TSIVILISATSIOONID. TASUTA :) (1)

TSIVILISATSIOONID . Arvestuslik töö nr.1
Õpilane: Klass:
Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin.
Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon .
Sageli nimetatakse esimisi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks.
Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljelusmajandusele.
Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega .
Seega kerkisid nad esile umbes ühel ajal ulatuslikuma metallikasutuse algusega.
Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna selge varanduslik kihistumine .
Neis kõigis on kujunenud riiklus, mis tähendab seda, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil.
Riiklik korraldus sai üldjuhul võimalikuks tänu kirja kasutuselevõtule, tänu millele omakorda arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.
Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid (kus?) Mesopotaamias ja Egiptuses
Seal jõudis inimkond esmakordselt kirjaoskuseni.
Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust.
Ajalooline aeg algab perioodiga, mida nimetatakse vanaajaks.
Selgita järgmised mõisted ( selgitus peab ammendavalt avama mõiste sisu!) :
1. AUSTRALOPITEKUS ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Kui varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest, siis australopireekusi tuntakse vaid Aafrikas.
2. HOMO HABILIS ehk osavinimene , kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed sürid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad .
3. HOMO ERECTUS ehk sirginimene . Sirginimene liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänused on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada.
4. NEANDERTALLANE – pikka aega pidasid enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertaalasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik . Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus´e ja Homo sapiens ´i vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus´e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug.
5. HOMO SAPIENS – Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev liik- Homo sapiens ehk tarkinimene. Nad olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi.
6. NEGRIID - Negriidne rass  ehk  negriidid  (kõnekeeles ka must rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata pseudoteaduslik  inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige  nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv.
7. EUROPIID - Europiidne rass ehk  europiidid  (kõnekeeles ka valge rass, kaasaegses Ameerika inglise keeles  Caucasian, "kaukaasia rass") on levinud käsitluse järgi  inimrass , mille põlisasuala on Euroopa ning mis on levinud ka Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse, ning Okeaaniasse. Rassi tunnuseks on eelkõige hele nahavärv.
8. MONGOLIID - Mongoliidne rass ehk  mongoliidid  (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata psuedoteaduslik  inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning erinevate pea osade kuju ja värv
9. VILJELUSMAJANDUS - Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma . Tänu sellele jäid näljahädad harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga.Inimeste arvukus kasvas.
10. ORNAMENT - Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament.Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Ornamentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne).
11. KOOPAMAAL - Mitmest Hispaania ja Prantsusmaa kooast on leitud silmaaistvaid vanema kibiaja lõpust pärinevaid maalinguid. Täheleanuväärseimad ja ka rohkem uuritud maalingud on Altamiras ja Lascaux ´sKunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage .Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesuguseid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru.Joonised on väga loomutruud, mis viitab loomade heale tundmisele.Tõenäoliselt võisid maalingud olla seotud ka uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada.Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. Osal maalingutel esineb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad.
12. PRONKS- leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades . Peagi levisid sellest valatud esemed naaveraladele ja sealt üha kaugemale.Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad iirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jaid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad.
13. KULTUS tähistab organiseeritud religiooni ühte osarühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast.Enamasti on tegu erinevate jumala(te) käsitlustega või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade  ja kommetega. Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide  laulmist , ohverdamist, tantsimist, mängimist ja midagi sellist, mida tehti kindlal päeval või aastaajal (pidustused).
14. NEOLIITILINE REVOLUTSIOON  oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja  neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine . Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas.
15. MAAGILINE TOIMING Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda.
16. PREESTER – ülemkihti eeti jumalate kaitse all seisvaks, tuli sedasama arvata ka tema juhtimisel toimiva ühiskonnakorralduse kohta. Nii oli riiklik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati sanktsioneeritud (usuliselt kinnitatud). Ja selle kõike tõttu on päris loomulik, et esilekerkinud pealikutele kuulus sageli ka preestrivõim- õigus läbi viia usulisi kombetalitusi terve kogukonna nimel. Ühiskonna arenedes ja valitsejavõimu suurenedes kasvas siit mõnes tsivilisatsioonis välja valitseja enda jumalustamise komme .