Üleujutused (1)

Üleujutused
Silva Orav
ja
Mari-L is
Sila tso
Üleujutus, mis on ühtlasi ka
kõige tavalisem loodusõnnetus,
on ajutiselt maad kattev vesi,
mis on reeglina põhjustatud
tugevast vihmast ja kiirest lume
sulamisest. Üleujutust on
lihtsam ette ennustada kui
ükskõik millist teist
loodusõnnetust.
Tekke põhjused
Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud:
A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest
B) tugevate vihmahoogude tulemusena.
Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked,
maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms.
Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu,
lumesajule järgnev sulamine jms.
Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite
mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel
üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa.
Millal ja kui tihti üleujutused toimuvad?
Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume
sulamine. Põhja-Euroopas võivad üleujutuste põhjuseks olla ka jää sulamine ning
äravoolamine, mille tulemusel põrkub vesi tugevalt vastu tehistõkkeid (tamme).
Üleujutused jaotatakse kahte kategooriasse:
* Kevadised üleujutused, mille põhjuseks on lume sulamine ja tammide purunemine
jõgedel
* Suvised üleujutused, mille põhjustavad reeglina suured sademehulgad
Kõige tugevamad ja märkimisväärsemad üleujutused toimuvad juulikuus. Juunis,
augustis ja märtsis toimuvad üleujutused on tagasihoidlikumad.
Teatud määral on üleujutused loomulikud loodusnähtused, mis toimuvad jõgedes regulaarselt. Nad on olnud
inimkogemuse lahutamatuks osaks alates põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed ehitasid esimesi asulaid
Aasia ja Aafrika jõekallastele. Niiluse jõe kuulus üleujutus toimus igal aastal ja jättis ümberkaudse pinna viljakaks, nii
toimus see kuni Assuani tamme ehitamiseni. Euroopas toimuvad suured üleujutused iga kümne aasta tagant. Näiteks
mõjutasid veetõusud 1994-1995 aastal Itaaliat, Saksamaad, Belgiat, Prantsusmaad ning Hollandit. 1997. aasta suvel
hakkas Oderi jõgi üle kallaste ajama, tekitades nii suuri kahjusid Kesk-Euroopas. Alles äsja, 2002. aasta suvel, tekitasid
Elbe ja Vltava jõed miljardite eurode väärtuses kahju Saksamaale ja Tsehhile. Meteoroloogid ja hüdroloogid kasutavad
5 aasta, 10 aasta, 100 aasta ja 1000 aasta üleujutusarvestust, et ette ennustada ajavahemikke järgmiste üleujutuste
saabumiseks.
Enamik suuremaid üleujutusi, mis on toimunud Kesk- ja Lääne-Euroopas viimase kümne aasta jooksul, leidsid aset
tänu tammide üleujutamisele ja jõgede üle kallaste ajamisele.
Eestis toimus viimane suurem üleujutus käesoleva aasta juulikuus Tallinnas, mil nelja päeva jooksul sadas kokku
173,5 mm vihma. Selline erakordne sademetehulk esineb umbes 1 kord 30 aasta jooksul. Kahel suurima vihma päeval
sadas 105 mm, mis on märkimisväärselt kõrgem kui 1 kuu keskmine sademete hulk (tavaliselt 79 mm sademeid kuus).
Suurim sadu langes neljapäevale 29. juulile, mil sadas maha 78,1 mm vihma. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia
Instituudi (EMHI) fondi andmetel ei ole mitte kunagi Tallinnas fikseeritud nii suurt sademete summat ööpäeva jooksul.
Ööpäeva maksimaalne sademete summa Eestis esines 4. juulil 1972. aastal Põhja-Saaremaal, mil sademete summaks
oli siis 147,9 mm.
Suure sademetehulga tõttu hakkas ka Tallinna lähiümbruskonna veekogude - Ülemiste, Raku ja Harku järve ning
Mustjõe oja tase märkimisväärselt tõusma. Augusti esimesteks päevadeks oli Ülemiste järve tase tõusnud kõigi aegade
kõrgemaile tasemele ehk 2,31 meetri piirini. Ülemiste järve ümbritseva kaldaääre kõrgus on 2,75 meetrit. Murettekitav
on asjaolu, et Ülemiste järv asub linnaga võrreldes kõrgemal - pea 35 meetrit üle merepinna. Ülemiste järv tuli viimati
üle kallaste 19. sajandi lõpul.
Tagajärjed
Inimelude kaotus ja vara hävimine
Linnateede häving
Joogivee saastumine
Kommunikatsioonikanalite häired
Kahjud tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ning turismisektoris, mida
põhjustavad maa, hoonestuse ning transpordisüsteemi kahjustused
Kinnisvarahindade langus üleujutusohuga territooriumitel
Üleujutustest tingitud kahjude vältimiseks või leevendamiseks rakendatavate
vahendite kasutuselevõtt
Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või psüühiliste
traumade tõttu
Kuidas uurib üleujutusi teadus?
Erinevaid tehnikaid kasutades ennustatakse ette üleujutusohte
Üleujutust takistavate ehitiste (näiteks tammid ja settekaevud) rajamine
Teadus- ja uurimiskeskuste rajamine üleujutusohuta regioonides
Häiresüsteemide rajamine
Taasmetsastamine
Jõe kallaste ettevalmistamine võimalikuks veetõusuks
Avalikkuse teavitamine üleujutusohtudes
Fakte
Üleujutused moodustavad ligikaudu ühe kolmandiku kõigist maailmas toimuvatest
looduskatastroofidest (nii toimumise kui ka majandusliku kahju osas).
Üleujutused põhjustavad 31% kõigist loodusõnnetuste põhjustatud majanduslikest
kahjudest ja 55% inimkaotustest olid tingitud üleujutustest.
Hooajalised üleujutused toovad väärtuslikku pinnast ja toitaineid põllumaadele ja
tekitavad elu muidu viljatutes piirkondades nagu näitus Niiluse jõe org.
Üks raskemaid üleujutusi toimus 1953.a. Hollandis kui purunesid mere ette ehitatud
tammid ujutades üle suure osa Hollandist ja mille tulemusel hukkus 1800 inimest.
Suurejoonelised ja hävitavad üleujutused, mis tekivad ebanormaalselt pikaaegsete ja
suurte vihmasadude tagajärjel, on põhjustanud kahjustusi mitmete jõgede valgaladel
Euroopas.
1989 ­ 2002 aastal finantseeris Euroopa Liit üleujutuste alaseid teadusuuringuid enam
kui 58 miljoni Euro ulatuses.
Ülikiirelt tekkivad üleujutused ja suured 100-aastased üleujutused põhjustavad
maailmas suuremaid inimkaotusi kui tornaadod või orkaanid.
Kasutatud kirjandus:
http://www.learn-hazards.org/5.php?l=es#