" Kogu tõe mõistmiseks on vaja ka kogemusi ning nende saamiseks on vajalik aeg. ,,Inimesed ei saa korraga tajuda kogu tõde. Sellepärast pakutakse neile selle pisikesi kaubaproove." See näide illustreerib väga hästi minu arvamust, kuna usun, et tõe tajumiseni jõudmine võtab aega. 4. Missuguseid aegumatuid tõdesid sellest luuletusest enda jaoks leidsid? Too välja vähemalt kaks vastavat tsitaati ja analüüsi nende sisu. (10 punkti) ,,Inimloomusel on vahetevahel tarvis oma asendit teisendada, sest kes kaua küürutab, ei suuda end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada." (63-65) See tsitaat annab väga hästi edasi mõtte, et tuleb pidevalt edasi liikuda ning areneda. Selline tõde on kindlasti aegumatu, kuna ilma arenguta ei oleks inimkond siin, kus ta on praegu. Igapäev õpime enda kohta midagi uut ja tänu sellele liigume edasi, igaühel peaksid olema
Selles seisnebki tema ülesanne siin elus – ükskord tõeni jõuda. Kuid teadmatusest (pimedusest) tõeni (valguseni) jõudmiseks on tal pikk tee käia. – “Öö harfikeeli alles harutatakse lahti. Hommik on järelikult veel hoopis kaugel“. 4. Missuguseid aegumatuid tõdesid sellest luuletusest enda jaoks leidsid? Too välja vähemalt kaks vastavat tsitaati ja analüüsi nende sisu. Luuletuses olid minu jaoks kaks järgmist aegumatut tõde: “Inimloomusel on vahetevahel tarvis oma asendit teisendada, sest kes kaua küürutab, ei suuda end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada“. – Inimene ei tohiks oma loomuselt mugavaks muutuda. Tal tuleb elus pidevalt õppida ja sellega kaasneb see, et aeg-ajalt tuleb oma tõekspidamisi muuta, vajadusel ka iseloomuomadusi. Sest ainult “ühte rida ajades“ inimene ei arene. Siia juurde sobib minu meelest väga hästi ka vanasõna: “Vanale koerale juba uusi
- Zhi teadmine, mõistmine, tarkus (vähendab vaimseid, intellektuaalseid omadusi) - Yi- kohasus, positsioonist tulenev. (Võime jääda inimühisk inimeseks.) - Li- komme. (Väljendab välist ja sisemist suhtumist, traditsiooni, järjepidevust, etiketti.) - Yue- musa. (Musa, laulude kuulamine ning vaatamine ja nendest osavõtmine.) - Wen- kultuur. (Tähistas seda mis oli kirjaga seotud. On kaunistus mis asub inimloomusel.) - Junzi- õilis. (Iseloom- püüd hariduse ja kultuuri poole, mõistmine et on vaja olla inimlik. Ühiskonna teenija) - Xiaoren- lihtinimene (Õilsa vastand, Ei kuulu kindlasse ühisk kihti. Iseloom- madalus, omakasu, tühisus) konfutsiuse eetika: kulg, kulgemine ja vägi dao - protsess, inimese loomulik liikumine kulgeva inimese omaduste kogu - vägi vägi on valitsemisel oluline pojalikkus, vennalikkus xiao - algselt: isa-ema hiljem: vennalikkus pojalikkus
sest iidolite mõju on inimarus sügavalt kinni. Sellega kaasneb inimmõistusele raskendatud ligipääs ning isegi kui ligipääs on taas saavutatud, mõjutavad iidolid endiselt inimaru ning inimkond, keda pole hoiatatud, ei oska end iidolite eest kaitsta. Iidoleid on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri- iidolid. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja inimsool. Kõik tajumused lähtuvad inimese analoogiast. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab seda universumini. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Igal inimesel on mingi eriline koobas, mis looduse valgust murrab ja moonutab. See väljendub ainulaadse ja iseloomuliku loomusena. Näiteks autoriteedid, kes on mingi tunnuse poolest erilisemad kui teised ning mingi hulk inimesi austab neid. Turuiidolid
õigele õigusele täpselt vastupidine. Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit: 1. Tuleb tunda positiivset õigust. 2. Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega. Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Era- ja avalik õigus
tagajärje saatuse hooleks. Sest loodust võita saab üksnes järele andes: ja mis on mõtiskluses põhjuseks, see on tegevuses reegliks. Inimese suudab ja oskab vaid nii palju, kui teab. Kui meil tekib probleem, siis asume just seda probleemi lahendama. 37-61 - iidolite üldiseloomustus Iidolid on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid, teatri-iidolid. Esimest sugu kutsume hõimuiidoliteks. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, pärinevad inimvaimu muljete viisist, rahutust eluviisist, meelte kõlbmatusest. Väljamõeldised, mis on pärit tühjadest ja vääradest teooriates. Selgelt paistab silma Aristotelese puhu ning William Gilbert. Teist sugu kutsume koopaiidoliteks. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid, igaühel on oma tume ja sügav sisemaailm, kus on enda loodud arusaamad. Enamjaolt on need iidolid valed, kuna pole asju õigesti tõlgendatud ja inimesed ise on muutlikud, suisa juhuslikud
Aforismid 38-44, 59 ja 61 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumised lähtuvad inimese analoogiast. Moonutatakse asjade olemust ja sina juurda pannakse ka osakese endast 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastu võttu. Koopaiidol põhineb indiviidil aga hõimuiidol inimloomusel. Indiviidi korral mõjutab looduse valguse vastuvõttu palju tegureid. 5) Millega on seotud turuiidolite tekkimine ning millisel kahel viisil sõnad takistavad aru toimimist? Turuiidolid tekkimine on seotud erinevate inimsoo läbikäimisest. Sõnad takistavad aru toimimist, kuna nende pärast tekib palju vaidlusi, need ajavad asju segamini. 6) Kust rändavad inimvaimu iidolid ja miks neid nii nimetatakse?
2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika ütleb, et inimene saavutab lunastuse pärast surma. Maises elus maksimaalselt kättesaadav on võimalik läbi vooruste. Thomas ütleb, et moraal rajaneb pigem inimloomusel ja mõistusel kui jumalikul käsul. Vooruste eetika kehtis Euroopas valgustusajani (17. sajand).
II aforism Inimesel on vaja elus hakkama saamiseks nii palju erinevaid esemeid kui ka haridust. Mõlemad annad meile midagi. Esemed aitavad meil elus püsida ja haridus aitab meil rasketes olukordades objektiivselt käituda. III aforism Kui me ei tea põhjust ei saa me ka muuta tagajärge. Kui meil tekib, mõte mida tahame teostada, siis kõik tegevused, mida me edasi teeme on vajalikud selleks, et saavutada see algidee. Hõimuiidolid Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Inimene samastab end mõne esemega kannab talle üle iseloomujooni, mida tal olla ei saa nagu näiteks rõõmus, kurb ja muud. Selline analoogia ei lase meil näha asjade tegelikku olemust. Näiteks: 1) taevakehad liiguvad mööda täiuslikke ringjooni 2) tule lisamine elementide hulka, et saada neli elementi millest maailm koosneb. Koopaiidolid Koobas nagu mingi õõnsus meie sees, kus erinevad mõtted käivad ringi ja kus need muutuvad
inimesele eraldi. See põhineb empiirilisel vaatlusel. Kaks vastuväidet: -Sisetundel põhinev otsus tunded võivad olla kollektiivsed või ideologiseeritud. Näiteks on normaalne ühes kogukonnas, et inimene visatakse kividega surnuks, teises on see seletamatu. -Eetikat üritatakse rajada emotsioonidele, aga need ei ole faktid. Näiteks ei saa emotsioonidel põhinevat otsust kohtus kasutada. Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on erinevad motiivid, nt auahnus, soov vms. Sellistel puhkudel ei saa me öelda, et tegemist oli eetilise teoga ning vaja on omakasupüüdmatut motiivi. Maksiimid - reeglid, mis on kehtestud puhta mõistuse poolt, ei tulene materiaalsest huvist. Kategoorilised imperatiivid - eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet
parandavate masinatega. 2. Seelle kirjeldusega tahab Bacon öelda, et kõike tuleb teha mõistusega ja ühedada erinevaid valikuid, et saavutada parim tulemus. 3. Hõimuiidoli puhul lähtuvad kõik tajumusedinimese analoogiast. Inimaru on aga asjade kiirte suhtes justkui ebaühtlane peelel, mis muudab ja moonutab asjade olemuse segades sinna juurde ka osakese endast. 4. Kui hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal ning selle sool siis koopaiidolid põhinevad indiviidil endal. Indiviidi korral mõjutab looduse valguse vastuvõttu palju tegureid, nagu näiteks inimese ainulaadne loomus, kasvatus, teistega vestlemine, raamatud ja muu taoline. 5. Turuiidolite tekkimine on seotud inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsivusest. Sõnad takistavad aru toimimist kuna need piiravad ja ajavad asju segamini ning inimesed laskuvad nende tõttu tihti mõtetutesse vaidlustesse.
Samamoodi võib õelda ka teaduse saavutuste kohta, kas me näeme või kuuleme neid tõeselt või kas seda on teadlasedki suutnud teha. Teiseks, kas loomuse või Jumala poolt saadetud aistinguinstinkt on puhas tõde, kui inimene on näiteks allergiline mingi toiduaine vastu siis ei kao ta loomusest iha selle vastu, kuigi selle söömine võib kujuneda talle eluohtlikuks. Kolmandaks Descartes väidab oma meditatsioonis, et matemaatilised algtõed on need, milles me võime täiesti kindlad olla. Inimloomusel on aga eksimine nii sees, et ei ole midagi, mille vastu ei oleks võimalik eksida, nii näiteks eksib nii mõnigi lihtsamates arvutustes või geomeetrias. Descartes arvab, et väljaspool meid, on keegi vaim või pettur, kes meid sihiteadlikult eksitab. Üritades meid arvama panna, et meid ei eksisteerigi. ,,Mina olen, mina eksisteerin" tähendab, et Descartes arvab et kui ta ennast veenda suudab, et ta on olemas, siis seda ta ongi. Mina olen mina eksisteerin võib õelda
Kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. Hume kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tunne, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ning tõukab eemale teisest." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne
lakkamatult. 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumused lähtuvad inimese analoogiast ehk inimese sarnasusest. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning sellega rikub ja moonutab seda loomust. Teeb loomuse teistsuguseks, kui see on. 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastuvõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal kuid koopaiidol on inimesest sõltuv. Tal on erinev mõtteviis, ta on endasse sulgunud. Ta on kui inimene, kes on oma koopasse sulgunud. Sellest ka selline nimetus. Tegurid, mis mõjutavad looduse valguse vastuvõttu, on kas 5) millega on seotud turuiidolite tekkimine ning millisel kahel viisil sõnad takistavad aru toimimist? Turuiidol on tekkinud suhtlemise ja lävimise käigus. Turuiidoli nimi on tulnud aga sellest, et inimesed ei
Autor vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria. Iidolite teooria Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid. Nendele on pandud sellised nimed: esimest sugu kutsutakse hõimuiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks janeljandat teatri-iidoliteks. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Sest vääralt väidetakse, et inimmeeled on asjade mõõt; hoopis vastupidi, kõik tajumused, nii meelelised kui ka mõttelised, lähtuvad inimese analoogiast, mitte universumi analoogiast. Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. Hõimuiidolid on kalduvused näha asja seoses meiega, mitte nii, nagu nad iseenesest on.
intensiivsusega ning teha kindlaks, kas vormi intensiivsus muutub seal samamoodi. Tegemist on induktiivse meetodiga, sest teooriat kohandatakse kogemusele. Valitakse ju I tabelis välja need, kus mingi nähtus ilmneb. Et üldse neid nähtusi leida ja mõelda, peab olema neid kogenud. Induktsiooni meetodi üks tähtsamaid osi on välistamine. II tabeli lõpus välistataksegi need näited, mis ei kanna endas antud nähtuse vormi, mis ei ole olemuslikud. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja sool. Kõik tajumused lähtuvad inimese analoogiast, mitte universumi, seega inimeeled pole asjade mõõt. Inimesed märkavad ainult neile vajalikke seisukohti, mis nende fakte kinnitavad, aga neid, mis faktidele vastu räägivad ei märgata. Inimesed eeldavad looduselt rohkem korrapära, kui seal tegelikult on. Koopaiidolid on indiviidi iidolid, mis on igaühele iseloomulikud nende endi iseärasuste tõttu, mida kogevad ja mõistavad kõik inimesed erinevalt
Tuleb teha ka kindlaks kas vormi intensiivsus muutub seal samamoodi. Juhul kui selguks, et mingi intensiivsuse kasvamisega soojus hoopis väheneb või ei muutu üldse, siis tuleb soojuse vormist lülitada ka see omadus. Tegemist on induktiivse meetodiga, kuna liigutakse üksikjuhult(päikesekiir soojendab) üldistamise suunas (ka palju muud soojendab). Ehk siis andmete kogumine ja analüüs mis viib välja lõppkokkuvõttes teooriani (mis on soojus). Hõimuiidol. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja on omased kõigile inimestele. Inimesed tajuvad asju oma analoogiast ning meie loomus moonutab pilti, mille vastu võetakse. Näide. Inimarule on omane kujutada kujutada asjades ette suuremat korda ja võrdsust. Kuigi looduses on rohkem ebavõrdsust, kujutab inimese aru juurde paralleele ja suhteis, mida tegelikult olemas pole. Nagu et et taevakehad liiguvad kõik mööda täiuslikke ringjooni, samal ajal heites kõrvale spriraalid ja draakonid. Koopaiidol
ainuke olemasoluks vajalik omadus. Tegemist on induktiivse meetodiga, kuna induktiivse meetodi puhul järeldatakse ühe asja teatava omaduse olemasolul, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või et see omadus on sellel asjal ka tulevikus. Asju järeldatakse üksikult üldisele samm-sammult ehk võimalikud lahendused arutatakse läbi. Otseselt lahenduseni ei jõutagi, leitakse võimalikud lahendused lihtomaduste analüüsimise kaudu. o Hõimuiidolid Inimloomusel ja nende hõimul põhinev. Erinevatel inimsetsel võivad hõimuiidolid olla üsnagi sarnased. Hõimuiidolite erinevad liigid: a) Vastuolulist tõrjudes tõmbub inimaru automaatselt otsustatud asjade poole. b) Inimaru töötab peatumata ning on ihkav, ta püüdleb koguaeg edasi. Kõik inimesed on loomult ühesugused,inimloomus on sõltumatu inimindiviidi eripärast. o Koopaiidolid Indiviidi iidol. Inimese iseärasused, mis on neile iseloomulikud ja
Bacon mõistab hukka ,,iidolid", mis takistavad tõeste teadmiste omandamist. Bacon ütleb, et iidolid ja väärad mõisted on inimaru juba hõivanud ja on selles sügavalt kinni. Iidolid on Baconi sõnul tüliks teaduste uuestialustamises eneses, kui nende vastu hoiatatud inimesed ei kaitse end nii palju kui võimalik. Iidoleid on nelja liiki: hõimu-, koopa-, turu- ja teatri-iidolid. 1. Hõimuiidol tähendab looduse antust inimeses. Hõimuiidolid pärinevad inimloomusel endal ehk inimsool enesel. Võimuiidoli probleem on see, et inimesed tajuvad loodust inimmeelte mõõduga ja inimene tajub loodust kui ebaühtlane peegel. See tähendab, et inimmeeled esitavad loodust vastavalt inimese mitte universumi analoogiale. 2. Koopaiidol tähendab looduse olemasolu inimese jaoks ehk looduse mõju inimesele. Loodus on pidevas muutumises, püsides samal ajal iseendana. Koopaiidolid on
Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Kui positiivne õigus ootusi ei rahulda, siis võidakse pettuda mitte ainult selles, vaid ka õiguses üldse. Õige õigus aga ei saa põhineda üksiku õigusteadvusel. Õige õigus eeldab positiivse õiguse sügavat tundmist ning teaduslikkust. Allikad peavad olema selgemad kui positiivsel õigusel. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Loomuõigus näeb ülimat korda. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset õigust. Ajalooline õigus tuleneb loomuõigusest. Ajalooline õigus on rahva õigustaju peegeldus. Pole võimalik lugematute üksikisikute laialivalguva,
mõttes põrgut. Paljud Lääne budistid aktsepteerivad karma ja ümbersünni ideed kui olulist tõde, mis jääb teispoole praegust maailmatunnetust. Teistel jällegi on taassünni ideega raske nõustuda, seetõttu on tähtis rõhutada, et ei pea uskuma ümbersündi, selleks, et aktsepteerida karma seadust. Lihtne on tõestada, et karma seadus toimib sama hästi ka praeguses elus. Ka selles elus määrab käitumine tulevase kogemuse. Inimloomusel on mitmeid tahke. Vahel on mõtted oskuslikud, vahel mitte. Tavaliselt tabab korraga erinevate mõtete virvarr. Kui keegi palub raha heategevuslikul eesmärgil, ründab küsitavat tõenäoliselt terve mõtete ja emotsioonide tulv. Mõnikord on need õilsad ja abi pakkuma innustavad, teinekord kitsad ja isegi nördimust tekitavad, vaatamata sellele, et abipakkumine oleks jõukohane. Tundub, et need kaks loomuomadust ilmutavad end oma suva järgi, etteennustamatud nagu vaimne ilmamuutus
majanduslikku arengut kogukonnas või ühiskonnas 10. Sport ja religioon Kirjelda spordi ja religiooni sarnasusi ja erinevusi, milles need väljenduvad Sarnasused – sport on religiooni vorm või vähemalt religioonile sarnanev; Iidolid, eeskujud, OM – tseremoniseeritud üritus, rituaalid, sümbolid, fanaatilised poolehoidjad, kangelased ja legendid. Erinevused – mõlemad omavad unikaalset ja erinevat “olemust”; spordi olemus põhineb inimloomusel, religioon jumalikul ilmutusel; sport – materiaalsed sihid, religioonis – mittemateriaalsed; sport – ego, religioon – teiste teenindamine; sport – võistuslik, religioon – koostöö. Kuidas religioon mõjutab sporti: 11. Sport, majandus ja massimeedia Kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng Tulemuste suurendamine, tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede
võimalikku õiguslikku tagajärge, mis saabuvad koos kumulatiivne efekt). 6. Millises vahekorras on ülipositiivne õigus ja positiivne õigus võttes aluseks Teie poolt valitud analüüsitava akti? Õigusnormid luuakse inimeste endi poolt. Taoliselt loodud õigus ongi positiivne õigus ehk kirjapandud õigus. Peale positiivse õiguse on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese 14 Tubakaseadus §28 lg 2 RT I 2005, 29, 210 15 Tubakaseadus §31 lg 3 RT I 2005, 29, 210 loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.16
varasuhet. Teine perekonnaseaduse muutmise vajadus tuleneb läbiviidud tsiviilõiguse üldosa reformist. 4 6. ÜLIPOSITIIVSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PEREKONNASEADUSES Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne ehk kehtiv õigus. Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivne õigus. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või -mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on 4 http://www.riigikogu.ee/index.php?id=54889 14 põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt
http://www.esperio.it/userfiles/file/Ethical%20Leadership%20And%20The%20Psychology %20Of%20Decision%20Making.pdf). Lühidalt, hea test otsuse eetilisuse kohta on lakmuspaberi test. Ehk kui idee ei kannata päevavalgust siis on tegemist halva ja ebaeetilise ideega. Sama tähtis kui olla aus teistega on tähtis olla aus ka iseendaga. Me arvame, et mäletame asju täpselt, kuid uuringud näitavad, et me ei mäleta. Kui me aktsepteerime fakti, et inimloomusel on tohutu hulk loomingulisust, mis püüab meid narritada, siis saame ka olla valvsad ebaratsionaalsete ja ebaeetiliste otsuste osas. Eetiline kliima avaldab organisatsiooni tüüpiliste prkatikate ja protseduuride ja neis sisalduva eetilisuse kaudu. Eetiline kliima ja organisatsioonile pühendumine on seotud. Kui juht tahab läbi suruda ebaeetilist otsust, siis alluvad ei taha sellega nõustuda. Treviño
tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale. Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide nr2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja seetõttu objektiivne. Deontoloogiline(kohustuse) eetika Kreeka k. kohustus Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 Das Sollen kohustus, see , mida peab Maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreeglid. Kategooriline imperatiiv universaliseeritav(üldine) maksiim Vastuväide nr1: liiga formaalne Vastuväide nr2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav
kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita! Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. ülipositiivse õiguse . Ülipositiivne õigus ehk põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Loomuõigus Positiivne õigus paindlik, sügavam, arvestab baseerub tavadel; on inimese individuaalsust, tema objektiivsem
Nendele oleme (õpetamise jaoks) pannud nimed; esimest sugu kutsume hõimuiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks, neljandat teatri-iidoliteks. XL Kohane arstim eemalhoidmiseks ja peletamiseks on küll mõistete ja aksioomide ülesehitamine õige induktsiooni teel; aga juba iidolitele osutamisest on palju kasu. Sest õpetus iidolitest suhtub looduse tõlgendamisse samamoodi nagu õpetus sofismidest tavalisse dialektikasse. XLI Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Sest vääralt väidetakse, et inimmeeled on asjade mõõt; hoopis vastupidi, kõik tajumused, nii meelelised kui ka mõttelised, lähtuvad inimese analoogiast, mitte universumi analoogiast. Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. XLII Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Sest igaühel on (peale inimloomuse kõrvalekallete soo poolest)
õigele õigusele täpselt vastupidine. Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit: 1. Tuleb tunda positiivset õigust. 2. Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega. Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus. Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks. Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud-iminloomuse tunnused. Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Positiivne ja ülipositiivne õigus
seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). Kohtu- ja halduspretsedent
õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele,
õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele,
ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Siit tulenevalt käsitletakse loomuõigust mõistliku, eetilise ja õiglase õigusena ja sellise ideaalse mudelina on ta sageli kehtiva õiguse kriitilise hindamise etaloniks. Kui inimeste poolt loodud õigust nimetatakse positiivseks õiguseks, siis loomuõigust nimetatakse ka ülipositiivse õiguse doktriiniks, mis põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. Ka enamus õiguspositiviste tunnistab ülipositiivsete normide olemasolu. Küll mõistavad nad loomuõiguse all teatud kindlas õiguskorras valitsevaid ja muutuvaid kultuuriga seotud
inimese käitumine on piiratud n. loeng · Nõrga mõjuga situatsioon - inimesel võimalik isikupäraselt käituda n. vestlus. Fundamentaalne atributsiooniviga · Kalduvus omistada teise inimese käitumise põhjused nende isiksusele. Ennast kaitsvad tajud · Kalduvus omistada enda edu sisemistele faktoritele ja ebaedu välistele. · Usk, et positiivsed sündmused juhtuvad pigem endale kui teistele. · Ebarealistlik haavamatuse illusioon. Sotsiaalne mõju · Inimloomusel on märkimisväärne soov pälvida kaasinimeste heakskiitu ja seetõttu käitutakse tihti näiliselt irratsionaalsel viisil. · Tajutud või reaalse teise inimese juuresolekul ilmnevad inimestel märkimisväärsed muutused tunnetes, mõtetes ja käitumises. Sotsiaalne võrdlus · L. Festinger: inimestel on " tung" võrrelda oma võimeid ja mõtteid teiste endasarnaste isikutega. Referentgrupid: positiivne, negatiivne, reaalne Aktiivne võrdlus Passiivne võrdlus
b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. • Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). • Kohtu- ja halduspretsedent
kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne. Riigi avaliku võimu organisatsiooni poolt loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku täh. mõistega positiivne õigus. loomu õigus e. mõistuse õigus põhineb kas ilmalikul ilmutusel, inimloomusel või- mõistusel. Loomu õiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele e. ülipositiivsele õigusele. 4. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Et õigus kehtiks objektiivse õigusena, vastuvõtmiseks peab ta läbima teatud kindla formaalset teed. See
Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid. Arutlus käis selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja vajab taltsutamiseks seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud. Dialoogis on Hermogenes vaate poolt, et keel on konventsionaalne, Kratylos aga seda, et keel põhineb inimloomusel. Sokrates seletab, et keele arbitraasus tähendab seda, et keel on puhas instrument, nimeadjad lihtsalt annavad asjadele nimed. Inimene on ainuke, kes on võimeline uurima ja arutlema selle üle, mida ta näinud ja kogenud on. Häälikusümbolism: nt sõna katoptron- Sokratese arvates on kummaline, et sinna on lisatud r, tema arvates on seda teinud inimesed, kellel pole vahet kuidas midagi
ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. 1.7. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus ei pruugi olla alati õige õigus ehk ei vasta subjekti soovidele, kuidas mõni protsess kulgema peaks. Ülipos õigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse positiivse õigusega võrreldes ülimat korda. 1.8. Era- ja avalik õigus Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama. Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on
vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest). Idola tähistab väärkujutusi, eelarvamusi mis segavad maailma. Iidoleid on nelja liiki: sugukonna e. hõimuidolid - Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel (eksiarvamused, mis on omased inimsoole tervikuna. (nt. kui tekkis raadio, hakati kuulma raadiosignaale ka marsilt); koopaiidol - eelarvamused, mis on iseloomulikud üksikutele; (Koobas - murrab = kaasahaaratud ja eelarvamustega vaim – muutlik asi) turuiidol - eelarvamused, mis on in-le omased keele tõttu - kergemeelselt
sisetunne/südametunnistusehääl. David Hume - moral sentiment - kõlblustunne: "Teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab teist eemale." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: Sisehääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide 2: See on emotsioon, mis ei tugine faktidel. Kaitse: Põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone: Meie tegude puhul on erinevaid motiive - võime teha head, aga selle taga võib näiteks peituda auahnus. Vaja on omakasupüüdmatut motiivi, sel juhul õige tegu. Maksiim- puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel. Kategootiline imperatiiv - universaliseeritav maksiim. Nende järgimine on omane vaid ratsionaalsetele olenditele. Vastuväide 1: Liiga formaalne, kuna kategoorilise imperatiivi välja
Kõige sagedamini on esitatud kaks vastuväidet : sisemine hääl mida üritame kuulata on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud.Ei tahaks nõustuda,et eetiliselt on õige kui näiteks naine end mehe surma puhul surnuks põletab. Teine vastuväide : Eetikat rajatakse emotsioonile, emotsioonid pole faktid. Kohtunik ei saa kahtlustatule silma vaadata ja tunda ära kas tegu on kurjategijaga või mitte, üksnes sisetunde järgi. Ent kaitse puhul on eeldus, et see kõik põhineb inimloomusel. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Immanuel Kant Paktilise mõistuse kriitika (1788): Das Sollen- kohustus. Omakasupüüdmatu motiiv, millel pole mittemingisugseid egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean. Kehtestada ja järgida ideaale. Ei tulene maisest materjaalsest huvist. Olukord, kus puhas mõistus kirjutab iseendale reegli ette ega allu looduse poolt ettemääratule
üles kitsad isiklikud huvid. - moraalne autoriteet -tagatus sunniga. 4. Mida tähendab positiivne õigus õiguskeeles? Missugust kahte põhitüüpi õigusnorme leidub lisaks positiivsetele? Õiguse määratlemise üks vorme on määrata neid kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või-mõistusel. Sellepärast seda õigust nimetatakse loodus- õiguseks või mõistuseõiguseks. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk õlipositiivsele õigusele. 5. Missuguseid ülesandeid täidavad sotsiaalsed normid ühiskonnas ja mis on nende põhitunnused? Nimeta sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud
Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. N: mingi ühine rahvustunne ja vaen vaenlase vastu, kuigi ma ise niimoodi vb ei mõtle. Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised
tagajärgedest, jättes kõrvale moraalipõhimõtted ja teo motiivid. Eksistentsialistlik/voluntaristlik eetika – Õige ja vale eristamine olenevalt inimese instinktiivse iseloomuga individuaalsest tahtest. 8) Eetiline sentimentalism keskendub sentimendile ehk sisetundel põhinevale südametunnistuse häälele, mis peaks tõukama halba ja eelistama head. See on universaalne ja objektiivne lähenemine, kuna põhineb inimloomusel. Inimesel tekkivad loomupärased tunded eristavad seda, mis on hea indiviidile või kogu ühiskonnale ning mis ei ole. On siiski vaidlusi selle üle, kas inimese sisetunne pole mitte kogukondlikest väärtustest lähtuv. Miinuseks peetakse ka seda, et eetiline sentimentalism ei baseeru mitte faktidel vaid tunnetel. 9) Deoontoloogilise eetika järgi peitub kõigi meie tegude taga motiiv, mis määrab ka selle teo kõlbluse
õigussuhtes juriidilise kohustusega. Ilma üheta pole ka teist, sest subjektiivne õigus hõlmab õigust nõuda juriidilise kohustuse täitmist või järgimist. Positiivne õigus on kehtiv õigus, millelt oodatakse temas kätketud õiguslike lahendite headust ning õiglust. Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus, mis põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Positiivne õigus saab olla kehtiv ainult siis kui ta vastab ülipositiivsele õigusele. Loomuõigus on kindlas õiguskorras valitsevad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Seadusõigus- seadusandlikus korras vastu võetud õigusaktidega loodav õigus. Pretsedendiõigus- kohtulahenditega loodav õigus. 7. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises (tasandeid on vajalik teada üldiselt). Level 1 Õiguspraktika
Mingi teaga seisnes tuleb meile emotsioon, mida tundes saame aru, kas tegu on õige või väär, hea ja halva eristuseks tulebki keskenduda oma tunnetele. Kuid samas väidetakse vastu, et tunded võivad olla kollektiivsed, ideologiseeritud. Väidetakse ka seda, et emotsioonid ei ole faktid, neid ei saa tõestada ega kasutada nt kohtus, emotsioonide alusel ei saa mõista kedagi süüdi. Samas kaitstakse sentimentaalset filosoofiat, väites, et ta põhineb inimloomusel ning seetõttu on objektiivne. 73. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone. Meie tegudel on erinevad motiivid, motiivid võivad eetiliselt olla valed ka moraalselt õige teo puhul. Tuleb järgida mõistusel tuginevast puhtast ja vabast kohusetundest- selline on Kanti arvates eetiline käitumine. Maksiimid- puhta mõistuse poolt iseendale ettekirjutatud reeglid. Käitu nii, et sinu tegevuse maksiim oleks üleüldiseks seaduseks. Kategoorilise imperatiivi
õiguse sügavat tundmist. Ka õigusfilosoofia aluseks peab olema positiivne õigus; 2) teine reegel nõuab teaduslikkust vaja leida põhiline probleem ja leitud probleemid süstematiseerida. ,,Õige õiguse" allikad peavad olema selgemad, kui positiivsel õigusel. Õigluse määratlemise üks võimalus on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Ülipositiivse õiguse doktriin põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või -mõistusel. Seetõttu nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. Loomuõiguse all mõistetakse teatud kindlas õiguskorras valitsevaid ja muutuvaid kultuuriga seotud
Normatiivne ja kommunikatsiooni meedium võib olla puudulik. Ametlikud Teadaanded ja Riigiteataja ei pruugi olla piisav, et informatsioon inimesteni jõuaks. 4. Ülipositiivne õigus õiguse üldpõhimõtted, väärtused, mis on kooskõlas meie õigusega. Põhinormid, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele. See ôigus pôhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel vôi môistusel. Sellepärast nimetatakse seda ôigust loodus- (loomu) ôiguseks vôi ka môistuse ôiguseks. Loomuôiguses nähakse vôrreldes positiivse ôigusega ülimat korda. Tegu on pôhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Ka enamus ôiguspositiviste tunnistab ülipositiivsete normide olemasolu. Loomuôiguse üks rajajatest oli Rousseau. 5. Eraõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem - Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid
Kuna sõda saab toimuda vaid läbi õigusrikkumise, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Humanistid, Erasmus: kristlik patsifism - sõda on loomalik, halb, mittekristlik, aga türklaste vastu võib sõdida. Machiavelli: iga kaitsesõda on õiglane. Ka ründajal on õigus rünnata. Ennetav sõda on õiglane, kui on ründeoht. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki rahvusvaheline õigus. Inimloomusel on 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasu. Ei tohi lähtuda hetkekasust. Peab valitsema õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Suveräänidel on universaalne karistusõigus kogu maailmas. Metodoloogilised küsimused 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad · Tekstuaalne meetod (A. Lovejoy):
Loomuõigust postuleeriva õigusfilosoofia suuna järgi on loomuõiguse näol tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid olevat ainult siis tõelised kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele. nn ülipositiivne õigus aga kaasaegselt paradigmaatiliselt aluselt mõistetud üldinimlike väärtuste süsteem, millele peab positiivne õigus vastama. Põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Sellepärast nimetatakse seda õigust loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Paljuski on seega tegemist nn kaasaegse loomuõiguse käsitlustega õiguse olemusest, taas ka õiglase õiguse küsimusega, samuti õigusriigi doktriiniga. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainuly siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad
annaabi.ee 
