Mainitud Kanti peaaegu 1000-leheküljeline tippteos on üks maailmakirjanduse raskestimõistetavamaid teoseid filosoof pakub lugejale lämmatava mõistestiku ja leheküljepikuseid lauseid. Kerge mänglemine tõsiste teemadega mis teeb Descartes'i või Hume'i Immanuel Kant lugemise nauditavaks on Kanti teostele võõras. 7 12.1. Asjad iseeneses. Kogemuse tingimused Inimkogemuse eeltingimuseks on objektiivne maailm, meist sõltumatu reaalsus. Inimesel on võimalik kogeda mitte asja iseeneses, vaid seda, mida asi iseeneses tekitab. 8 Järelikult ei koge ma lauda ennast, vaid seda, mida laud minus tekitab. Maailm iseeneses on inimese mõistusele kättesaamatu, sest see, kuidas inimene mõtestab enese jaoks maailm iseeneses poolt tekitatud kogemust, sõltub üksnes inimese enda mõistusest.
Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse Maslow universaalsus, mis eristavad teda loomast- tunded, kogemused, väärtused, eesmärgid, valikud- inimene kui korduv isiksus. loomult positiivne, loov, arenev, Maslow püramiid(eneseteostus) Jean Piaget Kognitiivne Uuris info vaimset töötlemist,
Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseakutuatsioon. Kognitiivne psühholoogia uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. Psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Inimese areng eostumisest kuni vanuri eani. 1
Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Juhtumi analüüs- meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult Keskkonnapsühholoogia- käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobioloogia-seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria(Raymond Catell)-isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, ning isiksusejooni saab mõõta.
SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). · Humanistlik psühholoogia (C.Rogers ja A.Maslow) rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest, enese-aktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. · Kognitiivne psühholoogia (J.Piaget) uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. · Psühhobioloogia seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. 5.MIS AASTAT LOETAKSE TEADUSLIKU PSUHHOLOOGIA ALGUSEKS? Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse
Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Juhtumi analüüs- meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult Keskkonnapsühholoogia- käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.
ülekorrusel kõik päris korras. Ta kaitseb vapralt lapsepõlve naiivseid vaateid suurte inimeste kummaliste ja mõnikord tigedate kallaletungide eest, kui nood oma võimumänge mängivad või vägivallaga ähvardavad. Ta kardab küll midagi valesti öelda või ebameeldivalt silma torgata, aga kui teisiti ei saa, võtab ta kogu oma julguse kokku ja prahvatab: "Ma ei usu, et neis värssides oleks kübetki mõtet." Carroll manab Alice´is pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist valdkonda, unenäod ja lapsepõlve, ja ta tabab sellega laste universumis nähtavasti kümnesse. Pärast Carrollit ei ole ilmselt põlvkonda, kes ei oleks koos Imedemaaga suureks sirgunud. Alice oli päriselt olemas. Tema nimi oli Alice Liddell ja ta oli Lewis Carrolli dekaani tütar. Carroll (kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson) õpetas Oxfordi ülikooli Christ Church College´is matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele
pakkuda on. Ning tdeb: tiskasvanutel ei ole lekorrusel kik pris korras. Ta kaitseb vapralt lapseplve naiivseid vaateid suurte inimeste kummaliste ja mnikord tigedate kallaletungide eest, kui nood oma vimumnge mngivad vi vgivallaga hvardavad. Ta kardab kll midagi valesti elda vi ebameeldivalt silma torgata, aga kui teisiti ei saa, vtab ta kogu oma julguse kokku ja prahvatab: Ma ei usu, et neis vrssides oleks kbetki mtet. Carroll manab Aliceis pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist valdkonda, unenod ja lapseplve, ja ta tabab sellega laste universumis nhtavasti kmnesse. Prast Carrollit ei ole ilmselt plvkonda, kes ei oleks koos Imedemaaga suureks sirgunud. Alice oli priselt olemas. Tema nimi oli Alice Liddell ja ta oli Lewis Carrolli dekaani ttar. Carroll (kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson) petas Oxfordi likooli Christ Church Collegeis matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele vljasitudele, mille le
Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: * Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel * Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis, augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad. Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele. Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal ja jättis ümberkaudse pinna viljakaks, nii toimus see kuni Assuani tamme ehitamiseni. Euroopas toimuvad suured üleujutused iga kümne aasta tagant. Näiteks mõjutasid veetõusud 1994-1995 aastal Itaaliat, Saksamaad, Belgiat, Prantsusmaad ning Hollandit. 1997. aasta suvel
uuringutes ja eriti isiksuse kirjeldamises. Testid selgitavad inimestevahelisi erinevusi püsitingimustes, katses aga selgitatakse tingimuste süstemaatilise varieerimise mõju uuritavale nähtusele 38. Olulisemad teooriad psühholoogias 39. Biheivorism-uurib eelkõige inimese käitumist (SCR stiimultunne, teadminereaktsioon) 40. humanistlik psühholoogia- Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded kogemused ja eneseaktualisatsioon. 41. Psühhoanalüütiline psühholoogia- imese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) 42. Kognitiivne psühholoogia- 43. Info vaimset töötlemist 44
10.11 Tallinna 21.Kool Sisukord 1) Humanistlik psühholoogia 2) Humanistliku psühholoogia põhiideed 3) Humanistliku psühholoogia huvivaldkonnad 4) C.R.Rogers 5) Abraham Maslow 6) Kasutatud kirjandus Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon. Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti kuid teatud määral kindlasti. Humanistlikule psühholoogiale iseloomulikud jooned on kogemusliku õppimise käsitlemises. Püütakse alati jätta asjade tõlgendamisest vaba avatud mudel. Humanistliku
Lühidalt öeldes audentsus ja ehedus esteetilise juhtmõttena. 3. Transgressiivne esteetika on painanud Eesti kirjandust iseseisusaja algusest saadik. Piiride ületamine on pärandus, mille me uue lääne kultuuriga kaasa saime. Peeter Sauteri puhul pandi seda tähele juba 1980ndate lõpus. (a) Transgressioon on minatunnetuse osa; piiri ja normide olemasolu teadvustamine kuulub inimkogemuse juurde ja (b) kehtestatud normid või kitsendused õhutavad rikkumisele ja piiriületamisele. Kuid seda ei tule mõista klassikalise opositsioonina transgressivse suhte iseloom meenutab pigem treppi või spiraali. 4. Ajalooainelises kirjanduses on märgata alternatiivseid ideid: kui raskuskese oli seni lähimineviku kujundlikul analüüsil, siis ka siin on teatud nihked: Meelis Friedenthal "Mesilased" (17
Modernism - 19.saj lõpp - 20. saj. I pool Väga laiahaardeline liikumine, mis hõlmab 20.saj I poole kõiki avangardseid isme. Kuigi mõned modernsed ismid ei pruugi olla väga sarnased, oli kõiki ühine joon akademismist lahti ütlemine ja eksperimenteeriva kunsti eelistamine. Samuti otsisid kõik -ismid vastust kunsti ja inimkogemuse olemust puudutavatele fundamentaalsetele küsimustele. *eksperimentaalne, radikaalne, alateadvuslik Funktsionalism Kunstis 1920. aastail ehitus- ja tarbekunstis tekkinud suund, mis seab ehitise või eseme vormi vastavusse tema otstarbega. Loobutud on dekoratiivsetest elementidest, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, raudbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon)
võtmes. Deskriptiivne väljend ei ole otseses seoses emotsiooni kui tundega; kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Kasutades mingit väljendit, ei tähenda, et see peaks inimest kohe sedamoodi tundma panema. Näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsed väljendid jagunevad otsesteks ja piltlikeks. Piltlikud väljendid jagunevad metafoorseteks (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse 2 valdkonnast teise) ning metonüümseteks (emotsionaalset kogemust kirjeldatakse selle ühe osa iseloomuliku muutuse kaudu). (Vainik 2002a : 538) Eesti keeles on hulk sõnu, mida kasutatakse emotsioonide, tundmuste, tunnete ning emotsionaalsete seisundite tähistamiseks. Selleks, et emotsioonisõnavara hulka uurida,
Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse: · Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine jõgedel · Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis, augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad. Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid Aasia ja Aafrika jõekallastele. Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal ja jättis ümberkaudse pinna viljakaks, nii toimus see kuni Assuani tamme ehitamiseni. Euroopas toimuvad suured üleujutused iga kümne aasta tagant. Näiteks mõjutasid veetõusud 1994-1995 aastal Itaaliat, Saksamaad, Belgiat, Prantsusmaad ning Hollandit. 1997. aasta suvel hakkas Oderi jõgi üle kallaste
Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused,
"Biheivorism" *Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutuse organismis . Reaktsioonide all aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirj välja *...pidi uurima kõike,mida elusolend teeb hoomikust õhtuni *Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kongitiivne kaart:loom õpin mingile mõjutusele vastama teataval viisil *arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad,et ravida inimese foobiat 3)Humanistlik psühholoogia- *..loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid om,muis eristavad teda loomast *..esindajateks olis Albraham Moslow ja Carl Rogersi. *Rogersi arvates peaks humanistl psüh uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid,väärtused,valiku tegemine,enese ja teise tajumine jne,mille alusel me looma omaenda maailma *..keskenduvad inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetusele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel,tema vormil langetada oma elu puudutavaid otsuseid *..
valdkondi, mida iseloomustavad erinevad olemused. Saab eristada viit teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, biheivioristlik ehk käitumuslik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline ehk psühhobioloogiline lähenemine. Humanistlik psühholoogia Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda aastal 1945. Paljudes maades on toimunud suuri muutusi seoses selle koolkonna kasutusele võtuga. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon. Humanistlik teraapia keskendub inimese eneseväärtustamisele, ideaal mina ja reaalse mina erinevustele ja positiivsetele külgedele. Seda ei kasutata enam tihti kuid teatud määral kindlasti. Humanistlikule psühholoogiale iseloomulikud jooned on kogemusliku õppimise käsitlemises. Püütakse alati jätta asjade tõlgendamisest vaba avatud mudel
välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest, ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks uurima ka selliseid valdkondi, nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teiste tajumine, rõhuasetus on inimese sisemisel, subjektiivsel minal, vabal tahtel. Humanistid on veendunud, et inimloovus on positiivne ja loov, arengut taotlev. Uuritakse- Teraapia tugineb inimloomuse positiivsetele külgedele. Üritatakse panna
ei eeldata. See tähendab, et näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks veel ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsete emotsiooniväljendite hulgas eristatakse otseseid ja piltlikke emotsiooniväljendeid. Viimaste hulka kuuluvad eesti keeleski leiduvad arvukad emotsioonide kohta käivad fraseologismid, nt püksid sõeluvad püüli tähistab hirmu. Piltlike väljendite hulgas eristatakse metafoorseid (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse valdkonnast teise nt ta keeb vihast) ja metonüümilisi väljendeid ( emotsionaalset kogemust kirjeldatakse selle ühe osa iseloomuliku muutuse kaudu nt silmad nagu tõllarattad). Otsesteks emotsiooniväljenditeks on emotsiooninimetused, mille esmane funktsioon on tähistada erinevaid emotsioone (nt sõnad viha ja rõõm), aga ka eristada emotsioonide eri kvaliteete (nt vihavaen, äkkviha, kahjurõõm, kabuhirm). 1. Emotsioonisõnavara 4
- Familiaarne - sõpradevaheline vestlus, sisaldab slängi. - Intiimne - südamesõbravaheline ja lähelaste pereliikmete vestlus. Sõnatud vihjed suhtlemisel: - parakeel - silmad - žestid - Žestid - spetsiifilised toimingud suhtlemise ajal, mida tavaliselt tehakse käte ja käsivartega. - Kõneakt - ühtainsat sotsiaalset eesmärki teeniv häälitsus või häälitsuse kogum. - Diskursuse analüüs - inimkogemuse uurimise meetod, milles analüüsitakse inimeste poolt üksteistele öeldavat ja selle väljendamist nii sümbolite kui ka käitumistega. Suhtlemis strateegiad (nt rasismi kohta): - usutavust suurendavad võtted - positiivne enese-esitus - teiste negatiivne esitus 4 Sotsiaalse konteksti mõõded (- Lalljee): - oletus - suhted - sotsiaalne eesmärk - tagajärg inimsuhtele
sotsiaalne stiimul (teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas vihane või õnnelik) võib tekitada kaasneva emotsiooni. Uurimuses osalenud katseisikuil tugevnes kogetud emotsioon, kui neid füsioloogiliselt aktiveeriti (adrenaliinisüstiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud selliste füüsiliste sümptomite ilmnemist. Nad pidasid oma aktivatsioonitunde põhjuseks läbielatavat emotsiooni ja seetõttu tajusid emotsiooni intensiivsemalt. Nagu paljude teistegi inimkogemuse omaduste puhul, näitab agressiivsus tulenevat pigem mitme eri teguri koosmõjust kui ühestainsast tegurist. Mõned uimastid, nägu näiteks alkohol, teevad agressiivse käitumise tekke tõenäolisemaks (Taylor, Gammon & Capasso, 1976), ent see on tõenäoline ainult nende seas, kelle isikliku tagapõhja eripäraks on õpitud agressiivsed reaktsioonid, nagu väitis Bandura. Sarnasel viisil võib isiklik õppimine olla frustratsiooniline
Reaktsioonide alla aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirjutamiseni välja. Biheiviorism pidi uurima kõike, mida elusolend teeb hommikust õhtuni. Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kognitiivne kaart: loom õpib mingile mõjutusele vastama teataval viisil. Biheivioristid arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimese foobiat. 3)Humanistlik psühholoogia- loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast. Humanistliku psühholoogia esindajateks olid Albraham Moslow ja Carl Rogers. Carl Rogersi arvates peaks humanistlik psühholoogia uurima alasid ja valdkondi nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teise tajumine jne, mille alusel me looma omaenda maailma. Humanistlik lähenemine keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele, rõhuasetus on inimese vabal tahtel,
kogemuse. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid: sektantlikud konfliktid on religioonide- vahelised tülid. Funktsionaalne on omaksvõetav ja düsfunktsionaalne eemaletõukav. Uskumus süsteemide struktuur: kolm olulist komponenti igal religioonil: 1) pärinemismüüt 2) käitumisreeglid- sellinefunktsioon "10 käsul" 3) tuleviku nägemus (nt: Kristuse teise tulemise ootamine). Marksism kui ilmalik ideoloogia: Inimkogemuse tähendus asub ajaloos. Marksism muutus totalitaarse riigi ametlikuks ideoloogiaks (Nõukogude Liit). 14. Perekonna tekkimise funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused (150151) Perekonna tekkimise funktsionalistlikud seletused- verepilastuskeeld ja vahetusfaktor. Ühed suhted on lubatud ja teised keelatud. Näiteks verepilastus , mis tähendab seksuaalvahekorda inimste vahel, keda määratakse sugulastena , tavaliselt vanemad ja lapsed või õed ja vennad. On
armastaja põhieesmärk inimühenduse poole püüdlemine; massohist tunneb ennast teistest sõltuvana ja proovib samastumisega seda vähendada, enda vajadusi põlgab; sadist teistepiitsutaja, meeldib teisi alavääristada; hävitaja tunnevad jõuetust maailma ees ja proovivad seda hävitada, parim kaitse on rünnak; konformist massiinimene, võtab enamuse vaated ja hoiakud omaks. 12. Humanistlik psühholoogia, Rogers Isiksust vaadatakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Iseloomulik on lähenemine, et inimesel on loomult altruistlikud vajadused kõigil organismidel vajadus ennast tõestada. Koolkonna rajajaks peetakse Rogersit. Keskseks tuumaks on inimese ettekujutus iseendast. Psühhoanalüütilisele vastand. Teraapia eesmärk enesehinnangut paindlikumaks muuta. Inimeses on kaitsemehhanismid, mis ei lase loomust välja tulla. ,,Kliiniline töö probleemse lapsega"oli esimene teos
8) Sadist saab teistele valu tegemisest naudingu. Avaldub, kui on lubatud, nt sõjas või rollis, nt politsei. Teadustamata. 9) Destruktivist püüab vabaneda jõuetusest maailma hävitades. Lõpetab suhte, et partner teda maha ei jätaks. Parim kaitse on rünnak. 10) Konformist põgeneb massi, nõus loobuma oma hoiakutest, et teistega sarnaneda. Allub survele. Pilet 12. Humanistlik psühholoogia. C. Rogers. Koolkond tekkis 20. sajandi 30-del. Isiksus on inimkogemuse arenguprodukt. Inimene on olemuselt arenguvõimeline ja edasipüüdlik, püüdleb arengu ja täiustumise poole. Humanistliku psühholoogia keskmeks on inimeseettekujutus iseendast. Koolkonna looja on Carl Rogers. Rogersi isiksuseteooria idee rajaneb elujõu mõistetele, see on eneseteostuse tendents. Igal elusorganismil on suund areneda. Inimesed määratlevad ise oma eesmärgid. Organism väärtustab osasid asju mitteteadlikult, nt positiivne suhtumine (armastus, hoolimine), sellest areneb
usuvad · Paljud religioonid teenivad nn mahajahutamise funktsiooni pehmendades viha ebaõigluse vastukaaluks K. Marx religioon on valuvaigisti massidele kes uinutatakse uskuma,et nende elamistingimused on jumalast seatud ning inimene ei saa neid muuta marsism kui ilmalik ideoloogia ilma jumalikele jõududele viitamata sisaldab marksism kõiki ususüsteemide elemente ajaloo seletust käitumisjuhiseid olevikus ja õigluse lõpliku võidu nägemust inimkogemuse tähendus asub ajaloos mitte milleski üleloomulikkus marksism sai alguse revolutsioonilise kutsega teha lõpp inimeste represseerimisele traditsiooniliste religioonide poolt samas muutus ta totalitaarsete riikide ametlikuks IDEOLOOGIAKS. Uskumuste süsteemide funktsioonid: avalikud ja varjatud. · Avalikud funktsioonid on mõte aidata inimestel toime tulla elu tundmatute aspektidega tseremooniad armulaud, laulatus jne
Enne Saussure’i uuriti keeli diakrooniliselt (keele ajalooline muutumine). | Strukturalistlik lingvistika. Saussure’iga sai alguse sünkrooniline (keel ajahetkel) uurimine. Saussure eristas keelt (langue) ja kõnet (parole). Inimene tajub eri elemente lähtudes nende erinevusest teiste elementidega (hea-kuri, naine-mees). Sõna struktuur: tähistaja (akustiline kujund) ja tähistatav (idee); tähistaja ja tähistatav on juhuslikus suhtes. Keelt käsitletakse inimkogemuse keskse ning struktueeriva mehhanismina. | Strukturalistik antropoloogia. Lévi-Strauss märkis struktuuride universaalsust (kultuurierinevustest hoolimata), sest kodifitseerimisprotsessid (rituaalid, paarilise valimine; müütide sarnasus). Müteem on on müüdi vähim iseseisev, muutumatu ja tähenduslik koostiselement (analoogne foneemidele, morfeemidele ja sememeemidele). | Semiootika uurib märgisüsteeme (objektide/mudelite sümboolset funktsioneerimist)
56. Mis on iseloomulik intelligentsetele süsteemidele? Kogemuste mõistmine ja nendest õppimine; Oskus tõlgendada mitmetähenduslikke või vastuolulisi teateid; Kiire ja edukas reageerimine uutele situatsioonidele 57. Milleks kasutatakse ekspertsüsteeme? Kust pärineb ekspertsüsteemide poolt kasutatav teadmus? Ekspertsüsteeme kasutatakse probleemide lahendamisel mingis valdkonnas või rakendusalal, Ekspertsüsteemid kasutavad selleks andmebaase, mis on rajatud inimkogemuse põhjal. Teadmus pärineb ekspertidelt või dokumenteeritud allikatest 58. Milline kasu on teadmuse haldussüsteemist organisatsioonis? Sellel on organisatsiooniülene juurdepääs parimatele praktikatele ja selle abil paraneb organisatsiooni toimimine, klienditeenindus, tootearendus, töötajate moraal jm. 59. Milliseid dokumentidega seotud tegevusi toetab dokumendihaldussüsteem?
vastastikku mõjuvat toimet inimese tervises ja heaolus. Loovuse ja füüsilise eneseväljenduse kaudu loob tantsu-ja liikumisteraapia mõistmist meie keha, meele ja tunnete vahel. Tantsu - ja liikumisteraapiat defineeritakse kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks (American Dance Therapy Association). Inimkeha nähakse tantsu-ja liikumisteraapias kui ressurssi, mis ühendab inimkogemuse erinevad aspektid– meie kehades kohtuvad tunded, mõtted, aistingud, mälestused ja kõik see, mis meid inimesena defineerib. Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub arusaamast, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises. Liikumine võib olla mittehirmutav võimalus stressi leevendamiseks, empaatia arendamiseks, enesehinnangu toetamiseks ning teiste tervist ja heaolu toetavate eesmärkide saavutamiseks. Liikumine annab meile võimaluse väljendada
(kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) ühekordne, kordav ja koondav jutustamine Lood osa kõigist kultuuridest, inimkultuuri ja inimkogemuse loolisus Loo iseenesestmõistetavus, näiliselt lihtne struktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toon, kontekst) Loo lugemise & vaatamise protsess > eemaldumine igapäevaelust, sisenemine väljamõeldud maailma, millel on vaid kaudsed seosed igapäevaelu reaalsusega. Miks lugude `tarbimine' tänapäeval tähtsust minetanud ei ole? P. Brooks > inimene kui homo significus (tähendust loov/otsiv loom, `lugusid loov loom') Fiktsioon > lad k
(kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) – stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav ja koondav jutustamine Lood osa kõigist kultuuridest, inimkultuuri ja inimkogemuse loolisus Loo iseenesestmõistetavus, näiliselt lihtne struktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toon, kontekst) Loo lugemise & vaatamise protsess > eemaldumine igapäevaelust, sisenemine väljamõeldud maailma, millel on vaid kaudsed seosed igapäevaelu reaalsusega. Miks lugude ‘tarbimine’ tänapäeval tähtsust minetanud ei ole? P. Brooks > inimene kui homo significus (tähendust loov/otsiv loom, ‘lugusid loov loom’)
Psühhodünaamilise psühholoogia kesksemateks mõisteteks on: ID, EGO ja SUPEREGO. Biheiviorism (käitumuslik) - J.B.Watson ja I.Pavlov. 20 s. tekkinud suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele. Reageerimine stiimulile mingil viisil toob kaasa tulemuse, mis võib olla käituja jaoks nii positiivne (kinnitus) kui ka negatiivne (karistus). Humanistlik C.Rogers, A. Maslow. Inimkogemuse universaalsus, eneseaktualisatsioon. Vajaduste püramiid.
Joone ilmnemine sõltub sellest, milline on olukord. Küsimus tegelikult statistikas. Suurte korduste arvu korral, kui inimene 1000 korda olukorras 980nel korral ühte moodi, siis ka 1001 käitub nii nagu muidu. On kalduvus käitude rohkem mingit moodi. Statistika järgi oleksid olemas umbes püsivad omadused. Inimesed erinevad üksteisest. Nende erinevuste hulk on tohutult suur. Millised erinevused on siis omadused? HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD CARL ROGERS Et isikust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus tekib elutegevuse käigus. „Inimene on oma loomupoolest hea“. Selle all mõeldakse edasipüüdlevat ja arenguvõimelist persooni.see püüe areneda ja kasvada, end täiustada, on omane ka teistele elusorganismidele. Need teooriad hakkavad tekkima 20saj 30ndatel. Eriti popid 50-60ndad. Suuresti mõjutanud erinevaid valdkondi, eriti sotsiaalpsühholoogiat, erinevaid teraapiad ja ka juhtimisteooriaid ja isegi religiooni ja usu sfääris tekitanud uusi lähenemisviise
Tänapäeva psühholoogia viis teoreetilist suunda: · Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs Freud)- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isksuse arengule. · Biheivorism (Watson)- objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile · Humanistlik psühholoogia (Rogers ja Maslow)- rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi,mis eristavad neid loomadest,- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi · Kognitiivne psühholoogia (Piaget)- uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine · Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Uurimismeetodid: · Kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid
Kognitiivne kaart: Loom õpib ingile mõjutusele vastama teatud viisil. Tänapäeval leiavad biheiviorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest - eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Eneseaktualisatsioon- enese väärtustamine, motivatsioon areneda ja oma ellu panustada. Humanistid lähtuvad veendumusest, et inimese olemus on oma olemuselt positiivne, loov ja arengut taotlev, ehkki teda on muserdanud kogemus . Inimest julgustatakse väljendama oma tundeid ja ise leidma oma probleemidele lahendusi.
minna sügavamale ja näitavavad meile seda mida keegi teine ei ole suutnud antud asjas näha Mõistmine otsitakse tähendust, mitte põhjuseid Uurimused: A. Giorgi 1971 Grange 1974 04.03.2009 Eluilm (lifeworld) Natural attitude Meil pole pidevat huvi, et oma tähelepanu fookusesse tuua Kkpsühholoogid väidavad, et asjad on ebatavalised, siis kerkib see maailm meie tähelepanukeskmesse Fenomenoloogiline kkpsühholoogia käsitleb kolme liaemat valdkonda või teemat 1.inimkogemuse olemus 2. maailma olemus - kk-kes ja geograafilikes aspektides 3.Inimese ja kk-a suhte olemus - Being in the world( maailmas olemine) Inimkogeemuse põhjal on fenomenoloogias olnud alati kahtlust äratav, kas R. Descartese(Pr.filosoof) nägemus maailmast mõtlev ja tunnetav. Inimene taandatakse mingisugusele mõtlevale ajule, mis võtav vastu otsusied ja käitub nendest lähtuvalt fenomenoloogia kahtleb inimtegevuse pidevas sihipärasuses (intentsionaalsuses) ja väidab, et
vaid dokumenteerime nende kultuuri. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on universaale inimkogemuse korrastamise viis. Kõige kuulsam idee, mida Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega. Tulevad välja sellest, et kui uurida müütide alusstruktuuri, siis ilmeb et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Kõik sündmused ja tegelased on liigitatud binaarsel põhimõttel. Jaotuvad kaheks: elus/surnud, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas. See ongi algoritm, mis aitab kogu inimkogemust seletada. Ka tegelikus elus me
sfääris, mis inimesele on kättesaadamatu. Igal juhul, teadus ei peaks neid kohtlema millegi muuna, kui projektsioonidena. Kui ta käitub teisiti, kaotab ta oma iseseisvuse." (JUNG 1977:180). Samas jagub Jungil piisavalt praktilist mõtlemist, et taolises kantilikus mõttemaailmas mitte ära eksida. Ta seisab otsustavalt haiglase skeptitsismi vastu, sealhulgas usulise kogemuse suhtes ning rõhutab otsese inimkogemuse olulisust. ,,Keegi ei või teada, mida asjad enesest viimselt kujutavad. Me peame neid seetõttu võtma sellistena, nagu me neid kogeme. Ning kui säärane kogemus aitab muuta elu tervemaks, ilusamaks, täielikumaks ja rahuldustpakkuvamaks sulle endale ning neile, keda armastad, võid sa rahulikult öelda: ,,See oli arm Jumalalt."" (JUNG 1977:105). Selgitades tagamaid, kuidas ta näiteks on jõudnud arhetüüpide kontseptsioonini, ütleb Jung, et tegemist pole fantaasia viljaga
*) Madala neurootilisuse puhul on inimene rahulik ja stabiilne. *) Kõrge neurootilisuse puhul on inimene ärevil, ärritatud ja meeleolud vahelduvad kiiresti. -) O avatus kogemusele (openness to experience) *) Mõõdab loovust, kujutlusvõimet, intellektuaalsust, uudishimulikkust. Humanistlik psühholoogia * Psühholoogia koolkond, mis tekkis 1930ndatel ja sajandi keskel oli see oma haripunktis. * Humanistlikus psühholoogias vaadeldi isiksust inimkogemuse produktina. * Selle koolkonna alustala on seisukoht, et algselt olemuselt on inimene arenguvõimeline ja edasipüüdev ehk hea. * Selle õpetuse keskmeks on inimese ettekujutus iseendast ehk enesehinnang ning sellega tegeletakse kõige rohkem. Carl Rogers * Carl Rogers (1902-1987) loetakse humanistliku psühholoogia koolkonna algatajaks ning oli ameerika psühholoog. -) Ta pere oli väga religioosne ja sellest tulenevalt oli tema lapsepõlv üsna üksildane, kuid ta sukeldus õppimisse.
varajastematele uurijatele (ka keeleteadusele, psühholoogiale). Binaarsed opositsioonid tulevad välja kui uurida Müüdisisest loogikat, nende alusstruktuuri. Selgub, et kõigi rahvaste müüdid on väga sarnased oma ülesehituse poolest. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Seega kõik nähtused ja tegelased on müütides jaotatud binaarsel põhimõttel. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on universaalne inimkogemuse korrastamise viis. Binaarsed opositsioonid: elus/surnud; mees/naine; lubatud /mittelubatud; puhas/mittepuhas; oma/võõras. Vastandlikud mõistepaarid. 10 Need võivad olla sellised, mis on tegelikkuses olemas. Sensoorsed opositsioonid: toores/keedetud; niiske/kuiv; soe/külm. Tajume, et need nähtused on tõesti olemas. Samas ka sensoorsed nähtused ei pruugi igas ühiskonnas olla vastandlikud
Ridas1 korraldanud ??? 1 Tegelikult võib olla ka Midas või Ruidas vms, sellest mida ta korraldas, ei suuda ka eriti hästi välja lugeda. . . ju ta siis midagi korraldas. 48 Religioon on kultuuriline teadmus üleloomulikust, mida inimesed kasutavad ini- meksistentsi põhiprobleemidega toimetulekuks. Üleloomulik on valdkond, mis eksis- teerib või arvatakse eksisteerivat üle reaalse inimkogemuse. 11.2 Üleloomulikud jõud 11.2.1 Mitteisikuline Mitteisikuline üleloomulik jõud on jõud, millega võivad olla seotud paigad või asjad. Näiteks mana kontseptsioon Polüneesias ja Melaneesias — mingites kindlates as- jades on vägi (mana), mis võib asja siseneda või lahkuda. 11.2.2 Isikuline Personifitseeritud üleloomulike jõudude hulka kuuluvad jumalused, vaimud, hinged nii inimese- kui mitteinimese kujul. Üldiselt on tegemist lihtsalt teatava kujuga, mille abil
2) Dünaamilisus 3) Eneseregulatsioon 44.Strukturalistlik lingvistika (Saussure) Saussure > Keel on süsteem, mis hõlmab sõnade suhteid antud ajahetkel, st. Sünkrooniliselt. Langue keele süsteem Parole (kõne) üksikud lausungid Struktuuri elemendid eksisteerivad suhtes üksteisega Sõna struktuur: tähistaja (akustiline kujund) ja tähistatav (kontsept, millele viidatakse), tähistaja ja tähistatava suhe on juhuslik Keel on inimkogemuse keskne struktureeriv mehhanism. 45.Strukturalistlik antropoloogia 23 Lévi-Strauss > struktuurid, mis seovad inimkogemust toimivad sarnaselt vaatamata eri kultuuride spetsiifikale Kõikides kultuurides sarnased kodifitseerimisprotsessid Inimestel on sarnane teadvuse struktuur Müteem (mytheme) > müüdi vähim iseseisev muutumatu tähenduslik koostiselement. 46
mingil tasandil. Konvormist ehk massiinimene- põgeneb massi turvalisuse kaalutamisel. Üritab olla selline nagu enamus. 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Humanistlikku psühholoogia kõige tuntumaks esindajaks on Carl Rogers. Teine tuntum esindaja on Maslow. Selle koolkonna olemus seisneb selles, et isiksust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas. Üks põhiidee, mille tõttu neid ka kritiseeritakse kõige rohkem ja mis on suhteliselt raskesti tõestatav ja ümberlükatav, on see, et nad väidavad, et inimene on sünnipäraselt loomuselt hea. Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev. See ei ole mitte ainult inimesele omane, vaid see on selline elusloodusele omane üldine tunnus või omadus. See on tung
Nähtumuste puhul alluvad kõik asjad loodusseadustele. Loodusseadused omakorda tulenevad subjektist. Ehk asi iseendas võiks olla loodusseadustest vaba – ei saa öelda, et nii on, aga see on võimalus. Nähtumus- loodus-ajalis/ruumiline sfäär. Vabadus kosmoloogilises sfääris. Loodusseadused olid eelnevast tingitud. Inimese puhul olevad sündmused ei pruugi tuleneda loodusseadustest, vaid need võivad tuleneda mõistusest. Vabaduse transtsendentaalne idee – inimkogemuse võimalikkuse tingimuste ja piiride analüüsil ehk vabaduse mõttes. Loodusseaduslikult on see seletamatu ja moraali ei saa näidata, sest looduses see ei avaldu. Saab rääkida siis sellest kui eeldame, et on olemas „asjad iseendas“, mis tekitab sfääri, mis on moraali aluseks (noumen sfäär). Teoreetiliselt ei saa seda väita. „Kui see sfäär oleks olemas, siis muutuks vabadus võimalikuks“. TRANS ARGUMENT: KUI….SIIS!!!!!
Loomulikult ei põhjusta mitte kõik elumuutused depressiooni, kuid stressoreid, mis seda esile kutsuvad, on terve hulk. Pidevad või hiljutised depressioonivallandajad Lähedase inimese kaotus: Depressiooni levinuimat tekitajat, armastatud inimese kaotust, võivad põhjustada mitmesugused sündmused: surm, abielulahutus, laste suurekssirgumine, sõbra või kallima kaugenemine. Sellised kaotused on inimkogemuse lahutamatu osa. Kaotus kutsub esile südamevalu, mis enamikul juhtudel lõpuks kaob. Ent koguni 25% inimesi langeb valusa kaotuse järel kliinilisse depressiooni. Üks mitmest väärarusaamast "normaalse kurbuse" kohta on ootus, et surmast või lahutusest saadakse paari kuuga üle. Uurimused on aga näidanud, et südamevalu kestab sageli märksa kauem, kui enamik inimesi eeldab. Kurvastamisprotsessi võib
istub nagu süte peal ja ei tea, mida teha. Tema arust on seal naine. Need üheksa tükki on pandud meelega seda juttu rääkima. Vaadatakse, kas ta allub grupi survele või mitte. 12. PILET HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA See on terve koolkond, mille loojaks ja kõige tuntumaks esindajaks on Carl Rogers. Teine tuntum esindaja on Maslow. Selle koolkonna olemus seisneb selles, et isiksust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas. Üks põhiidee, mille tõttu neid ka kritiseeritakse kõige rohkem ja mis on suhteliselt raskesti tõestatav ja ümberlükatav, on see, et nad väidavad, et inimene on sünnipäraselt loomuselt hea. Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev. See ei ole mitte ainult inimesele omane, vaid see on selline elusloodusele omane üldine tunnus või omadus
mitte inimese enda loomus, vaid teiste inimeste tavad ja harjumused, on puudu üks kõige põhilisem inimliku õnne komponent ja absoluutselt kõige põhjapanevam isikliku ja sotsiaalse arengu element." Tavaliselt ei peeta isikupärasust oluliseks ning rahvas hindab tavapärast. Mill eristab siinkohal aga laste kasvatamist ja täiskasvanute eluviisi. Nooruses peaks inimesi kasvatama ja õpetama vastavalt tavadele, et nad tunneksid ja kasutaksid inimkogemuse kaudu tõestatut. Kuid oma võimete küpsuseni jõudnud inimese eesõiguseks ja vältimatuks tunnuseks on kogemuste omamoodi kasutamine ja tõlgendamine - ta peab ise otsustama, millist osa tavades sisalduvatest kogemustest sobib rakendada tema olukorras ja tema loomuse puhul. Tavade ja kommete puhul peab täiskasvanud inimene mõistma, et: 1. teiste kogemus on neid TEISTELE õpetanud; 2. Sinu ebatavalise olukorra jaoks ei pruugi need sobida; 3. tava järgimine
Jumala tahtele allutamine. Nagu arvamuste paljusus on hüve, on seda ka eluviiside paljusus. Isikupärasuse areng on ühiskonna heaolu ja arengu eeltingimus: "Kui tegevust ei juhi mitte inimese enda loomus, vaid teiste inimeste tavad ja harjumused, on puudu üks kõige põhilisem inimliku õnne komponent ja absoluutselt kõige põhjapanevam isikliku ja sotsiaalse arengu element." Nooruses peaks inimesi kasvatama ja õpetama vastavalt tavadele, et nad tunneksid ja kasutaksid inimkogemuse kaudu tõestatut. · KÕIK algab teadmistest, kui sa ei tea, siis ei oska sa ka tahta ega valida; kuid haridus peaks olema mitmekesine jne... Tavade ja kommete puhul: peab täiskasvanud inimene mõistma, et teiste kogemus on neid TEISTELE õpetanud; inimese ebatavalise olukorra jaoks ei pruugi need sobida; tava järgimine lihtsalt kombe pärast ei kujunda ega arenda ühtegi annet, mis on inimesele eriomane. Inimene areng toimub läbi valikute tegemise.
annaabi.ee 
