Konfutsianism (1)

• Vana-Hiina tuntumad õpetused on Taoism(rajajaks oli Laozi, kutsus elama looduslähedast elu) ja konfutsianism (pärandas rituaaleetika).
  
• Konfutsius – hiina filosoof , kanfutsianismi rajaja. Oli muinashiina haridust levitava kooli juhataja, kõrge riigiametnik . Läks rändama.” Lunyu” säilinud allika, mis sisaldab tema õpilaste poolt kirja pandud vestlusi .
  
• Konfutsiuse põhimõtted – inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut .
  
• Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt
  
• Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse
  
• Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud
  
• Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks
  

Konfiutsiuse õpetuse põhimõtted (väljenduvad aforismide/õpetussõnade sisu):

• Dao – kulg (asjade käik, kulg, voolus; tähistab liikumist)
  
• De- vägi (loomuliku mõjuvõimu avaldumine, mitte surve avaldumine jõu abil)
  
• Tian – taevas (esineb sõna taevatahe – oma loomuse ja sisemise sunni järgimine)
  
• Ren – inimlikkus (humanism, inimeselikkus – kultuur, haridus , kombed, õigustunne)
  
• Zhi – teadmine, mõistmine, tarkus (vähendab vaimseid, intellektuaalseid omadusi)
  
• Yi- kohasus , positsioonist tulenev. (Võime jääda inimühisk inimeseks.)
  
• Li- komme . (Väljendab välist ja sisemist suhtumist , traditsiooni, järjepidevust, etiketti.)
  
• Yue- musa . (Musa, laulude kuulamine ning vaatamine ja nendest osavõtmine.)
  
• Wen- kultuur. (Tähistas seda mis oli kirjaga seotud. On kaunistus mis asub inimloomusel.)
  
• Junzi- õilis. (Iseloom- püüd hariduse ja kultuuri poole, mõistmine et on vaja olla inimlik. Ühiskonna teenija)
  
• Xiaoren- lihtinimene (Õilsa vastand, Ei kuulu kindlasse ühisk kihti. Iseloom- madalus, omakasu, tühisus)
  

konfutsiuse eetika :
kulg, kulgemine ja vägi
dao - protsess, inimese loomulik liikumine
kulgeva inimese omaduste kogu - vägi
vägi on valitsemisel oluline
pojalikkus, vennalikkus
xiao - algselt: isa-ema
hiljem: vennalikkus pojalikkus
lynyus - austus ja lugupidav suhtumine tähtsama inimese suhtes ja (surnud) esivanemate suhtes.
Inimlikkus:
Ren – tähistab kahte inimest või inimestevahelist suhtlemist või inimeste suhtumist teistesse.
Ren ai ren – ''inimlikkus on armastada inimest''
Inimlikkus – see, mis eristab inimest loomast – kultuur, kombed, õiglustunne. Inimlikkus on õpitav ja arendatav, kuid vähesed suudavad olla pikemat aega tõeliselt inimlikud
Inimlikkuse aspektid:
zhi – mõistmine, teadmine, see mis väljendab inimese vaimseid, intellektuaalseid omadusi
yi – kohasus, võime jääda inimühiskonnas inimeseks
li – komme, kombestik, rituaal , etikett . Kindlalt formuleeritav väline käitumine, kannab endas minevikus aksepteeritud norme. Konfutsius tähistas siirust , traditsiooni järjepidavust.
Konfutsius pidas tähtsaks vanu kombeid ning rituaalide ja kombetalituste täpset täitmist, siirust ohverdamisel. Ta ütles, et kui endal pole võimalik ohvritalitust sooritada , pole mõtet määrata ka asetäitjat.(hiinas oli see tihti kombeks)
Kommetest räägib “Vestete ja vestluste” X peatükk - see on pakunud huvi vanahiina kombeid uurivatele etnograafidele. Tangi ajastust peale oli see otsene käitumise, riietumise ja söömise jne eeskiri .
Näiteks räägiti seal toiduohvrist.
Konfutsius tahtis, et inimesed lamaksid peaga ida suunas, isegi haigena.
Konfutsius taunib kommete ebakorrektsest täitmist ja ametniku hoolimatust kombetalituste suhtes võib tõlgendada ka võimupiiride ületamisena.
Mõju tänapäevani: jaapanlastele, korealastele.