Filosoofia kodutöö küsimused (0)

1. Kant : mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus – koos näidetega ( Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal)
Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta „põhinev kogemustel“ ning aprioorne otsustus on „kogemusest sõltumatu“.
2.  Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus)
Oma teoses „Kes mõtleb abstraktselt ?“ toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel puhul näevad abstraktselt mõtlevad inimesed vaid mõrtsuka tapjaloomust, nad keskenduvad vaid ühele aspektile. Muu neid ei huvita, ei tunne keegi huvi tema mineku vastu vms.
Teise määratluse näiteks on turunaise näide. Kui turunaine tundis end solvatuna, kuna talle öeldi, et ta munad on mädad, siis selle asemel, et teda ainult rumalaks sõimata ühendas ta kogu selle naise mineviku ja olemuse, et teist maatasa teha. Alates tema isast lõpetades tema riietega.
Mõlemas juhtumis tekivad abstraktselt mõtlevale inimesele pähe otsustused ehk nad väidavad midagi millegi kohta. Esimeses näites tekib inimesele pähe otsustus „See mees on mõrvar“. Ehk siis mees on subjekt ja predikaat on see mida väidetakse, antud juhul siis et see mees on mõrvar. Teises näites on turunaisel jällegi üks subjekt kuid predikaate toob ta välja mitmeid.
3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad – kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee
Filosoof on inimene, kes ihaldab tarkust ehk ta armastab seda. Kuna Jumalad on juba kõiktargad, siis neil ei ole vaja selle poole enam püüelda. Inimesed ei püüdle samuti tarkuse poole, kuna nad ei leia, et neil oleks veel midagi puudu. Nad on rahul sellega, et koguvad teadmisi. Võib siis öelda, et nad peavad teadmiste omandamist tarkuseks. Võhik seevastu arvab , et tarkust peetakse omandatavaks. Seetõttu ei saa öelda, et filosoof oleks tark, kuid erinevus on selles, et filosoofid teavad et neil on tarkusest puudu ning püüavad seepärast targaks saada. Filosoof on tarkuse armastaja . Nagu ma ise aru saan siis filosoofis on ühendatud kõik need omadused, mida kannavad endas Jumalad, inimesed ja võhikud.
Filosoofid tunnetavad uusi ideid, mis viivad rahvast edasi. Selle juures tähtid on see, et filosoofid viivad need ellu, sest nendele on riigi vajadused olulisemad kui enda rahulolu. Teine põhjus miks filosoofid on parimad polise valitsejad on see, et filosoofid ei ihka võimu. Kui valitseja võimujanu on suur siis takistab see polise heaolu. Olen ise nende väidetega küllaldki nõus. Kui toon näiteks tänapäeva poliitikud siis olen kindel, et mis motiveerib neid inimesi seal istuma oma positsioonil on rohkem raha ja võim kui soov viia Eesti rahvast edasi. Selle tõestuseks on poliitikute kõrged palgad ja rohke töökohtade (rohkelt nõunike positsioone) loomine riigisektorisse, mida tegelikult ei vajata.
Platoni ideeõpetuse järgi on ideed muutumatud. Erinevalt meie meelelisest maailmast, kus me näiteks mäletame noort inimest kaunina ning nüüd tundub ta selle olevat minetanud. Meelelises maailmas kogeme pidevat muutumist. Ideid aga ei saa hävitada, ega juurde tekitada. Need on midagi püsivat. Ma saan aru ideest nii, et kui ma hakkan riideeset disainima, olgu selleks siis antud näites kleit, siis on mul olema kleidi idee ning ma proovin oma disainiga luua sellele ideele võimalikult lähedase reaalse kleidi. See kleit ei saa kunagi olema ideaalses vastavuses minu kleidiideega kuid ta saab olla ülimalt ligilähedane. Ehk teisisõnu, see kleit jäljendab minu kleidiideed.
4. Bacon : 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal). 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näitega Baconilt iga iidoli kohta (välja arvatud teatri iidol )
Bacon oli enda arvates leidnud meetodi, mille abil saab avastada . Tunnetusmeetod ni induktsioon . Induktsioonimeetodi rakendamine seisneb avastamistabelite täitmises. Neid tabeleid on kolm: kohaloleva tabel, puuduva tabel ja astmete tabel. Kui me võtame soojuse näite, siis kohalolevasse tabelisse tuleb kirja panna näited asjadest või nähtustest kus soojus ilmneb. Baconil oli neid näiteid 27, nende seas näiteks valguskiired (päikesekiired), tuleleek, hõõrdumisega kaasnev soojus, loomad, hobuse väljaheited jne. Järgmisesse puuduvasse tabelisse tuleb aga kirja panna näited, mis on sarnased eelmises tabelis esitatutega, kuid mille puhul soojus ei esine. Nii kõrvaldatakse need näited, mis ei kanna endas soojuse vormi. Nii paneb Bacon siia tabelisse järgmised näited: kuuvalgus, tähtede ja komeetide valgus, need ei too endaga kaasa soojust. Kolmandaks tabeliks on astmete tabel. Sinna kuuluvad näited, kus uuritav nähtus avaldub erineva intensiivsusega. Tuleb teha ka kindlaks kas vormi intensiivsus muutub seal samamoodi. Juhul kui selguks, et mingi intensiivsuse kasvamisega soojus hoopis väheneb või ei muutu üldse, siis tuleb soojuse vormist lülitada ka see omadus.
Tegemist on induktiivse meetodiga, kuna liigutakse üksikjuhult(päikesekiir soojendab) üldistamise suunas (ka palju muud soojendab). Ehk siis andmete kogumine ja analüüs mis viib välja lõppkokkuvõttes teooriani (mis on soojus).
Hõimuiidol. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel ja on omased kõigile inimestele. Inimesed tajuvad asju oma analoogiast ning meie loomus moonutab pilti, mille vastu võetakse.
Näide. Inimarule on omane kujutada kujutada asjades ette suuremat korda ja võrdsust. Kuigi looduses on rohkem ebavõrdsust, kujutab inimese aru juurde paralleele ja suhteis, mida tegelikult olemas pole. Nagu et et  taevakehad  liiguvad kõik mööda täiuslikke ringjooni, samal ajal heites kõrvale spriraalid ja draakonid.
Koopaiidol. Inimloomuse tõttu jagame ühist analoogiat, kuid iga inimene on siiski eriline. Meid on voolinud kasvatus, juhused, harjumused jne. Just sealt pärinevad koopaiidolid. Igas ühes meis on peidus mingi sügavam koobas või õõnsus, nagu ütleb Bacon. Kuna aga siin kerkib esile liigagi palju erinevaid asjaolusid, siis keskendub autor oma teoses asjadele, mida tuleks kõige enam vältida.
Näide. Teoses tuuakse näide filosoof Aristootelesest, kes omas tugevat fantaasiat ning kes rajades oma loodusfilosoofia, rakendas sellele liialt oma loogikat. See aga muutis selle filosoofia kasutuks ning kangekaelseks.
Turuiidol . Turuiidoleid peab autor kõige koormavamaks, kuna need põhinevad sõnadel ja kõnelemistel. Oma igapäeva elus me valime sõnu, vastavalt kuulajaskonna arusaamisele. Kui aga mõni kuulajatest peaks olema teravama mõistusega, siis tahab ta rääkijale vastata ning sõnu muuta oma arusaama järgi, et nad oleksid rohkem looduse järgi. „Sõnad segavad“, ütleb Bacon. Et asjad oleksid rohkem üheselt mõistetavad oleme loonud definitsioone, et need aitaksid ühtsele arusaamisele. Ometi ei päästa meid ka definitsioonid, kuna viimased koosnevad samuti sõnadest. Me peame jõudma asjade moodustamise viisi juurde, et vabaneda sellest iidolist.
Näide. Autor määratleb kahesuguseid iidoleid, mis sunnitakse peale läbi sõnade. Esiteks nimed, mis on pandud olematutele asjadele. Kui asi on oma olemuselt fantastiline siis kuidas on võimalik sellist asja nimetada ühe sõnaga? Sellised sõnad on näiteks fortuuna, esmaliikur, planeedi ringid , element tuli jne.
Teatriidol. Neljas iidol on meisse rännanud mitmesugustest erinevatest mõtteviisidest ja filosoofiatest. See tähendab, et me ei sündinud sellega vaid see on sisenenud meisse ajajooksul. Nad on meisse selgesti juurdunud ning nendest on keeruline lahti öelda.
5. Descartes : 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarteś`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik)
1. reegel. Mitte kunagi ei tohi pidada midagi tõeliseks senikaua, kui pole seda asja evidentselt tunnetanud. See tähendab, et tuleb enne veenduda selle asja enesestmõistetavuses ja ilmsuses. Ei tohi lasta ennast mõjutada eelarvamuses ning tegutseda tuleb kindlalt, mitte rutates.
2. reegel. Et probleeme paremini lahendada on parem need probleemid jaotada võimalikult paljudesse osadesse.
3. reegel. Tähtis on oma mõtteid juhtida ja seda kindla korra järgi. Nt võiks alustada võiks tunnetamist kõige lihtsamatest esemeist. Seejärel tuleks liikuda keerukamate asjade tunnetamiseni. Kõige selle juures on peamine, et säiliks kord, mille järgi tegutseda.
4. reegel. Lõpuks on tähtis veenduda, et midagi pole tõe leidmise juures välja jäänud, sest iga puuduv element võib viia meid eksitusse. Selleks on vajalik koostada täielikud loetelud, et veenduda, et miski välja ei jäänud.
Descartes arutleb kuidas geomeetrid jõuavad oma kõige raskemate tõustusteni kasutades pikkasid ahelikke, mis koosnesid lihtsatest ja kergetest põhjendustest. Siit tuleb järeldus, et kõik inimlikku tunnetusse kuuluda võivad asjad on isekeskis samasuguses järgnevuses. Kui seejuures kasutada eeltoodud reegleid siis ei või olla nii kättesaamatuid teadmisi, milledeni lõpuks välja ei jõutaks, ega nii peidetuid, mida ei avastataks. Oma eeskujuks võtab Descartes matemaatikud, kuna just nemad olid need, kes suutsid leida teadustes mõned tõestused ehk mõned kindlad ja evidentsed põhjendid.
Kui ma mõtlen sellele kuidas lahendadakse geomeetrias hulknurga pindala siis mõistan hästi kuidas hoitakse kinni tarvilikust korrast. Üksteisele järgnevuse kord on tähtis kuna lõpptulemus (hulknurga pindala) on nö kõrgemail astmel. Selle astmeni jõudmiseks tuleb alustada kõige lihtsamaist ning saavutada järgnev aste eelmiste astmete põhjal tuletades.
Deduktiivne meetod liigub üldiselt tuntud faktidelt konkreetsetele järeldusteni ehk liikumine on üldiselt üksikutele. Siin ma loon seose Descartese meetodite deduktiivse meetodi vahel. Et meil on alguses palju ebakindlusi siis tuleb hakata neid analüüsima - ebavajalik elimineerida ja vajalik endale selgeks teha. Liikumine on „üldiselt üksikutele“. Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige.
Kui ma nüüd analüüsin ja võrdlen ja ülaltoodud meetodeid Descarteś`i seisukohaga kainest inimarust siis jõuan järgmisele arusaamale. Oleme varustatud kaine inimaruga ehk mõistusega. Me loome otsuseid ja eristame enda jaoks tõde valest.Nagu Decartes väidab arutelus kaine inimaru kohta: „Meie arvamuste erinevus ei tule sellest, et arvamustest ühed on mõistlikumad kui teised, vaid ainult sellest, et oma mõtteid juhime erinevaid teid mööda ega vaatle samu asju.“ Ükskõik kui head head mõistust omandada, sellest hoopis tähtsam on see kuidas seda mõistust rakendada. Siinjuhul aga tulebki rakendada neid nelja meetodi reeglit, et oma mõtteid juhtida mööda korrastatud ja kindlat raja.