Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Edvard Griegi pikk power pointi esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Edvard Grieg
Koostanud: Külli Stroo
Kes oli ?
Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki.
Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja.
Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse.
Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja
solidaarsuse nimel.
Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra
rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi
muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks.
Grieg pidas ennast romantikuks ­ oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid
mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või
argpükslik oma romantismiga lõpp teha.
Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ­ ilu looduses ja ilu tões.
Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest
muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud
harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti.
Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side.
Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, "kui veab",
avastamata harmooniate võimalused.
Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas
pikka aega unikaalne, ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid.
Muusika roll ühiskonnas
Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas. Ta korraldas töölistele ja vaestele
mitmetel puhkudel tasuta kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: "See
sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas ­ kunst
peab jõudma kõikideni, sest on õige, et... see on tee südamest südamesse.
Kunst peab kuuluma rahvale!". Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või
alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju.
Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud
moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda:
"Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan ­
märkamist, et ma vananen... et noored inimesed võtavad ette midagi sellist, mille
põhjusi ma ei mõista.
Lühidalt ­ ma kardan võimalust, et ma ei ole võimeline tunnetama, mis on tõeline ja
suur vaimsetes eelpostides, mida me oleme vananedes saanud.
Seetõttu on mul instinktiivne kihk tunda kõiki vaimse maailma varjundeid ­ praegu
rohkem kui iial varem."
Kogu looming
Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat.
Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge
karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid,
üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga.
Orkestriteosed:
"Sümfoonilised tantsud"
süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile
Soolopalad ja muud teosed:
"Pildid rahva elust"
"Norra tantsud"
"Pulmapäev Trolldhaugenis"
"Mööda kaljusid ja fjorde"
"Pöialpoiste rongkäik"
Süit "Peer Gynt"
"Sigurd Jorsalfal"
Mõned Tema teosed.
http://www.youtube.com/watch?v=qAMLCDnCLzs http://
www.youtube.com/watch?v=dRpzxKsSEZg
Klaverile :
"Klaverikontsert a-moll" (1868)
Klaveritsüklid
"Lüürilised palad"
"Albumilehed"
"Humoreskid"
Tema vanemad
Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.
Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus
seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri
ajama.
Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja.
Õpingud
Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks.
12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.
1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862.
Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.
...
Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse.
Siin viisistas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi.
Taanis jätkas ta ka kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel.
Pühenduvus norra rahvusmuusikale
Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma
rahvusliku muusika vastu.
Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki
mälestuseks".
Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale.
Elukoha muutus
1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga ja nad asusid elama Christianiasse.
1866. aastal oli ta Christiania Filharmooniaühingu juht ning osales 1867. aastal Norra
Muusikaakadeemia asutamises.
10. aprillil 1868 sündis Edvard ja Nina Griegi perre tütar. Seejärel veetis pere meeldiva
suve Taanis Søllerøcis, kus Edvard koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel
sündis klaverikontsert a-moll .
Sellele heale suvele järgnenud talv oli helilooja jaoks vähem lootustandev.
Ta ei saanud Norra võimudelt taotletud reisistipendiumi. Siis, ja näib, et ilma
küsimata, sai ta aga kiidukirja ungari heliloojalt Lisztilt, kes rääkis selles Griegi
andekusest, kirjeldades muuhulgas seda, kui hästi talle meeldis norra helilooja 1.
viiulisonaat , ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris kohtuma.
Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis
võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning
julgustas teda ka edasi kirjutama.
Aastatel 1871­1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal
ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut.
1880­1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht.
Aastal 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub
temanimeline majamuuseum.
plaadid
1903. aastal mängis Grieg Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile
(78 pööret minutis).
Samuti mängis ta muusikat sisse Welte-Mignon isemängiva klaveri jaoks ning seegi on
tänaseni täielikult säilinud ja kuulatav.
Lisad:
E.Griegi muuseum
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Edvard_Grieg
http://www.mnc.net/norway/EHG.htm
http://www.norra.ee/About_Norway/culture/Suurkujud/Helilooja-Edvard-Grieg/
Vasakule Paremale
Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #1 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #2 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #3 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #4 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #5 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #6 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #7 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #8 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #9 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #10 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #11 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #12 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #13 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #14 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #15 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #16 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #17 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #18 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #19 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #20 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #21 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #22 Edvard Griegi pikk power pointi esitlus #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kylli stroo Õppematerjali autor
elulugu looming

Sarnased õppematerjalid

Eduard Griegi esitlus
38
ppt

Eduard Griegi esitlus

 Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. +  Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse.  Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel.  Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. +  Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880- ndate lõpus realismi, uskus  Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha.  Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu – ilu looduses ja ilu tões.  Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra

Muusika ajalugu
Edvard Grieg
2
doc

Edvard Grieg

Helilooja Edvard Grieg Biograafia Edvard Grieg sündis Bergenis 15. juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas

Muusika
E H Grieg
1
rtf

E.H.Grieg

Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu

Muusika
Edvard Hagerup Grieg
1
doc

Edvard Hagerup Grieg

Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates

Muusikaajalugu
Edvard Hagerup Grieg
8
docx

Edvard Hagerup Grieg

Edvard Hagerup Grieg (1843- 1907) Lapsepõlv:  Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.  Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.  Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana. Õpingud ja töö:  Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.  1858. aastal astus Grieg Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi kontservatooriumi, mille ta lõpetas aastal 1862.  Leipzigi konservatooriumis õppis ta muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.

Muusika
Edvard Grieg
4
doc

Edvard Grieg

Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa

Muusika
Edward Grieg
2
doc

Edward Grieg

Edward Grieg Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu

Muusikaajalugu
Ole Bull ja Edvard Greig
13
odp

Ole Bull ja Edvard Greig

emalt viiulil kuulnud 9 aastaselt mängis ta esimest korda viiulit Bergensis ja oli sealses orkestris solist 18 aastaselt läks ta Cristiania ülikooli Ta liitus muusika lütseumiga, mille direktor ta hiljem oli O.Bull sõitis Pariisi, kus ta sai väga kuulsaks andes tuhandeid kontserte Arvatavasti on ta teinud rohkem kui 70 tööd, kuid ainult 10 neist tuntakse Tal oli naine ja 6 last, ühe naisega oli isegi salajases abielus Ta sai läbi ka Edvard Griegiga ja Franc Lisztiga Tuntuim teos on Sæterjentens Søndag Vajalik O.Bull sündis 5. veebruaril 1810 Bergenis ja suri 17. august 1880 Ta oli Norra viiuldaja ja helilooja, keda nimetati ka Norra Paganiniks Tundis suurt huvi Norra rahvamuusika ja ­ pillide vastu ning püüdis propageerida neid linnarahva hulgas Edvard Hagerup Grieg (1843 ­ 1907) Edvard Hagerup Griegi elulugu Griegi esivanemad pärinevad Sotimaal, kust ta vanavanaisa 1746.

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun