur antud firma jaoks. Kapitali struktuuri hindamiseks võib firma kasutada järgmisi meetodeid:
Turupõhised suhtarvud -iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid 22. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus, investeeringute tasuvusaeg. Raha ajaväärtuse (time value of money)kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali)kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 kus Ký tagasimakstav summa; Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma)
paigutuse. Inflatsioon soodustab ressursside väärtpaigutamist ja toob kokkuvõttes kaasa üldise makromajandusliku suutlikkuse vähenemise. (Eamets, et al. 2005, :198) Inflatsioon mõjutab tugevalt reaalse majandusaktiivsuse vähenemist. Järsk ja märkimisväärselt suur raha vääringu alanemine peletab eemale välisinvestorid, kes kardavad suuremat rahavääringu alanemist ning tõmbavad rahad riigist välja. Enamiku investeerimisprojektide peamiseks tunnuseks on nende pöördumatu iseloom, ehk halveneva turutingimuse korral, ei ole võimalik suurt osa oma esialgsetest investeerimiskuludest tagasi saada. (Investopedia, LLC kuupäev puudub) Inflatsiooni korral kalduvad nii majapidamised kui ka ettevõtted kulutama rohkem aega ja ressursse, proovides kaitsta oma vara inflatsiooni eest, selle asemel, et tegeleda tootlikuma tegevusega. Majapidamiste ja ettevõtete aja- ja ressursside optimaalse
kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. Kus: C kupongmaksed (aastas); F nimiväärtus; V0 turuväärtus; T - aastad kustutamiseni NB! Võlakirja tulusus tähtajani on tinglik aastane tootlus mida investor teeniks kui ta soetaks võlakirja tänase turuhinnaga ning hoiaks väärtpaberit kustutamiseni, samal ajal kupongid re-investeerides. Oma olemuselt on YTM sama mis investeerimisprojektide puhul IRR. 18. Kuidas rakendatakse kapitali hinda NPV ja IRR meetodite puhul NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana) IRR puhul minimaalne nõutav tulumäär. 19. Iseloomustage kompromissi ning finantshierarhia teooriad ettevõtte kapitali struktuuri kujunemisel Kompromissiteooria: Võime lisada ettevõtte nn pankrotikulud D/E suurenemisega kasvab ka pankroti tõenäosus
27:Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes ( tegurid mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamine kujutab endast erinevate investeerimisvõimalustega seotud tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod. Põllumajanduse jaoks on mitmed investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude st palgatase ebakindlad. 28:Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad
Eelarve - tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. Eelarve on plaani rahaline osa. Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. b. Ettevõtluse eesmärk - ettevõtte väärtuse suurendamine Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud: - Strateegiad · Äristrateegia (müügi suurendamine) · Investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik) · Finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) - Funktsionaalsed strateegiad · Innovatsioonistrateegia · Töökorralduse strateegia · Personalistrateegia · IT-strateegia · jne c. Eelarvestamise protsessis toimub tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist. Eelarvestamise eesmärgid: - Tegevuste planeerimine
esinemisej a kõrvaldamise võimalused. 127) Investeerunguprojektide tulemust mõjutavad tegurid · Turu ulatus · Müügihind · Turu kasvu väljavaated · Investeeringute maht · Tootmistegurite hinnad · Palgataseme muutumine väljaspool uuritavat objekti 128) 129) Pikaajaliste investeeringute planeerimise põhietapid 1. Investeerimisprojektide läbivaatamine ja oluliste tegurite (sh riskide) kaardistamine 2. Rahavoogude arvutamine 3. Projektide efektiivsuse hindamine 4. Investeerimisprojekti valik 130) 131) 1. ETAPP - Investeerimisprojektide läbivaatamine 132) Läbivaatus algab ideest, mis pakub probleemidele lahendusvõimalusi. 133) Info ja infoallikad projekti planeerimise alus 134) Läbivaatamisel ja hindamisel tehtavad valikud on:
1 a pärast 7% 417300 425 100* 1,07 454857/8 58 315 - 50 000-4 500 uus kurss iskulu tõuseb 10% võrra. astas lineaarsel meetodil. •Diskontomäär (või kapitali hind), mille puhul investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtus võrdub nulliga •Investeerimisprojektide hindamisel tõlgendatakse (r = nõutav tulumäär) IRR > r investeerida investeerida või teha täiendav IRR = r analüüs IRR < r tagasi lükata •Vastu võtta, kui NPV > 0 •Tagasi lükata, kui NPV< 0 •Vastu võtta, kui PI > 1 kasumiindeks •Tagasi lükata, kui PI < 1,0
potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) · Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. · Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine · Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. · Finantsanalüüsist leiab vastused o ettevõtte juhtide küsimustele, nt: kas äritegevus toob kasumit? kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks? kas on võimalik võtta laenu? kas on vaja muuta tootmiskorraldust
potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) · Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. · Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine · Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. · Finantsanalüüsist leiab vastused o ettevõtte juhtide küsimustele, nt: kas äritegevus toob kasumit? kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks? kas on võimalik võtta laenu? kas on vaja muuta tootmiskorraldust? jm.
potentsiaalsetest probleemidest või võimalustest. 32. Ärirahanduse ülesanded, protsess ja informatsiooni allikad. (lk 150-152, Aerirahandus._Finantsanalueues) Ärirahandus annab ülevaate finantstegevuse juhtimisest. Ärirahanduse põhifunktsioonideks on: o ettevõte seostamine laiema finantskeskkonnaga hankimaks rahalisi fonde o otsuste langetamine, kui palju ja missugustesse projektidesse peaks ettevõtte investeerima o investeerimisprojektide finantseerimine Finantsanalüüs kujutab endast finantsinformatsiooni alusel koostatud ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra hindamist. Finantsanalüüsist leiab vastused o ettevõtte juhtide küsimustele, nt: kas äritegevus toob kasumit? kui palju on võimalik kulutada uute seadmete ostmiseks? kas on võimalik võtta laenu?
Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas. Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski tingimustes on leida toodangu maht, mille puhul ei saada kasumit, kuid välditakse ka kahjumit, uurides sõltuvusi ettevõtte kulude struktuuri, toodangu mahu ja kasumi vahel. Seda punkti nimetatakse ka veel toodangu kriitiliseks mahuks. Kattetus punkti graafiline meetod on toodud järgmisel joonisel Kasumi piirkond Kattetus punkt
Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas. Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski tingimustes on leida toodangu maht, mille puhul ei saada kasumit, kuid välditakse ka kahjumit, uurides sõltuvusi ettevõtte kulude struktuuri, toodangu mahu ja kasumi vahel. Seda punkti nimetatakse ka veel toodangu kriitiliseks mahuks. Kattetus punkti graafiline meetod on toodud järgmisel joonisel Kasumi piirkond Kattetus punkt
Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas. Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski tingimustes on leida toodangu maht, mille puhul ei saada kasumit, kuid välditakse ka kahjumit, uurides sõltuvusi ettevõtte kulude struktuuri, toodangu mahu ja kasumi vahel. Seda punkti nimetatakse ka veel toodangu kriitiliseks mahuks. Kattetus punkti graafiline meetod on toodud järgmisel joonisel Kasumi piirkond Kattetus punkt
saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. Investeeringukeskus - Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides erinevate investeerimisprojektide vahel. 16. Vastutuspõhine arvestussüsteem, selle eelised ja puudused Vastutuspõhine arvestussüsteem seisneb ettevõtte jagamises vastutuskeskusteks ehk teatud kulude ja tulude omistamises kindlatele vastutuspiirkondadele, mille põhjal on võimalik otsustada konkreetse vastutus- keskuse tegevuse efektiivsuse üle. Juurutamise etapid: · Ettevõtte analüüs, ülesande püstitus · Vastutuspõhise arvestussüsteemi testitud mudelisilumine ja kinnitamine
kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. investeeringukeskus Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides erinevate investeerimisprojektide vahel. KULUDE KONTROLL VASTUTUSKESKUSTE LÕIKES 1) vastutuspõhise kuluarvestuse aruandlus-süsteemi ja seal on kujutatud nelja juhtimisvastutuse taset, alates tegevdirektorist kuni osakonna juhatajani. Sellise aruande eelis on see, et ta võimaldab vastutavatel töötajatel tegutseda kiiresti, vastata kõikidele muutustele oma vastutusvaldkonnas ning vastavalt vajadusele oma tasemel korrigeerida tegevust. Aruanded näitavad nii kuunäitajaid kui ka näitajaid
Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas. Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski tingimustes on leida toodangu maht, mille puhul ei saada kasumit, kuid välditakse ka kahjumit, uurides sõltuvusi ettevõtte kulude struktuuri, toodangu mahu ja kasumi vahel. Seda punkti nimetatakse ka veel toodangu kriitiliseks mahuks. Kattetus punkti graafiline meetod on toodud järgmisel joonisel Kasumi piirkond Kattetus punkt
Kasv suurem kui turukasv. Sellest tulenevalt oli 2005. aastaks Fortum Termest AS-le püstitatud esialgseks eesmärgiks netovarade tootlikkus 10%. Peamiseks probleemiks on juba mitu aastat loomulikult nõue, et investeeringud peavad olema väiksemad, kui amortisatsioon, sest tegelikkuses ületavad investeeringud amorti üle kahe korra. Fortum Termest AS-i tegevuse põhieesmärgiks on kasv ja kasum ning eesmärgid väljenduvad netovarade tootlikkuse ja majandusliku lisandväärtuse kaudu. Investeerimisprojektide puhul on oluliseks kriteeriumiks projekti sisemine tulunorm. 2.1.2. Juhtimine, väärtused ja otsustamine Fortumi äritegevuse juhtimiseks Balti riikides, eeskätt Eestis, on moodustatud erinevad juhtimisrühmad. Strateegia, investeeringud ja otsustamise määravad ära äriüksuse Soojus juhtimisrühm (Heat BU Management Team), Baltikumi laiendatud juhtimisrühm (Baltic Expanded Management Team), müügivaldkonna juhtimisrühm
krediitidega, seega kasutada kapitaliturgu. Hooajalise finantsvajaduse teke on seotud sessoonse tegevusega, kus tehtavate kulude ning saadava tulu perioodid ei lange kokku. Näiteks: Kui on tegemist pikaajalise tootmistsükliga, ehitusvaldkond. Erakorraline finantseerimise vajadus Näiteks: Ostjate tasumata arved, mõningate projektide ebaõnnestumised. Finantsteooriate üks keskne probleem on äriplaanide ehk investeerimisprojektide vastu võtmine ja nendele rahastamise hankimine. Majandusmõtte areng ongi baseerunud praktilise majandustegevuse arengule ja seda võib periodiseerida, jagada etappidesse: I etapp 1880-1900 4 Tekkis vajadus luua firmadele nende tegevuse õiguslik keskkond. Hakkavad kujunema suur ettevõtted, kontsernid. Hakkavad kujunema investeerimispangad. Hakkab kuhjuma kapital. (Suure mastaabiline tegevus. Raha hakkas akumuleerima suur
kordaja väärtus on. Eelisaktsia dividendimäär = dividend eelisaktsia kohta / eelisaktsia jooksev turuhind Mida suurem on antud kordaja väärtus seda kasulikum eelisaktsia omanikele. Dividendide puhul on aktsionäridel tarvis teada maksustamise seisukohalt, millal võtta välja rahalised dividendid ja millal mängida kapitalitulu kasvule. Reinvesteeritud säilitatud tulu on sageli tähtsaks ettevõtte sisemiseks rahastamisallikaks, samas aga soodsate investeerimisprojektide puudumisel võib aktsiaid üldse tagasi osta. 7. Pankrotiohu analüüs Firma pankrotiohu uurimine peaks olema vajalik nii aktsionäridele, firma juhtkonnale, kreeditoridele, äripartneritele ja konkurentidele. Pankrotti ohtu uurivad valemid peaksid andma üldise pildi firma võimalikust pankrotiohust. Pankrotiohtu on võimalik uurida järgmiste valemitega. Altmani pankrotikordaja k = 1,2 x1 +1,4 x2 + 3,3 x3 + 0,6 x4 + 0,999 x5 x1 =
lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 24. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus. Raha ajaväärtuse (time value of money) kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0 o kus Kı – tagasimakstav summa;
aga mitte täielikku empiirilist kinnitust leidnud. Täielikke turge eeldavad teooriad Erinevused tulunormis otsene välisinvesteering tekib seoses kapitali liikumisega madalama tulunormiga piirkonnast kõrgema tulunormiga piirkonda. Teooria puuduseks on ebareaalne eeldus, et kapitali päritoluriigis on tulunorm kõigis majandusharudes sama ning madalam tulunormist välismaal. Portfelli mitmekesistamine firmad lähtuvad alternatiivsete investeerimisprojektide hindamisel oodatavast tulust ja riski hajutamise võimalikkusest. Kuna riigid on alati teatud määral üksteisest eraldatud, saab OVI-t vaadelda kui firma rahvusvahelise investeerimisportfelli mitmekesistamist riski hajutamise eesmärgil. See lähenemine ei seleta OVI ebaühtlast jaotust majandusharude vahel. Kogutoodang ja turu suurus see teooria seob OVI rahvusvahelise firma tegevusnäitajatega sihtriigis (võrreldakse MNK kogutoodangu ja sihtriigi potentsiaalse turumahu suurust).
annaabi.ee 
