Alice imedemaal (0)

ALICE IMEDEMAAL Lewis Carroll Valge k��lik jookseb m��da ja pomiseb: �Oi heldeke, oi heldeke, ma j��n hiljaks !� ja v�tab vestitaskust kella, et vaadata, mis see n�itab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii v�ga imelik. See n�ib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis ise�ralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult j� rele , pressib end k��likuauku � ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice�i unen �guderiiki. Alice maandub just seal ja elab l�bi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu lehek �ljed on otsast l� puni unen�oloogikast kantud . Raamatu alguses � tleb ta, et Alice on unine, ja loo l�pul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unen�os kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. K�ik algab ebam �� rase tundega, et miski ei klapi, sest k��likutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus on juba unen�oloogika v�imuses ja v�tab k�ike t� iesti loomulikuna. Ka v�lujook, mis Alice�i kord kasvatab, kord kahandab, peegeldab t�pselt 12-aastase t�druku kogemusi, kes ei ole varsti enam v�ike, sest hakkab kasvama, ja n�ib noorematele m�ngukaaslastele kohutavalt suurena, kuigi t� iskasvanud kohtlevad teda ikka veel lapsena. Unen�gudele on t��piline ka kummaline p�lgus, millega Imedemaa elanikud Alice�isse suhtuvad: K��lik ei tee t�drukut m�rkamagi, ta h�pleb ja tormab meeleheitlikus hirmus hiljaks j��da. K�barsepp, M�rtsij�nes, T�uk, Irvik Kass � k�ik nad veavad Alice�it nagu muuseas ja v�rdlemisi alatult ninapidi, temaga arvestamata ja teda omaks v�tmata. Nii see unen�gudes ongi: karjud, aga keegi ei kuule, tahad �ra joosta, ent jalad ei kuule s�na. Kuigi Alice teeb l�bi k�ik unen�gudele iseloomulikud vaevad , ei lase ta end �ra hirmutada. Ta meenutab ikka ja j�lle tegelikkuse loogikat, otsib v�ljap��suteid, et vabastada end fantastiliste loomade k��nte vahelt ja t�rjuda nende m�nikord julmi r�nnakuid. Alice puhkes nutma ainult alguses, kui talle sai selgeks: ma olen vangis . Siis aga ajab ta end j�lle jalule ja k�sib n�u. Tal veab ja ta p��seb kokkuv�ttes �priski ebameeldivalt Imedemaalt terve nahaga. Et m�ista Alice�i maagilist m�ju, v�ib seda t�lgendada ka teistmoodi. Alice on peagi lapseeast v�ljas. Ta aimab, et t�iskasvanute maailmas kehtivad teistsugused reeglid kui lapsep�lvemaal, kus kuninganna on tema. Ta asub �htaegu hirmunult ja uudishimulikult teele uurimaks, mida tulevikul talle pakkuda on. Ning t�deb: t�iskasvanutel ei ole �lekorrusel k�ik p�ris korras. Ta kaitseb vapralt lapsep�lve naiivseid vaateid suurte inimeste kummaliste ja m�nikord tigedate kallaletungide eest, kui nood oma v�imum�nge m�ngivad v�i v�givallaga �hvardavad. Ta kardab k�ll midagi valesti � elda v�i ebameeldivalt silma torgata, aga kui teisiti ei saa, v�tab ta kogu oma julguse kokku ja prahvatab: �Ma ei usu, et neis v�rssides oleks k�betki m�tet.� Carroll manab Alice�is pilkava, kuivalt humoorika tooniga esile kaks inimkogemuse poeetilist valdkonda, unen�od ja lapsep�lve, ja ta tabab sellega laste universumis n�htavasti k�mnesse. P�rast Carrollit ei ole ilmselt p�lvkonda, kes ei oleks koos Imedemaaga suureks sirgunud. Alice oli p�riselt olemas. Tema nimi oli Alice Liddell ja ta oli Lewis Carrolli dekaani t�tar. Carroll (kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson) �petas Oxfordi �likooli Christ Church College�is matemaatikat. Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele v�ljas�itudele, mille �le r��mustasid eriti lapsed, sest Carroll oli v�simatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta v� ikesi t�drukuid. Alice�il oli tema s�dames eriline koht. 1864. aasta j�uludeks kinkiski ta t�drukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja p� hendus fotograafiale ning l��rikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera , jutuvestmise, piltide v�i kirjade abil peret�tardele l�heneda tekitasid kahtlusi . M�ned kriitikud on p��dnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja p�stitanud k�simuse, kas h�beliku nohiku l�henemiskatsed v�ikestele t�drukutele s� pruse raame �letada ei p��dnud. Aga Carrolli ja Alice�i vahelise Lolita-suhte kohta ei ole v�hematki t�endit. Carroll pidas Alice�iga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864. aasta j�ulukinki laenuks. Ta tahtis oma illustratsioonidega originaali faksiimilena paljundada. Ja ta isegi pildistas veel t�iskasvanud Alice�it.