Edvard Griegi pikk power pointi esitlus (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Edvard Grieg
Koostanud: Külli Stroo
Kes oli ?
Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki.
Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja.
Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse.
Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja
solidaarsuse nimel.
Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra
rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi
muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks.
Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid
mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või
argpükslik oma romantismiga lõpp teha.
Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões.
Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest
muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud
harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti.
Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side.
Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, "kui veab",
avastamata harmooniate võimalused.
Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas
pikka aega unikaalne, ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid.
Muusika roll ühiskonnas
Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas. Ta korraldas töölistele ja vaestele
mitmetel puhkudel tasuta kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: "See
sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas kunst
peab jõudma kõikideni, sest on õige, et... see on tee südamest südamesse.
Kunst peab kuuluma rahvale!". Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või
alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju.
Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud
moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda:
"Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan
märkamist, et ma vananen... et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille
põhjusi ma ei mõista.
Lühidalt ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama, mis on tõeline ja
suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud.
Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid praegu
rohkem kui iial varem."
Kogu looming
Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat.
Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge
karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid,
üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga.
Orkestriteosed:
"Sümfoonilised tantsud"
süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile
Soolopalad ja muud teosed:
"Pildid rahva elust"
"Norra tantsud"
"Pulmapäev Trolldhaugenis"
"Mööda kaljusid ja fjorde"
"Pöialpoiste rongkäik"
Süit "Peer Gynt"
"Sigurd Jorsalfal"
Mõned Tema teosed.
http://www.youtube.com/watch?v=qAMLCDnCLzs http://
www.youtube.com/watch?v=dRpzxKsSEZg
Klaverile :
"Klaverikontsert a-moll" (1868)
Klaveritsüklid
"Lüürilised palad"
"Albumilehed"
"Humoreskid"
Tema vanemad
Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.
Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus
seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri
ajama.
Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja.
Õpingud
Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks.
12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.
1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862.
Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.
...
Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse.
Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi.
Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel.
Pühenduvus norra rahvusmuusikale
Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma
rahvusliku muusika vastu.
Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki
mälestuseks".
Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale.
Elukoha muutus
1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse.
1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra
Muusikaakadeemia asutamises.
10. aprillil 1868 sündis Edvard ja Nina Griegi perre tütar. Seejärel veetis pere meeldiva
suve Taanis Søllerøcis, kus Edvard koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel
sündis klaverikontsert a-moll .
Sellele heale suvele järgnenud talv oli helilooja jaoks vähem lootustandev.
Ta ei saanud Norra võimudelt taotletud reisistipendiumi. Siis, ja näib, et ilma
küsimata, sai ta aga kiidukirja ungari heliloojalt Lisztilt, kes rääkis selles Griegi
andekusest, kirjeldades muuhulgas seda, kui hästi talle meeldis norra helilooja 1.
viiulisonaat , ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris kohtuma.
Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis
võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning
julgustas teda ka edasi kirjutama.
Aastatel 18711880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal
ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut.
18801882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht.
Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub
temanimeline majamuuseum.
plaadid
1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile
(78 pööret minutis).
Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on
tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav.
Lisad:
E.Griegi muuseum
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Edvard_Grieg
http://www.mnc.net/norway/EHG.htm
http://www.norra.ee/About_Norway/culture/Suurkujud/Helilooja-Edvard-Grieg/
elulugu looming
Sarnased õppematerjalid
38
ppt
Eduard Griegi esitlus
Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning
Norra rahvusliku muusika rajaja.
+
Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse
tuntuse.
Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega,
mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel.
Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri,
arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval
peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased
Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi
lahutamatuks osaks.
+
Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi
kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-
ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk
või argpükslik oma romantismiga lõpp teha.
Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati
ilu – ilu looduses ja ilu tões.
Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra
2
doc
Edvard Grieg
Helilooja Edvard Grieg
Biograafia
Edvard Grieg sündis Bergenis 15. juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli
kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles
ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased
ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks.
Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt
pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal,
hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas
1
rtf
E.H.Grieg
Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907)
Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele.
Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog.
ELU
Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku
muusika rajaja.
Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt
alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega.
1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja
klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862.
Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas
mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid.
Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku
muusika vastu
1
doc
Edvard Hagerup Grieg
Edvard Hagerup Grieg
Elulugu
Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku
muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll.
Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema
andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt
alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille
lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans
Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja
Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes
Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates
8
docx
Edvard Hagerup Grieg
Edvard Hagerup Grieg (1843- 1907)
Lapsepõlv:
Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.
Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning
jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.
Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka
heliloojana.
Õpingud ja töö:
Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas
Grieg iseseisva komponeerimisega.
1858. aastal astus Grieg Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi
kontservatooriumi, mille ta lõpetas aastal 1862.
Leipzigi konservatooriumis õppis ta muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.
4
doc
Edvard Grieg
Edvard Grieg Kadri Lepik
II kursus
(1843- 1907)
Eluloost
Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras,
kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli
tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige
helilooja.
Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt
sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis
Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit
sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit
hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa
perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka
tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal
aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa
2
doc
Edward Grieg
Edward Grieg
Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli
romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle
kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll.
Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile
klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858.
aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi
konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg
muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus
jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis
kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku
muusika vastu
13
odp
Ole Bull ja Edvard Greig
emalt viiulil kuulnud
9 aastaselt mängis ta esimest korda
viiulit Bergensis ja oli sealses
orkestris solist
18 aastaselt läks ta Cristiania ülikooli
Ta liitus muusika lütseumiga, mille
direktor ta hiljem oli
O.Bull sõitis Pariisi, kus ta sai väga
kuulsaks andes tuhandeid kontserte
Arvatavasti on ta teinud rohkem kui 70 tööd, kuid
ainult 10 neist tuntakse
Tal oli naine ja 6 last, ühe naisega oli isegi salajases
abielus
Ta sai läbi ka Edvard Griegiga ja Franc Lisztiga
Tuntuim teos on Sæterjentens Søndag
Vajalik
O.Bull sündis 5. veebruaril 1810 Bergenis ja suri 17.
august 1880
Ta oli Norra viiuldaja ja helilooja, keda nimetati ka Norra
Paganiniks
Tundis suurt huvi Norra rahvamuusika ja pillide vastu
ning püüdis propageerida neid linnarahva hulgas
Edvard Hagerup Grieg
(1843 1907)
Edvard Hagerup Griegi elulugu
Griegi esivanemad pärinevad
Sotimaal, kust ta vanavanaisa 1746.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid