Kõne on loomulikuna näiv nähtus, kuid tegelikult pole see sugugi nii. Kõnelema õppimise protsess on keeruline ning sõltub paljuski kultuurist. Kõnelema õppimist võib mõista kui õppimist mõtteid vahetama teatud ühiskonna kultuurilise traditsiooni järgi. See on hoopis erinev kõndima õppimisest, kuna kõndimine on bioloogiline funktsioon, kuid kõnelemine on mitte-instinktiivne tegevus. Ühe tuntud definitsiooni järgi on keel häälikuliste sümbolite kokkuleppeline süsteem. Seda ei ole tahetud tihti tunnistada, kuna keeles esinevad erinevad häälitsused, mis on instinktiivsed, kuid mitte sümboolsed. Viimaseid ei tohi aga segi ajada hüüdsõnadega (nt ,,oh!", ,,ah!", ,,tss!"), mis on kokkuleppelised ja seetõttu osa sümbolite süsteemist ehk keelest. Siiski võib selliseid hüüdeid pidada instinktiivselt aluselt väljakasvanuteks, kuna need sarnanevad
vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus. Sensoorne adaptatsioon- harjumine stiimuliga. Võtmestiimul- ärritaja, mis vallandab instinkti. Instinkt- kaasasündinud sabloonne käitumisakt. Instinktiivne käitumine- paljudest kindlas ja muutumatus järjekorras järgnevatest liigutustest koosnev ja teatavale kindlale lõpptulemuseni viiv tegevus, millest võtab osa kogu organism. Mäng Toitumine Soo jätkamine Jäljendamine Karjainstinkt Instinkti hälbed- instinktiivne reageerimine normaalse ärritaja asemel mingile teisele, temaga ainult osaliselt sarnanevale ärritajale. Vajadused- organismi seisundid, mille puhul organism reageerib teatavatele
sellest tingitud käitumist võibki tõlgendada armukadedusena. Tihtipeale arvatakse, et armukadedus on asi mis eksisteerib vaid heteroseksuaalide ja üldse vaid inimestevahelistes suhetes. Tegelikult see nii ei ole. Armukadedus on miski mis eksisteerib a loomariigis, ja inimenegi on loom- imetaja kui täpsem olla. Armukadedus võib esineda loomariigis mitmel vormil. Kas vanemloomade vahel või poja ja vanemlooma vahel. Loomade puhul on armukadedus instinktiivne, näiteks kui isaslõvi territooriumile tuleb teine isane siis ta peletab tema oma valitsuse all olevalt territooriumilt, ja oma emaste seast minema. Teisel juhul toimub armukadedus emase või isase vanemlooma ja poegade vahel. Näiteks, ema mängib ühe kutsikaga ja teine kutsikas ajab siis selle kutsika minema kellega ema mängib. Seda sama sorti armukadedust võib näha ka mitmelapselistes peredes, kui vanem laps jääb pärast noorema õe või venna saamist väiksema tähelepanu alla
milles inimese ja inimkonna toimumise ja otstarbe sihid on mõttekad. Pessimistlik tunnetus: mis tähtsust oli sel, mille poole need, kes toimisid enne mind, püüdlesid, lõputus maailmaprotsessis? Kõigi oma miraazidega tahab elutahe mind ainult selleni viia, et ma oma eksistentsi edasi veeretaksin ja annaksin elu olendeile, kellele on määratud sama armutu saatus nagu mulle, et mäng ikka edasi kestaks. Millest tekib siis see elutahe, mis ei lase meil endalt elu võtta? Instinktiivne vastumeelsus selle teo vastu? Aukartus elu ees? Salapärane elutahe, mis meis pesitseb? Elutahe pole leek, mis põleb ainult soodsate sündmuste kütusega. ,,Ma olen elu, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada." 2.Miks inimesed käituvad eetiliselt? · Bentholm: Eetika ei tule inimese seest (südametunnistus), vaid me saame selle kultuurist. · Ernst Laas: Esmajoones seisneb eetika ühiskonna loodud normide harjumuspärases ja
mille juurde pöördub ta ikka tagasi ka siis, kui jaotab maali mustvalgeks ja värviliseks. Põldroos esindab maalijana paradoksi. Ta kasutab talle ainuomast visuaalsete zestide grammatikat ja pildilist dramaturgiat, mida artistliku kergusega on arendanud algusest peale 1960. aastate karmis stiilis sotsiaalse alatooniga eleegiliste kompositsioonide puhul ja mis sobib tema temperamendiga ka 21. sajandi alguses autoretrost mosaiikseid digitrükke kombineerides. Instinktiivne iseteadlikkus läbib Põldroosi töid ühelt poolt, teisalt aga kontrollib maalija maalimist kui tõsist tööd, kusjuures samaaegselt juhib maalimine kui protsess teda töö enese poolt, inspireerides kunstnikku mänglevalt ja kergelt uutele kujundileidudele ja vormieksperimentidele. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, on Enn Põldroosi maalikunstniku karjäär kulgenud algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel pälvis ta peagi 1960
ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda: “Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan – märkamist, et ma vananen… et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille põhjusi ma ei mõista. Lühidalt – ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama, mis on tõeline ja suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud. Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid – praegu rohkem kui iial varem.” + Kogu looming Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. +Tema vanemad
leidsid nad kehastab hiskonnas nad loovad saarel, ja kinnitan, et kes iganes omab merikarp, saavad ka seoses suurema rhma. Jack korraldab tema koorile rhm arvesse jahi eest vastutava isiku avastanud toidu allikas; Ralph, Jack, ja poiss nimega Simon kiiresti moodustada troika juhid. Notsu, kuigi Ralph ainus usaldusmehest, on kiiresti tehtud heidik tema kaaslased "biguns" (vanemad poisid) ja muutub soovi allikas naerab teiste lastega. Simon, lisaks jlgitakse projekti ehitamise varjupaiku, tunneb instinktiivne vajadus kaitsta nooremaid poisse. Vljangemine et kehtestatud Ralph ja Simon kiiresti halveneb, sest enamik poisid omakorda jude ja hakata arendama paranoiad umbes saarel, viidates peaks koletis, "koletis", mis elab lhedal. Jack, kes on alustanud vimuvitlus koos Ralph, kasumid kontrolli arutelu julgelt lubades tappa koletis. hel hetkel, Jack kogub kokku kik oma jahimehed jahti ette metssiga, juhtides ra need mratud silitada signaali tulekahju. Prast pleb tuli vlja, laev mdub
mõju. Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda: "Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan märkamist, et ma vananen... et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille põhjusi ma ei mõista. Lühidalt ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama, mis on tõeline ja suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud. Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid praegu rohkem kui iial varem." Klaverile "Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid 1. "Lüürilised palad" 2. "Albumilehed" 3. "Humoreskid" Orkestriteosed "Sümfoonilised tantsud" süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile Soolopalad ja muud teosed "Pildid rahva elust" "Norra tantsud" "Pulmapäev Trolldhaugenis" "Mööda kaljusid ja fjorde"
Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda: "Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan märkamist, et ma vananen... et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille põhjusi ma ei mõista. Lühidalt ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama, mis on tõeline ja suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud. Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid praegu rohkem kui iial varem." Kogu looming Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Orkestriteosed: "Sümfoonilised tantsud" süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile
95-112 päeva möödudes sünnib varjatud kohas 2-4 pimedat poega. Emasloom imetab neid hoolsalt ega jäta alguses hetkekski omapäi. Tiigrikutsikate silmad avanevad umbes 2 nädala pärast, sel ajal hakkavad neil kasvama ka hambad. Kahe kuu vanuselt lahkuvad kutsikad harilikult esmakordselt oma varjualusest. Ematiiger toob neile liha, kuigi jätkab poegade imetamist veel 5-6 kuu vältel. Siis hakkab ta poegi endaga jahikäikudele kaasa võtma. Juba pisikestel tiigrikutsikatel on instinktiivne oskus saakloomal kõrist kinni haarata. Ema käest õpivad nad teisi jahipidamiseks vajalikke nippe. Tiigrikutsikad ajavad tihti üksteist taga ning peavad omavahelisi võitlusi, mis neid samuti jahipidamiseks treenida aitavad. Umbes aastavanuselt suudavad pojad juba iseseisvalt jahti pidada, kahe aastaselt on nad võimelised suuremat saaki küttima. Noored saavad iseseisvaks alles 3-5 aasta vanuselt, mil nad endale oma isikliku territooriumi otsivad. 5.ERIKOHASTUMUS
seda sõna jne laenavas kultuuris ei olnud. Kuigi keel ja kultuur on seotud, pole seos üksühene. Kui eesti keelde on laenatud sõna hammas, ei tähenda see, et selline mõiste oli enne puudu. Kultuurierinevused ei ole keele keerukuse kriteerium. 12. Mitteverbaalne suhtlemine. Kehakeel, zestide keel jms. Mõned liigutused ja zestid on instinktiivsed (naeratus jms). Viipekeel ei ole siiski sellega võrreldav, kuna ei ole instinktiivne. On mitmeid viipekeeli (eesti, Briti inglise jms), ei ole ühte rahvusvahelist viipekeelt. Mitteverbaalsed keeled moodustavad samuti märgisüsteemi (mereliikluses, lennunudses jms kasutatavad süsteemid). 13. Loomuliku keele sturktuur. Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem. See eeldab struktuuri, ilma selleta ei saaks suhelda ega lauseid moodustada. Keele süsteem koosneb mitmest alasüsteemist. Häälikute süsteem ja
Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on
InImEsE tUuM (peamised arhet-d): ise- in väidab, et meeldib X, aga mitte Y, oskab f, aga mitte G. Ta leiab oma ise, kuid kui ta teab, et see poel tema ja ta tahab osata G, siis ta tegutseb selle nimel, sest pole veel see kes tahaks, rahutus. Tekib individuatsioon, mis on elu mõte. persona-in väliskõlg, mida näeb üh.k, teeb talle ligipääsetavamaks, kuid rollide omistamisega hakatakse kadnma maski, mida on raske eest saada. vari- in looduslik, instinktiivne, impulssivne osa-ürgne, kotr.matu, varjatud, ohtlik. Varju ajel võib teha seda, mid amuidu ei teeks. nõrk vari- puudub edasiviiv jõud, tugev- saadab ebaõn, konfliktid. Peab õppima oma varjuga elama. anima- naiselikkus (ka mehes), aitab m-tel n-si mõista. valdab tundeid, meeleolu, rask keskendumist, paneb kõhkl. Puhas ja õilis v salakv, hukutav. animus- melehelikkus, edu äris, pol, teaduses, tehnikas. Tahab võimu, konkreets. Negat- liigne kriitil, toet valmis arvamustele
eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Piklikust ajust lähtub 12 paari kraniaalnärve. Roomajate kuulmine on rühmiti väga erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Keskkõrva ja sisekõrva vahel on peale ovaalakna ka ümaraken, mis võimaldab paremat helivõngete ülekannet sisekõrva. LINNUD - Lindude närvisüsteemi talitluses mängivad olulist rolli tingitud refleksid, kuid instinktiivne käitumine on enamasti siiski valitsev. Seljaajus esinevad laiad kaela- ja nimmepaisumus nagu roomajatelgi. Suurim peaaju osa on otsaju, milles paiknevad suured juttkehad (instinktiivse käitumise keskused). Ajumantel on õhuke ja ülaosas tihedas ühenduses juttkehaga. Haistesagarad on väikesed (lindude haistmismeel on nõrk). Vaheaju paikneb otsaju all ning sisaldab hästi arenenud taalamust ja hüpofüüsi (viimase hormoonid on samuti olulised käitumise mõjutajad).
arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja tagahoovid andsid teed defineerivate mägede ja Tiberi jõe kaldajoone topograafilistele muudatustele. Kui kreeklaste planeering oli sageli instinktiivne, kuigi ka tihti korrapärane, siis roomlased kasutasid juba teadlikult korrapärast planeeringut. Kõik hooned kajastasid oma põhimõttelt Kreeka templi universaalse vormi printsiipe; kreeklastelt võeti üldse palju üle. Rooma linna tänavad olid tihedalt kokku põimitud kitsastest varjulistest tänavatest koos kohati avatud tagahoovidega. Väiksed elamublokid vastandusid suurte hoonete ja kogunemiskohtadega linnas, mida kutsuti palvusteks, valitsuse, meelelahutus- ja äritegevuseks
vastavalt vajadusele. INTER- Põhineb Bowlby Terapeut ja klient Eesmärgiks on Teraapia ehitatakse Ei sobi paranoiliste, PERSONAA kiindumusteoorial, mis sõlmivad parandada kliendi üles arvestades iga skisoidsete LNE väidab,et inimestel on omavahel lepingu, suhteid teiste kliendi patsientide raviks, PSÜHHO- instinktiivne ja bioloogiline milles pannakse inimestega, eriti tema individuaalseid kuna teraapia kestab TERAAPIA vajadus üksteisesse paika sessioonide tugivõrgustikku eripärasid, tugevusi liiga lühikest aega, et kiinduda. Kriisiolukordades arv, tihedus ja kuuluvatega, samuti ja nõrkusi. terapeudiga
Köhler. Lewin · Vabaneda introspektiivsest psühholoogiast, aga teisiti kui USAs. · Saksa ,,gestalt'' tähendab vormi, struktuuri. · Tervik struktuur ei ole ei ole tuletatav üksikosadest, vaid need elemendid ise alluvad tervikule. 48) Millised on psühhoanalüüsi printsiibid? Freud Leibnizi monaad kui energiaallikas, lävi teadvuse ja alateadvuse vahel. Alateadvus, Ego, kaitsed, instinktid. Energia küsimus: mis motiveerib. Instinktiivne energia muutub psüühiliseks. 49) Humanistliku psühholoogia printsiibid. Rogers. Maslow · Tervikust arusaamine, mitte seletamine · Eksistents ja intentsioonid · Elueesmärgid: eneseteostus · Loovus, eneseotsing · Teraapia kui enesemõistmise vahend Rogers ja MaslowKlient patsiendi asemel (soojus ja mõistmine). Unikaalsuse eneseteostus, mis eeldab positiivset suhet ja enesesuhet. Motivatsiooni teooria.
ellujäämiseks vajalikke oskusi. Seda arvamust on nimetatud ,,harjutamise" või ,,treenimise" teooriaks ning oma kaasaegses vormis on sel palju pooldajaid. LAZARUS 1868 - 1939 1) Mäng on vaba, eesmärgita, rõõmu ja naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. 2) Laps mängib sest mäng on indiviidi vajadus mille abil on võimalik korvata energiapuudus. 3) Lazaruse arvates on mäng tegevus. PATRICK Patrick leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulik ja instinktiivne tegevus. Mäng on seotd suure motoorse tegevusega Mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Mäng aitab korvata energiapuudust. BUYTENDIJK 1887 - 1974 1)Mängu iseloomulikeks joonteks on ebatavalised ideed ja mõtted. Igal mängul on oma reeglid ja mänguväli.
- imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne näevad, on nende jaoks emalind ja hakkavad talle instinktiivne järgnema. Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.) KÕNE ARENG RASKENDATUD TINGIMUSTES - „hundilapsed“ - isolatsioonis kasvanud lapsed VÕÕRKEELE ÕPPIMINE - algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU - Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine
Mõistus eritab mingit nähtamatut ollust vaimsust, mis aeglaselt hakkab formeeruma millekski - tavadeks, milledel tunduvad olevat materjaalsed alused. Tavade abil omandab moraal ja koos temaga kogu vaimne kultuur sotsiaalse iseloomu /Moraal see on kultuuri kool, millele toetudes inimene ületab ürgse barbaarsuse ning astudes tsivilisatsiooni ajastusse, hakkab juba üleüldisel, abstraktsel tasandil arutlema nii maailma kui ka iseenda üle / Inimeste kooselu tingimustes peavad instinktiivne käitumine ja individualism oma koha loovutama. Mõtlemine ja keel ning eelkõige kiri, annavad uusi võimaluse omandatud kogemuste edasiandmiseks järeltulevatele põlvkondadele. Kujunevad käitumist reguleerivad normid ja reeglid-tabud, mis mängivad tsivilisatsiooni tekkes otsustavat osa. /Headusena hakatakse nägema keskkonna poolt heaks kiidetud tegu /!!! ÕPETAJA: loodusinimene inimene kodanik Roomas
Sotsioloogial on: Kirjeldav funktsioon Teoreetiline, s.t seletav bõi tunnetuslik funktsioon Praktiline funktsioon Prognoosimine e.ennustamine Kriitiline funktsioon Mida tähendab sotsiaalne käitumine? Sotsiaalne käitumine on tegevuse väline, nähtav akt, milles väljendub inimese positsioon, tema hoiak ja reaktsioon ümbritsevale olukorrale. Käitumine on inimorganismi reaktsioon sise- või välisärritajatele. Käitumine võib olla instinktiivne, vaistlik või teadlik ja ettekavatsetud, omades nii sotsiaalset tähendust kui eesmärki. Seega hõlbutab käitumine kõiki inimese aktiivsuse või passiivsuse avaldumise vorme. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog: Sotsiaalne süsteem tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest ning millest igaüks täidab olulist rolli ühiskonna säilitamiseks Osad on omavahel seotud sidemetega
Kui me aga võtame vastu teene, millele me ei suuda vääriliselt vastata, siis see vähendab meie enesehinnangut. Lähisuhete puhul sellised teene- teene vastu abistamised aga ei kehti. Agressiooni seletavad bioloogilised teooriad Agressioon on füüsiline või verbaalne käitumine, mille eesmärgiks on teise inimese kahjustamine. Agressiooni bioloogilised alused: Instinktide teooria: Nt Freud ja K. Lorenz - mõlematele on omane see, et agressiivne energia on instinktiivne ja kui seda ei rakendata, siis ta koguneb seni kuni plahvatab või "vabaneb" - vallandub vastuseks mingile välisele stiimulile. Konrad Lorenz väidab, et inimeste agressiivsus on enamasti instinktiivne. Inglise keeles on raamatu pealkiri On Agressioon(1966) (The So-Called Evil). Tema järgi ei olegi agressiivsus nii paha nähtus kui arvestatakse tema peamisi funktsioone loomaliigi säilimise seisukohalt. Tema järgi mängib agressiivsus kohanemisel olulist rolli:
Käitumine tähendab bioloogiliselt indiviidi nähtavaid reageeringuid stiimulile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi, ning seksuaalselt paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda. Psühholoogia koolkonda, mis tegeleb inimeste ja loomade käitumise uurimisega, nimetatakse biheiviorismiks. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada. 1.1Biheiviorism Biheiviorism on 20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, etoloogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Termini biheiviorism loomise au kuulub ameerika psühholoogile John B
seadmed reageerivad mingile väliskeskkonna stiimulile või sisemisele situatsioonimuutusele, aga inimesed võivad rääkida ka teistest olenditest, loogilisest ja ebaloogiliselt jms). Inimene suudab sõnadega fantaseerida, valetada, teha nalja, olla irooniline, kavandada tulevikku. Inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, kuid esimese keele omandamine on mitmeaastane protsess. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne, mitte sotsiaalselt õpitud. Keelelise suhtluse eesmärgid: 1.info vahendamine - semantiline informatsioon - statistiline informatsioon 2.emotsionaalse seisundi väljendamine (nt vandumine), eesmärgi saavutamise soov (nt palumine), suhete kindlustamine (nt tervitamine) jne. Inimene vahendab infot ka sõnu kasutamata. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab: 1.paralingvistilisi vahendeid (kaasnevad häälekasutusega) 2.ekstraverbaalsed kommunikatsiooni (kehakeel)
7 poega. Pojad sünnivad pimedatena ning jäävad pessa kolmeks kuuks. Pärast jäävhammaste tulekut on pojad võimelised ise endale toitu otsima ning suudavad edukalt saaki murda juba 8 nädalaselt. Suguküpsus saabub kolme- nelja kuuselt (kui pesakond sünnib varakult ja toitu on palju siis samal aastal). Silmad avanevad nelja nädalaselt ning emapiimast võõrduvad pojad 3-4 nädalaselt. Poegi hooldab ainult emaloom ning selle alla ei kuulu poegade murdma õpetamine, sest murdmine on neil instinktiivne. Nirgi eluiga on umbes 5 aastat. Kõrgem teadaolev eluiga looduses on nirkidel 3 aastat. Tehistingimustes 10 aastat. (Euroopa Imetajad). 3 Naarits ( Mustela Lutreola) Mink ( Mustela Vison) Kehaehitus ja välimus Nad mõlemad on head ujujad, sukelduvad osavalt. Väliselt meenutavad tuhkruid, kuid on neist
REAKTSIOONÜMBRITSEVALE SITUATSIOONILE. Isiksuse käitumise 4 tasandit: 1.reaktsioon väliskeskkonna situatsioonile 2.tavaline harjumuspärane tegevus 3.tegevuste jada või tegevus, millel on kaugemale ulatuvaid eesmärke ning mis toimub ühiskonna elu mitmes sfääris 4.elueesmärkide (ideaalide) realiseerimine tegelikkuses 8. Käitumise ja sotsiaalse normi seos KÄITUMINE ON INIMORGANISMI REAKTSIOON SISE- VÕI VÄLISÄRRITAJALE Käitumine võib olla: - instinktiivne - vaistlik - teadlik - ettekavatsetud Käitumises võib eristada: - sotsiaalselt kujundatud käitumist - sotsiaalselt orienteeritud käitumist Käitumine eeldab normide järgimist. KUI NORME EIRATAKSE JA KÄITUMINE LÄHEB VASTUOLLU MINGIS KULTUURIS VÕI GRUPIS HEAKS KIIDETUD NORMIDEGA, TÄHENDAB SEE HÄLBIVUST. 9. Hälbiv- ja konformistlik käitumine KUI NORME EIRATAKSE JA KÄITUMINE LÄHEB VASTUOLLU MINGIS
rõõmu ja naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. *Saksa filosoof ja psühholoog. Töötas Berni Ülikoolis professorina. Enne seda õppis heebrea kirjandust, ajalugu, õigusteadust ja filosoofiat. Georg Thomas White Patrick (1857 – 1949)Ta leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulikum ja instinktiivne tegevus. Ta laiendab mängu iseloomustust ja leiab, et mäng on seotud eelkõige suure motoorse aktiivsusega. Inimene võib vabaneda vaimses töös tekkinud väsimusest mängus või ka mõnes praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Leiab, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt – mängu
Sireen Sireenid (näkid) on ohtlikud, näitavad välja, mis nad on. Sireen ei varja oma plaani meest võrgutada, uputada või hukata. Vetemaa sireenid on enamasti blondid ja täidlased. Helena Trooja Helenat on tihti toodud tingnimetuseks puhtale ,,naiselikule" emotsionaalsusele, seksuaalsusele. Helena ei too endaga müstilist õnnetust, tema eluruum on argisem. Suhe temaga on üldiselt pealiskaudne ja elunautlev. Eeva Eeva pole niivõrd seksuaalne, kuivõrd instinktiivne. Ta esindab mehe kujutluste naist selle kõige esimesel, bioloogilisel tasemel. Tal pole oma Mina ja ta on hea materjal mehele, kes soovib lasta end imetleda. Ta võib olla mehele peegliks, teenijaks, laste emaks. Sophia See nimi on ikka sümboliseerinud puhast tarkust ja on veidi vägivaldne, ta tähistab naiste rühma, keda võib nimetada ka emantsipeerunud naisteks. Beatrice Naistüüp, kes mõnede arvates asub kõige kõrgemal, skaala teises otsas, Eeva vastas. See
rahuldamise programm,mis tingib ajju saabuva informatsiooni sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise.Tekib motivatsiooniseisund,mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise(söönud organism ei reageeri eriti innukalt ka hõrgutavale toidule). Motivatsiooniseisundis aju modelleerib vajadust rahuldada võimaldavate objektide ja tegevuste parameetrid.See programm võib olla kaasasündinud,instinktiivne,rajaneda isiklikul kogemusel või siis hoopiski deduktiivselt loodud.Motivatsiooniline pinge tugevneb ning otsiv tegevus aktiviseerub.Kui korraga tekib mitu enam-vähem võrdset vajadust,siis domineerib see motivatsiooniline seisund,mis on organismi eksistentsile määravaim.Motivatsioon on lai mõiste.Ta hõlmab kogu inimese käitumist juhtivat ja kontrollivat mehhanismidekompleksi.Motivatsiooniprotsessi tsükkel väga üldistatud kujul on
Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne. Keelelise suhtluse eesmärkidest on kõige tavalisem infi vahendamine. Infi all võidakse mõelda ka statistilist infi, mis põhineb koodi märkide (nt loomuliku keele sõnade või sõnade häälikute) arvul ja nende esinemistõenäosusel. Info statistiline ühik on bitt. Sõnum vahendab seda enam bitte, mida ootamatu ta on. Statistilise infi mõiste on tähtis telefoni- ja raadotehnikas. Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. Kui kõneleja
Ta püüab mängu kui tegevust teistest tegevustest eristada. Mängu eesmärk on temas endas ning seetõttu pakub ta mängijale rõõmu ja lõbu. Lazarus esitab ka mängu tunnused fikseerides need järgmiselt: mäng on vaba, eesmärgita, rõõmu ja naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. Georg Thomas White Patrick (1857 – 1949) Leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulikum ja instinktiivne tegevus. Ta laiendab mängu iseloomustust ja arvab, et mäng on seotud eelkõige suure motoorse aktiivsusega. Inimene võib vabaneda vaimses töös tekkinud väsimusest mängus või ka mõnes praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Leiab, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt – mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö
ja religioossetes traktaatides ning koguni ürikutes, ei paista sinna olevat settnud peaaaegu midagi muud peale mälestuste tülist, vihkamisest ja kurjusest, ahnusest, toorusest ja viletsusest. Tekib küsimus: kas see aeg suutis rõõmu tunda vaid julmusest, kõrkusest ja mõõdutundetusest, kas pole seal kusagil vaikset rõõmu ja rahulist eluõnne? Pole kahtlust, et iga aeg jätab pärimusse rohkem jälgi oma kannatustest kui õnnest. Ajalooks saavad õnnetused ja katastroofid. Instinktiivne veendumus ütleb meile, et inimesele osaks määratud eluõnne, kogu lõbususe ja rõõmsa rahu summa, ei saa eri ajajärkudel väga palju erineda. Ja hiliskeskaegse õnne sära polegi täiesti möödas, see elab veel rahvalaulus, muusikas, maastike tasastes avarustes ja portreede tõsistes nägudes. (lk 36) Igatsus ilusama elu järele nägi igal ajal enda ees kolme teed, mis viitavad kauge sihi poole. Esimene- maailma mahasalgamise tee viis otsejoones maailmast välja. (41-42)
· Schopenhaueril on asja iseeneses asemel tahe, intellekt on kui pettuse loor mille läbi meieni jõuab kujutlus (Kantil Ding für uns) · S arvates on hirm surma ees irratsionaalne, tema arvates kui surm oleks hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, peaks hirmus olema ka mitteolemine enne me sündi · Kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid S järgi hoiab indiviidi elus surmahirm, liiki hoiavad elus sugutung ja instinktiivne hoolitsus järglaste eest · S arvates elame me halvimas tegelikult võimalikus maailmas (Leibniz parimas võimalikus maailmas), pessimist (lad pessimus halvim) · S järgi on optimism ohtlik ja ekslik maailmavaade; elu on balansseerimine kannatuse ja igavuse vahel; naudingud ei muuda elu elamisväärseks iga nauding nõuab vajadust uute naudingute järele · S: Kannatusi saab vähendada vaid soovide vähendamisega, tõesti targalt käitub
Psühholingvistikal pole kindlat ega piiratud uurimisobjekti. Psühholingvistikal on 2 suunda: 1) traditsiooniline = Chomsky: kaasasündinud keelevõime ning keel eristab inimest loomast; 2) keelevõime pole kaasasündinud, keeles pole süva- ega pindstruktuuri. Psühholingvistika olemuslikud küsimused: Kuidas indiviidi keeleteadmised tekivad? Mis on nende aluseks, millel need põhinevad? 1921 Sapir: kõndimine on inimesele omane, keel pole instinktiivne, vaid on omandatud ja kultuuripõhine funktsioon. 1965 – Chomsky: keelevõime kui sünnipärane võime (Language Aquisition Device ehk LAD, hiljem Universal Grammar ehk UG). Chomsky suund domineeris 21. sajandini. Arengupsühholoogid vaidlustasid keelevõime sünnipärasuse juba enne keeleteadlasi. Funktsionaalne sai alguse 2000ndatest ja oponeeris Chomsky keelevõime sünnipärasusele.
seda näeme ehk milline see tahe (Asi iseeneses) meile näeb st asju meie jaoks (Kant) ■ hirm surma ees on irratsionaalne, surm ei ole hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, hirmus peaks mitteolemine olema enne meie sündi ■ kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid ■ inviidi hoiab elus surmahirm, liiki hoiab elus sugutung ja instinktiivne hoolitsus järglaste eest ■ pessimism (pessimus- halvim) me elame halvimas tegelikult võimalikus maailmas (Leibniz- parimas võimalikus maailmas) ■ optimism on ohtlik ja ekslik maailmavaade, elu on balansseerimine kannatuse ja igavuse vahel, naudingud ei muuda elu elamisväärseks- iga nauding nõuab vajadust uute naudingute järele ■ kannatusi saab vähendada vaid soovide vähendamisega 11
lausutud. Kehakeele hindamise oskus võib aidata ka parandada pingelisi ja piinlikke olukordi. Kui näete, et keegi on uje ja tunneb end ebakindlalt, saate aidata tal end mugavamalt tunda. Kui oskate näha, et keegi valetab, võite talle seda otse öelda või lihtsalt hoiduda tema õnge sattumast. Isegi kui olete juba väga läbinägelik ja oskate olukordi hinnata, arendab kehakeele tundmine neid oskusi veelgi ja annab lisakindlust.2 1.2 Kehakeele kasutamine Kehakeele abil suhtlemine on instinktiivne ja loomulik. Ent kui õppida kehakeele peensusi ja saada teadlikuks sellest, kuidas ise neid kasutate, võite avada enda jaoks terve uue suhtlemismaailma. 2 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 Pöörake tähelepanu oma kehakeelele. Missugust kehakeelt kasutate teie, kui olete õnnelik, erutatud, kurb või rõhutud? Ja kui olete ärritatud ja vihane? Mõningase harjutamise
Miks minna looduse vastu? ei, kui naine pole ise last sünnitanud egoistlikel kaalutlustel (mitte aga meditsiinilistel põhjustel), siis jääb ära looduses paika pandud ematunnete ja tingimatu emaarmastuse teke väeti vastsündinu vastu. Meie, inimesed, oleme ikka samuti üks osa loodusest ja loomariigist ja seda ürgset alget endas eitada oleks silmakirjalik. Vastsündinu ja ema vahel tekib koheselt peale sündi ääretult tugev instinktiivne kontakt, mistõttu asetatakse laps koheselt peale sündi ema rinnale, kus ta jäädvustab ajju oma ema kordumatu lõhna, mille järgi ta tunnetab, turvalisust siis ja edaspidi. See on looduslik protsess, mille käigus tekib ülitugev side ema ja lapse vahel, mis omakorda tagab lapse ellujäämise ja pideva hoolitsuse tema eest... Kui bioloogiline ema ei ole ise sünnitanud, siis pole talle oma laps ka midagi enamat, kui ükskõik milline titt
tuha alt mõnda aega lõkkekeelekesi välja ebamäärase igatsuse näol, mis hoidis lennusuunda kodu poole ja kasvas alaliselt närivamaks, ning siin, üleeile, äkitselt nagu äikese süütel siin lõid leegid mul üle pea. Lilli (kuivalt). Sinu äkiline vastuseis, minuga kodumaal kirikliku laulatuse teel ka seaduse mõttes ühineda, ei võrsunud siis juba võõrsil mitte sinu ateistlikust opositsioonist? Leo. Ei. See vastuseis ei olnud ka mitte kavatsetud, ta oli instinktiivne. Mind hoiatas ja keelas miski oma kammitsat kõvemini sidumast. Lilli (õiglase hämmastusega). Ja kõike seda oskasid sa minu eest varjata, tema vastu pealegi tasuhimulist vihkamist nähtaval kanda sina, Leo, sina! Leo. See ei läinud mul sugugi raskeks. Panin seda isegi imeks. Kõige edevam ja ennatum näikse end maskeerida mõistvat, kui ta äraandmist kavatseb. Lilli. Äraandmiseks nimetad oma oma meelepööret? Leo. Jaolt
Oma noore elu jooksul on ta õppinud põlgama kõiki politseinikke, nagu ka mõningaid muid ameteid, mille eesmärki ja suuremat ideed ta ei mõistnud. Mitte sellepärast, et ta end alateadlikult vastasleeri liigitanud oleks. Pigem seetõttu, et liiga tihti tundis ta, kuidas see riik, kus ta elab, ei astu oma rahvaga ühte sammu. Ta edasised aastad süvendasid seda veendumust veelgi. · Elab ta loojana või tarbijana Ta elab tarbijana. See on nii instinktiivne, et sa ei küsi kunagi endalt, kas sul läheb seda vaja või mitte. Mõtled kohe, palju see maksab ja kas sul on parasjagu nii palju raha. Tarbimismaailma lapsed nagu me oleme. Samas mõistab ta selle mõttetust. · Võimalused peategelase maailmas Rass ei näe olemasolevas maailmas erilisi võimalusi, sellest tuleb ka tema vihkamine kõige vastu. Maailma vastu, mis pole talle midagi andnud, vaid pigem võtnud
Mõistmine selles tähenduses avaldub igas otstarbekas, teiste ettevõtmistega koordineeritud teos. See on inimliku olemisviisi eripära, et inimene, kas paremini või halvemini, kuid ikka alati oskab olla. Inimese elutegevus on ka küllalt suures ulatuses teadlik- eesmärgipärane – inimene seab endale teadlikult eesmärke ja otsib ise optimaalseid teid nende eesmärkide saavutamiseks, seevastu kui teiste elusolendite elutegevus on mitteteadvustatud, bioloogiliselt ettedetermineeritud, instinktiivne. Inimene kui teadvusega olend, kui oma elutegevust endale teadvustav olend on suuteline seda ka korrigeerima, avastama uusi, bioloogiliselt ettedetermineerimata (kuigi muidugi bioloogiliselt võimaldatud) elutegevuse viise. 1 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Mõistmine äsjakirjeldatud tähenduses kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti,
midagi muud kui üldised ettekujutused. Väliste asjade tajumisega käib kaasas ka enesetaju, synaisthesis. Sellest areneb mina-teadvus ning välise maailma ja inimese siseilma eristus. Niipea kui elusolend jõuab enesetajuni, pühendub ta iseenesele, tunnetab enda olemust endale kuuluvana, sel ajal kui ta väliseid asju tunneb endast erinevaina ja võõrastena. Endale-kuulumise tunnet saadab rahulolutunne iseendaga ja sellest tekib instinktiivne tung püüelda kõike, mis aitab enda olemasolu kindlustada ja edendada, ning vältida vastupidist. Niisugune enesetaju ja “pühendumine” iseendale, oikeiosis, esineb kõigi elusolendite juures. Inimene tänu tema mõistuslikule loomusele aga väärtustab ka teadlikult asju enda mina seisukohalt. Laste juures väljendub see selles, et nad peavad heaks kõiki niisuguseid nähtusi, mis soodustavad nende kehalist eksistentsi.
Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale Loodus kui inimese siseilm bioloogiline ja instinktiivne alge inimeses, mis ei allu kultuuri regulatsioonidele; biosemiootika, psühhoanalüüs; küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest, kultuuri suhtumine bioloogilistesse protsessidesse; kuidas on võimalik inimese alateadvust kirjeldada kultuuri väljendusvahendeid kasutades Loodus kui kultuuri ,,teine" looduse asetamine kultuurist väljapoole, loodus kui kontrollimatu ja eksootiline; TMK semiootika. Wilderness'i ja
Seetõttu ei jää suhe enam võrdseks, läheb tasakaalust välja. Kui me aga võtame vastu teene, millele me ei suuda vääriliselt vastata, siis see vähendab meie enesehinnangut. Lähisuhete puhul sellised teene- teene vastu abistamised aga ei kehti. 33. AGRESSIOONI SELETAVAD BIOLOOGILISED TEOORIAD Agressiooni bioloogilised alused: Instinktide teooria: Nt Freud ja K. Lorenz - mõlematele on omane see, et agressiivne energia on instinktiivne ja kui seda ei rakendata, siis ta koguneb seni kuni plahvatab või "vabaneb" - vallandub vastuseks mingile välisele stiimulile. Konrad Lorenz väidab, et inimeste agressiivsus on enamasti instinktiivne. Tema järgi ei olegi agressiivsus nii paha nähtus kui arvestatakse tema peamisi funktsioone loomaliigi säilimise seisukohalt. Tema järgi mängib agressiivsus kohanemisel olulist rolli: 1) agressioon suurendab selle tenäosust, et sobivamad, liigi tugevamad
3) konkreetsete operatsioonide periood (7-12a) 4) formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) 1) Sensomotoorne periood- vastsündinud tajuvad vaid oma tundmusi eda suuda ühendada neid väliste esemetega. Nad ei seosta isegi oma käsi, mida näevad, tajudega, mis tulenevad käte liikumisest. Katse ja eksimus emeetodi abil avastavad nad järk-järgult, et käega haaratav langeb kokku sellega, mida näevad. Lastel on kaasasündinud instinktiivne uurida oma keskkonda: nad imevad, raputavad, taovad ja loobivad oma käeulatuses olevaid esemeid. Nii omandavad nad uusi kogemusi, mis avardavad võimalusi arukamaks ja eesmärgipärasemaks tegevuseks. Koguneb hulk kogemusi, mis talletuvad algul mälus motoorsete tegevusskeemidena, hiljem kujundlike skeemidena. Lapsel tekib esemete permanentsuse taju. Selle perioodi lõpuks on lastel kogunenud piisavalt kujutlusi ja
Erutumine: sujuv, vastab ärritaja tugevusele. d. Tasakaalustatus: erutav – pidurdav RF ; ülenev – alanev RF (*RF – retikulaar formatsioon). e. Refleksid mingil määral kontrollitavad ajukoore poolt. f. Erutuse tasandit reguleerivad: i. a/v protsessid (eriti hüpotaalamus) 1. Primitiivsed – automaatne (all pool) 2. Kaasasündinud keeruline instinktiivne käitumine (üleval) ii. Väliskeskkonna ärritajad 1. Orienteerumisrefleks – s.o aktivatsiooni tooniline vorm, valmisolek muutusele. RF alaosa – üldine; RF ülaosa – lokaalne ja faasiline. *Toomela karjus – intensiivne auditoorne stiimul. 2. Uudsusreaktsioon (novelty, novizna) – nucleus caudatus,
Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. V PEATÜKK: Development and Socialization Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus. Ilma võimeta omandada klt informatsiooni, oleksime tõenäoliselt arengus ikka inimahvlaste tasemel. Kultuurilise teadmise kõige olulisem aspekt on, et see on omandatud (vs instinktiivne teadmine, kuhu nt kudema ujuda). Teadmiste omandamise eeltingimuseks on liigispetsiifilised algoskused, kuid teadmised ise omandatakse kultuurispetsiifilises kontekstis. Inimestena oleme sotsialiseeritud klt keskkonda, mis mõjutab kuidas tajume ja mõistame endit ja maailma. Tundlik periood (sensitive period) on ajavahemik organismi arengus, mis võimaldab konkreetsete oskuste võrdlemisi lihtsat omandamist.
kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne. Keelelise suhtluse eesmärkidest on kõige tavalisem infi vahendamine. Infi all võidakse mõelda ka statistilist infi, mis põhineb koodi märkide (nt loomuliku keele sõnade või sõnade häälikute) arvul ja nende esinemistõenäosusel. Info statistiline ühik on bitt. Sõnum vahendab seda enam bitte, mida ootamatu ta on. Statistilise infi mõiste on tähtis telefoni- ja raadotehnikas. Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk
mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral. Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N. putukad hakkavad sibama kui eemaldada neid kattev mädanenud puupalk.
Faktiliselt mitmerahvuselises ühiskonnas on riik siiski rajatud (monoetnilise) rahvusriigi põhimõtete järgi. Etnos viitab rühmale, kellel on ühine kultuur kõige laiemas mõttes. Rahvus (inglise k nation) viitab rühmale, keda koondab ühine territoorium (või mälestus sellest), ühtne majanduslik ja poliitiline süsteem. Rahvus võib olla monoetniline, kui teatud piiritletud territooriumi ja poliitilis-majandusliku süsteemi sees toimivad (peaaegu) ainult ühe kultuuri kandjad. Instinktiivne kaitsepositsioon ja teisetüübiliste kultuurikogemuste tõrjumine on moodustanud peaaegu sissepoole suletud enklaavi - Eesti etnost teadvustanud inimesed olid kinnistatud maa külge, nad identifitseerisid ennast maa kaudu. Ei saa väita, et teiste kultuuride tähendusmustrid siia ei jõua, aga mul on tunne, et siinne kultuuriline enklaav tõrjub nende elusat sulandumist ja püüab ikka veel kaitsta mingit hüpoteetilist (baltisaksa ja vene
omandatud sotsiopatia, pseudopsühhopaadid - Õpikus avanäide! - Vasakpoolne kahjustus – normaalne sotsiaalne käitumine, püsiv töökoht, pea sama isiksus ja otsustusvõime - Oluline ka tsingulaarkäär Sotsiaalne närvivõrgustik 1. Amügdala võrgustik – emotsionaalsete protsesside algatamisest olulise stiimuli tuvastamiseni 2. Mõistmine – teiste seesmiste seisundite ja käitumise tagamaade tõlgendamine – erineb empaatiast sest empaatia on instinktiivne 3. Empaatia – teiste kavatsuse ja motiivide intuitiivne aimamine, rakendame seda ka mitteanimaalsete objektide puhul 4. Peegeldamise-tegutsemise võrgustik – aktiveerub teiste jälgimisel kui need kes tegutsevad; peegelneuronite kogumikud parietaal ja premotoorsetes alades, enesekontseptsiooni tekkes ka olulised NEUROLOOGILISED HÄIRED Patsiendi uurimine - Anamneesi kogumine - Füüsilise seisundi uurimine
annaabi.ee 
