Tsivilisatsioonid on olnud olemas juba ürgsetest aegadest alates. Teadlaste arvates hakkasid tsivilisatsioonid tekkima alates III at eKr. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult kõige soodsamad elutingimused. Tsivilisatsioonide all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Tsivilisatsioonide jaoks on välja mõeldud ka definitsioon: see on kõige suurem kultuurilis- eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Kuulus inglise teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13-ks tsivilisatsiooniks, tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist. Tsivilisatsioonide tekkeprobleem on jäänud segaseks, kuna teadlased ei ole selles küsimuses saavutanud üksmeelt
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE Maailmas elab praegusel ajal ligikaudu 6 miljardit inimest. Riike, rahvaid ning rahvusi on maailmas sadu ning kõigil rahvustel oma keel. Me saame kõik omavahel vabalt suhelda, lennata erinevaisse paigusse maailmas ning tutvuda teiste rahvaste kultuuriga. Kuid see kõik on kunagi alguse saanud ning võrreldes Maa eksisteerimisega üldse, üsna hiljuti. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr. Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti ka metallitöötlemist.
ühiskonna elu. Nemad koondasid inimesi sõjakäikudeks, ehitustöödeks, pidutusteks ja teiste seesuguste ühiste ettevõtmiste tarvis. Samuti oli kohtu mõistmine, usuliste kombetalituste juhtimine ja rahvalt andamite korjamine ülemkihi kohustuseks. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, kuid ka iseenda huvides. Ollakse veendunud, et just seesugusest kihistunud ühiskonna pärast ja tänu kirja kasutuselevõtmisele kujunes välja riik. Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud välja kaks versiooni. Esimese versiooni kohaselt usutakse, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korraldaja, kellele ülejäänud elanikkond allus esialgu vabatahtlikult. Osavamad ja asjalikumad individuaalid plaanisid sõjategevust, lahendasid naabrite vahelisi suhteid, klaarisid tülisid ning kõikke muud mis oli kogu ühiskonna heaoluks ja vajas kordineerimist. Väga oluliseks tegevuseks võis olla näiteks tagavarade soetamine ja
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3
Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Tsivilisatsioon on inimühiskond koos selle inimhulga ja kultuuriga. Tsivilisatsiooni tekkeks on vajalik rahva ja kirja olemasolu. Mis võiksid olla tsivilisatsioonide kokkupõrgete põhjused? Iga tsivilisatsioon erineb teistest ning samuti ka inimesed nende sees. Erinevused tekitavad aga erinevaid huve ja arusaamu. Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud islamiusust inimeste massiline sisseränne Euroopasse. Kardetakse, et islam pääseb Euroopa Liidu peamiseks usundiks.
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Maailmas on väga palju erinevaid tsivilisatsioone ja kultuure. Paratamatult puutuvad eri tsivilisatsioonidest ning kultuuridest inimesed omavahel kokku, sest maakera mõõtmed on piiratud ja riikidel ei ole võimalik olla üksteisest väga kaugel. Kokkupõrge tähendab tihti siiski konflikti, kuid on ka erandeid. Tegelikult pole muidugi konflikt tsivilisatsioonide olemusse sisse programmeeritud. Võib-olla parim näide tsivilisatsioonide rahulikust kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt poolt integreeris Jaapan kõik endale positiivse, teisalt säilitas traditsionaalse ja religioosse identsuse. On avaldatud palju arvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest- Huntington, Fukuyama jt. Huntingtoni jaoks on tähtsal kohal demokraatia ning üksikisiku õigused. Huntington on öelnud, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid ...
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri maailmapoliitikas enam konkureerivate ideoloogiate konfliktid, vaid tsivilisatsioonide ja kultuuride konfliktid. Huntington ütles, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu
Keivin Kivimägi 10A Vanimate tsivilisatsioonide erinevad jooned (Egipt. ja Mesop.) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid
põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond. Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenen...
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja kasutama oli hakatud ka metalli. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus ja kujunesid välja erinevad majanduslikud klassid . Enamus tsivilisatsioonides tunti kirja ja sellega kaasnes ka kõrgkultuuri areng. 3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid. Millised on vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused? Vanimad tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja Niiluse ääres ning Mesopitaamia Eufrati ning Tigrise alamjooksul.Üleujutuste tõttu oli Niiluse ümber viljakas muld. Kuna Egiptuses vihma ei sadanud oligi põlluharimine võimaliki tänu Niilusele. Eufrat ja Tigris ei ujutanud üle ja selletõttu olid Mesopotaamias põlluharimisega lood kehvemad . Vihma sadas seal vähe ja põlluharimine oli võimalik
Geomeetria on ju põhiliselt ikkagi matemaatika, kalendrid olid erinevad, kuid põhimõtted olid sarnased. Minule jäi siit selline mulje, et Egiptlaste ja Mesopotaamialaste vahel oli siiski väikene rivaalitsemine. Ainsa erinevuse võib leida arstiteadusest, mis oli Mesopotaamias täiesti null ja astrnoomiast, mida jällegi Egipltlased hästi ei valdanud. Kiri on üks suurimaid saavutusi mõlemal riigil kultuuri osas, mis kujunesid välja tsivilisatsioonide alguses. Neid riike teataksegi rohkem kui kirja loojaid. Kirjastiilid olid erinevad: Egpitlastel tuntud heiroglüüfid, aga Mesopotaamialastel kiilkiri. Mõlemad kirjad olid väga rasked ja nende õppimine võttis väga kaua aega. Kui mõelda seda praegu, et peaks kumbagi neist õppima, siis ma olen üsnakindel, et mina ei suudaks neid tähti ja mõisteid nende kirjana ära õppida.
Egiptus on Niiluse and Egiptus vanim tsivilisatsioon kogu inimajaloos, mis suutis püsida riigina mitu tuhat aastat vaatamata kõrbes paiknemisele, väljast tulevale ohule ning sisepoliitika tõusudele ja mõõnadele, ning mille eeskujul on tänapäeval kõik riigid vähesemal või rohkemal määral rajatud. Kas see kaunis ja iidne tsivilisatsioon aga oleks saanud eksisteerida üldse, kui poleks saatuse õnnelikul kombel Kirde-Aafrikat läbinud praeguseni maailma pikim jõgi Niilus? Niiluse jõgi oli elutähtis kogu Egiptusele ellujäämiseks, sest see pakkus peaaegu lõpmatult suurel hulgal joogivett ja viljakat mulda põlluharimiseks. Inimesed õppisid Niiluse üleujutusi ära kasutama ja kanaleid rajama, tänu millele neil oli väga arenenud põlluharimine. Niiluse viljakal mullal oli võimalik kasvatada nisut, otra, ube, läätseid, herneid, porrulauke ja sibulaid, samuti puuvilju nagu datleid, viigimarju, greipe ja mel...
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline. Põhimõtteliselt oli terve maapealne elu ettevalmistus surmajärgsele elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptus...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Vanalajal kujunesid välja esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Need olid primaarsed tsivilisatsioonid, mis tähendab, et nad kujunesid sõltumatult ja iseseisvalt. Muistne Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustas kolmnurkse delta. Ülem-Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse tsivilisatsiooni areng nii võrd teistest tsivilisatsioonidest mõjutatud. ...
Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, sealt lõuna poole ja kagusse on juba õigeusu tsivilisatsioon. Lääne tsivilisatsiooni kuulub Huntingtoni kohaselt veel USA, Kanada, Uus- Meremaa, Okeaania ja Austraalia
Tsivilisatsioonide segunemine Omapäraks kolme tsivilisatsiooni segunemine Tugevad mõjutused eurooplastelt Hispaania ja Portugal koloniseerisid 16. sajandil Hispano-Ameerika Ladina-Ameerika kultuur Korporatiivne autoritaarne kultuur Suurmaaomanike ülemvõim Ametnikud korrumpeerunud Demokraatiat läänelikus mõistes puudub Sagedased sõjaväelised riigipöördes
Alteuropa. Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517. Euroopa eelised teise tsivilisatsioonide ees varauusaegse maailma ajaloos. Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, arenguks vajalike loodusressursside olemasolu. Tänu sellele tulid ka maadeavastused ja kolonialiseerimised Euroopa rahvaste poolt. Said kehtestada oma koloniaalvõimu. Michael Mitterauer: ,,Warum Europa?". Miks Euroopa arenes nii hästi, miks mitte teised? Erinevus tekkis juba varauusaja agraarrevolutsiooniga rukki ja kaera kasvatamine
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõus...
Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele ja metallitöötlusele. Need kaks olid ka peamised tsivilisatsioonide tekkepõhjused. Igas tsivilisatsioonis kujunes lühikese ajaga kihistunud ühiskond – rikkamad inimesed moodustasid ülemkihi, kelle seas oli ka ühiskonna juht või pealik. Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid. Pealikut austasid kõik ning ülemkiht koos pealikuga
Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks möödas 15 aastat ja käesolev essee üritab arutleda, mil määral on tema peamised ideed Lääne ja islami tsivilisatsioonide kokkupõrkest ikka veel relevantsed. Huntingtoni teeside kõrval keskendub essee ka tuntud Palestiina päritolu kirjandus- ja kultuurikriitiku Edward Saidi kirjutistele orientalismist, milles ta kritiseerib Lääne tsivilisatsiooni eelarvamusi islami suhtes. Huntington leiab, et Lääne allakäigul on kolm peamist iseloomustavat tunnust. Esiteks on see aeglane protsess. Võrdluseks toob ta S-kurvi: algul mõõdukas, kuni viimaks järsk kiirendus enne põhja jõudmist
Lisaks väidab ta, et Lääne väärtuste jõuline kehtestamine, mis ei ole pärit teistest riikidest, on "inimõiguste imperialismi" levik. Tema sõnul tekitab see väga tava tõsine tagasilöögi, mille tulemuseks on konflikt Lääne ja mitte-lääne maailma vahel. Huntingtoni ideede peamine probleem on see, et ta vaatab uut ajastu pehmetes värvides, öeldes, et konflikt kultuuride, religioonide ja rahvuste vahel oleks uue poliitilise korra reaalsuses vältimatu. Ta eirab aga seda, et tsivilisatsioonide vaheline suhtlemine ei põhjustaks alati konflikti, kuna paljudes küsimustes võib ületada rahumeelsete vahenditega, nagu kaubandust ja majandussuhteid, nagu väidab Fukuyama. Seepärast näib, et kuigi mõlemal teoorial on puudusi, liites üksteise nõrgad ja tugevad kohad, kirjeldavad nad tegelikult kaasaegse maailmakorra reaalsust. Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Huntington - tänane islami- ja läänemaailm on kujunenud just vastastikuste kokkupuudete ja
VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED Sõna"tsivilisatsioon" tuleb ladina keelsest sõnas civilis ja tähendab suhteliselt kõrgelt arenenud kultuuritasemega ühiskonda. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on varanduslik kihistumine, riiklikuse olemasolu, ühiskondlik tööjaotus, rahva olemasolu ühiskondlik tööjaotus ja kirja olemasolu. Vihmaga niisutavad alad on need, kus põhiline niisutus on vihm. Selleks, et põlluharimine ja saak oleks hea, on vaja sooja kliimat ja piisavas koguses sademeid. Hiljemalt alates II aastatuhandest eKr Väike-Aasia tasandike steppides, Indiani ulatuval mäestike ja kiltmaade vööndil elasid Hetiidid. Hetiidis, lõunas asusid mitmed seedrimetsad. Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud pe...
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud:
Varased tsivilisatsioonid Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kuju- nema tsivilisatsioon. Selle ladina keelest tuletatud terminiga (civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik) tähistatakse hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Neil kõigil oli teatud iseärasustest hoolimata ühiseid jooni, mida võib pidada varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks. 1. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piir- konnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandu- sele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ning karjakasvatajate ühis konnad. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus vara sesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal. 2. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. • Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. vaata siin Tuntuimad esindajad • Michael Heizer • Richard Long • Robert Morris • Dennis Oppenheim • Inspiratsiooni andsid Stonehenge, hiiglaslikud Nazca kõrbemaalinud, kiviringid ja muud iidsed kultusobjektid. Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool ja sageli nii suures möötkavas, et seda oli korralikult võimalik vaadata ainult õhust.Oma olemuselt on maakunst ajutine, sest aeg ja ilmastik teeb oma töö
Aeg on näidanud aga seda, et tal siiski ei pruukinud õigus olla. Samuel Huntington, ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" Oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" väidab Huntington, et kui külma sõja ajal olid ühiskonnad omavahel jagatud ideoloogiliste erinevuste järgi (nt demokraatia ja kommunismi vaheline võitlus), siis nüüd, pärast külma sõja lõppu, ei mängi tsivilisatsioonide vahelistes erinevustes/konfliktides (,,tsivilisatsioonide kokkupõrkes") enam niivõrd rolli majanduslikud, poliitilised või ideoloogilised erinevused, vaid just kultuurilised erinevused. Ta leiab, et see nn ,,tsivilisatsioonide kokkupõrge" oma tsivilisatsioonide vahelise konflikti näol on nüüdismaailma konfliktide evolutsiooni viimane faas. Seda seletab ta nii, et kui Vestfaali rahule järgneval ajaperioodil oli konflikt enamasti printside ja monarhide vahel,
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg
Ajaloo kontrolltöö Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonide tekkimine, koht, aeg, varaste tsivilisatsioonide tunnused, tekke eeldused ja põhjused. Vanaaja mõiste. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr. Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti metallitöötlemist.
tänu regulaarsetele üleujutustele mis tõid kallastele värsket muda väga viljakas maa. Umbes 600 aastat hiljem tekkis Induse jõe ääres esimene India tsivilisatsioon,mõnda aega hiljem tekkis tsivilisatsioon Kreeta saarele ning Hiinasse Huanghe jõe orgu.Algsed tsivilisatsioonid kasvasid üksteisest eraldatult ja omas suunas,seega nimetatakse esimesi tsivilisatsioone primaarseteks tsivilisatsioonideks,hilisemad asustused on juba vanemate tsivilisatsioonide mõjutustega ehk sekundaarne tsivilisatsioon. Kuna tsivilisatsioonide algusaegadel puudus veel kiri siis kahjuks puudub ka palju infot asustuste algsest olemusest seega tuleb palju infot tsivilisatsiooni tekkest tänu väljakaevamistele,kuid õnneks arenes ka tsivilisatsiooniga koos kiri,ning hilisematest ajajärkudest on säilinud kirjalikke tekste.Ühiskonna arengus oli oluline roll ka materjaalsel kihistumisel ,enam-vähem ühel materjaalsel tasemel olid põlluharijad ja
ühiskond Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid III at eKr suurte jõgede kallastele, kuna seal olid looduslikult paremad elutingimused. Seega võime kohata esimesi tsivilisatsioone Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Neile järgnesid India Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ning Hiinas Huanghe jõe orus ning hiljem ka Kesk-Ameerikas ja Peruus paiknevad tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste üle on palju vaieldud. Teadlane Arnold Toynbee on inimkonna ajaloo jaotanud 13 tsivilisatsiooniks, samas kui Harvardi professor Samuel Huntigton eristab kaheksat tsivilisatsiooni. Tänapäeval räägitakse siiski seitsmest tsivilisatsioonist. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ajal puudus kiri või oli selle areng veel algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida
· Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate, deemonite, maailmaloojate, hingede ja muude olendite vahele. · Kreeka esiletõusmise ajal, kui ilmusid Thales ja atomistid · Budismis olid juba algselt hingede maad teistel taevakehadel · Teleskoobi leiutamine lõi veelgi uusi vaateid juurde Maaväliste tsivilisatsioonide arv The Drake Equation: N = R × f p × ne × f l × f i × f c × L ·Maaväliste tsivilisatsioonide arvu teoreetiliseks hindamiseks kasutatakse Drake'i võrrandit. Frank Drake oli ka esimene, kes püüdis 1960 aastal lähimatelt tähtedelt raadiosignaale vastu võtta, asutades hiljem ka SETI. · tähede arv, mis tekivad aasta jooksul meie galaktikas, · protsent neist millel on planeedid, · keskmine planeetide arv päikesesüsteemides, mis võimaldavad elu teket,
2. Sugulasmaa sündroom ilmnes ka endise Nõukogude Liidu konfliktide puhul. 3. Pärast Jugoslaavia endisi lahinguid avaldas Lääne üldsus kaatunnet ja toetust Bosnia moslemitele kannatuste pärast. · Konfliktid ja vägivald leiavad ikka aset ka samasse tsivilisatsiooni kuuluvate riikide ja rühmituste vahel. Need konfliktid aga ei muutu tõenäoliselt nii teravaks ega laiene nii kergelt kui konfliktid erinevate tsivilisatsioonide vahel. Nt. Venemaa ja Ukraina vahel tekkisid territoriaalkonfliktid, kuid mõlemad on slaavi rahvast ja õigeusklikud ning neil on sajandeid olnud lähedased suhted. Seetõttu tegid kahe riigi juhid edukaid läbirääkimisi ja lahendasid tüliküsimused rahulikult. · Seni on tsivilisatsioonisolidaarsust esinenud vähesel määral, ent võib tulevikus veelgi suuremaks kasvada. Osad mõjukad inimesed on avastanud, et tsivilisatsioon on võimas vahend masside toetuse
Esimesed taivilisatsioonid tekkisid eufrati ja tigrise jõe orgudes ja niiluse orus enamvàhem ühel ajal u 3000 a ekr. Eeldudekspaikne eluviis, viljelev majandus, varajane kihistumine, tööjaotus. tsivilisatsiooni tunnusteks on veel 1. riigi olemasolu 2. kiri 3. mitmekesise vaimse tegevuse olemasolu (kultuur) Primaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima. Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele ...
Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Kas sellest järeldades võime mõelda, et ka kõrgkultuurid erinevatel mannertel on teisiti arenenud? Järgnevas töös üritan tuua välja kõrgkultuuride erinevused Euroopas ja Ameerikas. Kuigi areng toimus kohati erinevatel perioodidel mõlemal mandril, võime siiski kohata paljusid sarnasusi, kui ka erinevusi. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid. Kuigi sumerite ja olmeekide tsivilisatsioonide vahel laius pea kaks tuhat aastat on nendel palju ühist. Mõlemad suutsid leiutada kirja, kalendri, hästiorganiseeritud riigi ja ehitada esimesed linnad oma mandritel. Suurimaks erinevuseks jäi ehk ainult ratas. Olmeekide kultuuri pidurdaski ehk ratta puudumine
Toetatuna headest naftahindadest riigikassa täitus ja kuigi SKP-d ei õnnestunud kahekordistada 7 aastaga, nagu Puton lootis, valiti ta teisele ametiajale ka 2004 aastal. 2008. a aga võitis presidendi valimised D. Medvedev. Peale nelja peaministrina veedetud aastat andis peaminister Putin taas nõusoleku Medvedevi pool tehtud ettepanekule kandideerida domineeriva partei esinumbrina 2012.a märtsi presidendivalimistel. Minu arvates ei ole võimalik tsivilisatsioonide kokkupõrkeid ära hoida, sest kõik riigid on erinevad ja samuti riike juhtivad isikud. Kõigil ei ole võimalik omavahel läbi saada.
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga.
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kree...
Templid Tähelepanu elule pärast surma Mumifitseerimine MESOPOTAAMIA Jumalad inimese moodi (antropomorfsed) Tähelepanu elule enne surma Tsikuraadid (astmiktemplid) Ei mumifitseeritud Daatumid: hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 6-5 miljonit a tagasi neandertallaste ilmumine 250 000 a tagasi nüüdisinimese ilmumine (homo sapiens) 200 000 a tagasi põlluharimise algus 8500 aastat tagasi kirja kujunemine 3500 a eKr Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsioonide kujunemine 3000 a eKr Metallide kasutuselevõtt (järjekord, ajad) * vask 5000 a eKr * pronks 2500 a eKr * raud 1500 a eKr Ühtse Egiptuse teke 3000 a eKr Egiptuse Vana riigi periood 2700-2200 a eKr Keskmise riigi periood 2000-1650 a eKr Uue riigi aeg 1550-1075 a eKr Mesopotaamia riikide kujunemine (järjekord) * Sumeri linnriigid 3000-2340 a eKr * Akadi suurriik 2340-2160 eKr * Vana-Babüloonia suurriik 18-16 saj eKr * Assüüria impeerium 10-7 saj eKr
Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519- 1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel mingid kontaktid juba ammu enne Kolumbust olid. OLMEEKIDE KULTUUR Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga
Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud. Arusaam surmast, kui elust teises maailmas oli hästi arenenud juba Vana-Egiptuses, see on nähtav nende kunstis ja mütoloogias. Kinnitusi surmajärgse elu olemasolust ja uskumustest leiab muldapanekutest, rituaalidest ja kunstist juba preliterate kultuurides. Sõltumata
C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 455-483; 484-515. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Eddey on the English Legal System. London 1992. 5. Farnsworth, A.E. An Introduction to the Legal System of the United States. 1991. 6. Friedman, L. American Law. London 1984. 7. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 8. Holma, H., Barthold, V. Muhamed ja islam. Tln. 1994. 9. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tallinn 1999, lk 120-134; 225-230; 267-278. 10. Khair-Al-Din, Ravil. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. Juridica, VII, 2000, lk 461-470. 11. Khair-Al-Din, Ravil. . Lõputöö. Tartu 2000. 12. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 13. Mayer, A.E. Law and Religion in the Muslim Middle-East Countries. The American Journal of Comparative Law, 1987, Nr 1. 14. Zweigert, K., Kötz, H
Olemeegid 1. sissejuhatus: Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid 2. Rajatised Oma onnidest koosnevate "linnade" ümber püstitasid olmeegid hiiglaslikke kivipeasid, mida tuli käsitsi kohale vedada kaugete vulkaanide juurest. Vankrit olmeegid ei tundnud. Peadel olid ees jaaguarimaskid. Arvatakse, et olmeegid pidasid jaaguari oma esiisaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
