Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Üleujutused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal ja kui tihti üleujutused toimuvad?
  • Kuidas uurib üleujutusi teadus?
Vasakule Paremale
Üleujutused #1 Üleujutused #2 Üleujutused #3 Üleujutused #4 Üleujutused #5 Üleujutused #6 Üleujutused #7 Üleujutused #8 Üleujutused #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor orbit Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Üleujutused Londonis

Sellepärast ehitati Thamesi jõele suur tamm, mis peaks Londonit järgmiste üleujutuste eest kaitsma. Arvatakse, et kõige suurem üleujutuste tekitaja on globaalne soojenemine. Täna globaalsele soojenemisele, sulavad jäämäed üles ja veetase hakkab tõusma. Enne globaalset soojenemist olid teadlased välja arvutanud, et veetase tõuseb 0,22m sajandis. Hetkel arvatakse, et veetase tõuseb juba 0,31m sajandis. Kui veetase tõuseb nii kiiresti, on üleujutused kerged tulema ja siis ei aita enam ükski tamm. Oma osa on ka tormidel, aga nende osakaal ei ole nii suur, sest torme ei esine seal kuigi tihti. Üleujutuste tagajärjed võivad olla kohutavad. Tugevamates üleujutustes saavad kõige rohkem kannatada kindlasti ehitised. Paljud pered kaotavad oma kodu, linnad hävivad, suured rahalised kaotused. Aga kõige hullem on ikkagi inimeste hukkumine. Kui üleujutus on väga suur, siis pole inimestel kuskile pääsu

Ökoloogia
thumbnail
6
doc

Veega seotud looduskatastroofid

Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks olla ka jää sulamine ning äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme). Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse:

Geograafia
thumbnail
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö

paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Üleujutused, Üleujutus on nähtus, kus vee poolt Ülejutused: Huanghe Eestis toimus viimane suurem äkkvihmad, ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis 1887, Jangtse 1931, üleujutus käesoleva aasta uputused varem ei olnud vee all (* Kevadised Aasia ja Aafrika juulikuus Tallinnas, mil nelja üleujutused, mille põhjuseks on lume (Niiluse jõe kuulus päeva jooksul sadas kokku sulamine ja tammide purunemine üleujutus toimus igal 173,5 mm vihma. Selline jõgedel*Suvised üleujutused, mille aastal). Mõjutasid erakordne sademetehulk esineb põhjustavad reeglina suured veetõusud 1994- umbes 1 kord 30 aasta jooksul. sademehulgad)

Geograafia
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Kui madalas rannikupiirkonnas paikneb lisaks suure ja veerohke jõe suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. · Tugevad vihmad · Kiire lume/jää sulamine · Väikestel jõgedel soodustavad üleujutusi linnad, kuna linnade asfalteeritud tänavatelt ja platsidelt ning katustelt voolab vesi kiiresti jõkke põhjustades seega kiire jõevee tõusu. Tagajärjed ning majanduslik mõju: · Suurte alade üleujutused · Taimede hävimine liigniiskuse tagajärel- ka põllumajandussaaduste · Võib olla kasulik- viljakat muda ümbritsevatele kallastele kanda, mida saab seejärel kasutada põllunduses · Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele · Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

KLIIMA Savannis jaguneb aasta kaheks enamvähem võrdse pikkusega aastaajaks ­ niiskeks ja kuivaks. Temperatur on aastaläbi ühtlane. · Suvi ­ siis on savannis palav ja vihmane. Valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Mussoonid ekvaatorilt toovad kaasa suurel hulgal sademeid. · Talv ­ siis on savannis palav ja kuiv. Loomad rändavad ringi niisket piirkonda otsides. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid, nende tagajärel võivad tekkida üleujutused. Õhk mutub värskeks ja savann hakkab haljendama. MULLASTIK Savannides valitsevad nagu vihmametsaski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad läbi. Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung. Hävinev taimkate ei saada liivade liikumist takistada. LOOMASTIK

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (1)

Kristel16 profiilipilt
Kristel Kerstna: väga põnev
19:28 09-11-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun