Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üleujutused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal ja kui tihti üleujutused toimuvad?
  • Kuidas uurib üleujutusi teadus?
Vasakule Paremale
Üleujutused #1 Üleujutused #2 Üleujutused #3 Üleujutused #4 Üleujutused #5 Üleujutused #6 Üleujutused #7 Üleujutused #8 Üleujutused #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor orbit Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Veega seotud looduskatastroofid

Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks olla ka jää sulamine ning äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme). Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse:

Geograafia
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö

Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Üleujutused, Üleujutus on nähtus, kus vee poolt Ülejutused: Huanghe Eestis toimus viimane suurem äkkvihmad, ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis 1887, Jangtse 1931, üleujutus käesoleva aasta uputused varem ei olnud vee all (* Kevadised Aasia ja Aafrika juulikuus Tallinnas, mil nelja üleujutused, mille põhjuseks on lume (Niiluse jõe kuulus päeva jooksul sadas kokku sulamine ja tammide purunemine üleujutus toimus igal 173,5 mm vihma. Selline jõgedel*Suvised üleujutused, mille aastal). Mõjutasid erakordne sademetehulk esineb

Geograafia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
thumbnail
34
doc

Kuivendus

12. Liigniiskuse põhjused, LOODUSLIKUD PÕHJUSED: 1. Pinnaseprofiili geoloogiline ehitus (kihilisus, rasked pinnased, surveliste horisontide avamine) 2. Kliima (sademed ja nende ebaühtlane jaotumine, aurumine) 3. Puudulikud äravoolutingimused, reljeef Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Liigniiskus võib tekkida ehituse rajamise käigus: * sademetevee äravoolu takistatus ehituse ajal. * Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub. * Leke ajutistest torustikest, veereservuaaridest, puhastusseadmetest. 13. Liigniiskuse tunnused ja pahed. Välistunnused * taimede nõrk kasv

Kuivendus
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Puhatu,Lihula-Lavassaare -servamäre SOODE TAIMEKOOSLUSED Madal- ja siirdesoode liigitus Madalsood *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

Klimatoloogia ja meteoroloogia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (1)

Kristel16 profiilipilt
Kristel Kerstna: väga põnev
19:28 09-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun