elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Peale formaalhariduse on olemas ka veel mitteformaalne haridus ning informaalne haridus. Mitteformaalne haridus on sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine on vabatahtlik. Selle käigus pakutakse rohkesti sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust. Informaalne õppimine toimub aga täiesti koolivälises keskkonnas: huviklubides, sõpradega aega veetes, reisides, lugedes, internetis surfates jne. See on rohkem tegevus kui õppimine selle sõna klassikalises tähenduses. Kuid milleks on meil tarkust üldse vaja? Võimalusi on erinevaid
Töö ja õppimine Õppimine läbib kogu sinu nooruse erinevates vormides, aga ka hiljem - me kõik tegeleme sellega vahetpidamata. Õppimist võib jagada laias laastus kolmeks: informaalne õppimine, mitteformaalne õppimine ja formaalõpe. Informaalne õppimine on eesmärgistamata õpe, mis toimub igapäevaolukordades, kus sa lihtsalt koged midagi või saad midagi teada - näiteks vabal ajal sõpradega koos olles, tööl teistega suheldes või kodus midagi tehes. Mitteformaalne õpe on samuti vabatahtlik õpe, kuid sellel on konkreetne läbiviija, on rohkem eesmärgistatud, kuid samal ajal paindlik ja õppijakeskne. Formaalõpe toimub enamasti koolides, toimub eesmärgistatult kvalifitseeritud õpetajate juhendamisel ning
Programmi eesmärgid on edendada täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostööd partneritega teistest Euroopa riikidest, laiendada täiskasvanute õppimisvõimalusi ning tõsta täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja populaarsust Euroopas. Grundtvigi programm hõlmab seda osa inimese haridusteest, mis omandatakse pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse lõpetamist ja see võib olla nii formaalne, mitteformaalne kui informaalne. Siia alla kuuluvad täiskasvanute: · tasemekoolitus (hilisem põhi-, kesk-, kutse-, või kõrghariduse omandamine täiskasvanute gümnaasiumides, kõrgkoolide avatud või kaugõppeosakondades jm); · tööalane koolitus (tööalaseid teadmisi ja oskusi täiendavad koolituskursused, kuid mitte erialaste kutseoskuste arendamine) · vabahariduslik koolitus (isiksuse arengule suunatud mitteformaalne, informaalne ja huviharidus).
Kriteeriumid Püsivus ja kindlus Komperentsus Piirangud Ideoloogilised kultuurilised Õppimine on sügavalt individuaalne protsess, mis 1. Toimub ühiselt loodavad ruumis (füüsiline, virtuaalne), kus võetakse ühine vastutus 2. Seisneb isiklikes kohtumistes, kus vanus ei oma tähtsust Erinevad haridussüsteemid 1. Formaalharidussüsteem ehk täissüsteemne harius (koolid) 2. Informaalne haridussüsteem ehk täiskasvanu- ehk vabaharidus (huviringid) 3. Nonformaalne haridus (ise õppimine) Elukestev õpe on oluline igas variandis Õpetamise eesmärgiks on ennastjuhtiv õppija. Peamine haridusfilosoofiline probleem seisneb selles, kas inimeses tekib ennastjuhtivus või mitte. Selle teke on vaadeldav läbi nelja tasandi: Õpilane Õpetaja Meetod Sõltuv Autoriteet, treener Loeng
Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes - töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena - töötab pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või - ajutiselt ei tööta. Informaalne haridus Informaalne haridus hõlmab igasugust õppimist, nii töö käigus kui vabal ajal perekonna ja sõprade ringis ning ei ole struktureeritud, puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad. Pädevus ehk kompetentsus hariduse kontekstis on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kogum, mis on vajalik tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks teatud valdkonnas. Pädevused on õpitavad, aga nad ei kujune välja mingi konkreetse aine õpingute tulemusena
uni 36,53 0 5 10 15 20 25 30 35 40 ..vabatahtliku tööga seotud liikumine Millega 0,17 me hõivatud oleme ..osalustegevus 0,1 ..leibkondadevaheline informaalne abi 0,69 ..vabatahtlik töö organisatsiooni heaks 0,03 ..majapidamise ja perekonnaga seotud liikumine 1,39 ..täiskasvanu hooldamine 0,07 ..lapsehoidmine 1,39 ..majapidamise juhtimine 0,24 ..ostmine ja teenindus 1,63
Erastamine Institutsioonid Moderniseerimiskomisjonid MITI. Alaministeeriumid President. . Plaanikomisjonid. Alaministeeriumid. Alaministeeriumid ITC. FTC Koordineerimine Orientiirid majandus- MITI tegevus. Majanduse Puudub plaaniga. Majanduse ja ja valitsuse tugev valitsuse tugev informaalne informaalne seos seos Suuremate riikide TP võrdlus Instrumendid Prantsusmaa Jaapan USA Maksupoliitika Ametkondlik ja selektiivne Ekspordi ja TA Soodustused ekspordile. soodustamine TA mitteselektiivne toetamine.
Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning mil moel teaduslik mõtlemine sellest erineb (kasvatust puudutav argimõtlemine ja teaduslikud teadmised, mis on jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks). Järgnevalt kirjeldatakse soome laste ja noorte erinevaid kasvukeskondi: formaalne ja informaalne ning mitteformaalne kasvatus, perekond kasvukeskkonnana (statisteliselt: lastega perede tüübid, laste arv peredes, lahutatud perede lapsed), Soome riiki kasvatus- ja haridussüsteem (struktuur sõnades ja skeemis), hariduse majandamine. Näiteks, öeldud, et õpib iga päev üle miljoni soomlase, peamine hariduspoliitiline suund on suurendamine koolide isemajandamist jne. Seejärel arutletakse selle üle, mida õieti tähendavad kõigile tuttavad terminid kasvatus,
küll loodusmuljest, kuid ei kasuta impressionistlikku pintslitõmmet, vaid hoopis suuremaid hoogsaid värvilaike. l informalism, mis tuleb prantsuskeelsetest sõnadest art informel ja tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. Informaalne kunst tekkis niisiis vastandpoolusena geomeetrilisele abstraktsionismile 1945.1946. aastal nn Pariisi koolkonnas. Ecole de Paris on üldnimetus kõikide moodsa kunsti viljelejate ja edendajate kohta, kes kahe sõja vahel Pariisis, sedaaegu veel maailma kunstimetropolis, avangardset kunsti lõid. Sarnast loome meetodit nimetatakse USAs abstraktseks ekspressionismiks, samuti kasutatakse selle kohta nimetust action painting aga sellest täpsemini veidi hiljem.
Kui me lammutame lahti selle mis on ja paneme uuesti kokku, siis saame parema organisatsiooni. Dekonstruktsioon. Nende jaoks on võimuküsimus väga oluline. Organisatsiooni liikmed ei pruugi aru saada, et mingid küsimused suruvad nad alla. Eriti kui tõde on aktsepteeritud. Siis järelikult käitun vastavalt ja ei saa aru, et oleks võimalik teha ka teisiti. Postmodernism pakub hea võimaluse seletada, kuias võimusuhted tekkivad. Nt keegi paneb ühe paberi päevaks peitu. Informaalne võim. Ajaloolised koolkonnad üritasid leida universaalseid reegleid, mis kehtiksid kõikide maailma organisatsioonide kohta. Küsimus on, et kui hästi me neid reegleid rakendame. Rääkisid ühiskonnast. Kriitiline lähenemine, vastasseisu küsimus. Allasurutud ja valitsevad klassid. Postmodernistid ütlevad, et hoolimata sellest, et kommunism sellest välja kasvas, seesama vastuolupritnsiip töötab organisatsioonides väga hästi. Nt ametiühingute ajalugu jälgib sedasama printsiipi
Ressursi kontroll (müük, turundus, Taktikaline kontroll (müügikäive, kasum) tootmisplaan) Inimressursi kontroll (valik, arendamine) Operatsioonide kontroll (kvaliteedikontroll) Finantsressursside kontroll (kulutuste võrdlus eelarvega) Kontrolli tüübid: · Eelnev kontroll · Tegevuse kontroll · Tulemuste kontroll Bürokraatlik kontroll- teostatakse läbi reeglite, poliitika, eelarve jms, tagades töötajate käitumise vastavalt standarditele. Informaalne kontroll- toetub uskumustele, traditsioonidele, normidele ja informaalsetele suhetee, mis reguleerivad töötajate käitumist. Efektiivne kontrollimissüsteem: 1. Tulevikule orienteeritud püüe vältida tulevikus esile kerkivaid probleeme 2. Multidimensionaalsus hõlmab põhilisi tegevusvaldkondi 3. Hinnalt efektiivne tulud peavad ületatama kulusi 4. Täpne 5. Aktsepteeritav organisatsiooni liikmete poolt 6. Paindlik MEESKONNATÖÖ
Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loogika Hulkade struktuurid Tekstid Programmid Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel
Autokraatlik käsitlus- kindel suurus, mille võib keegi ära kaotada ja teine leida. Dem käsitlus- muutuv suurus, mis võib suureneda ilma, et kellegilt midagi ära võetaks. **Suhtlemine=inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine. Suuline suhtlemine- dialoog jne. Kaudne suhtlemine- arvuti, telefon. Massiline teabelevi- meedia, massikomm. Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed) Personaalsed suhttõk= psühho distants,rass, sugu, haridustase(füsioloogilised, semantilised). Suhtlemissümbolid: sõna, pilt, kehakeel. Privaatsus=inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule
· ühtne arusaamine organisatsiooni eesmärkidest · tegevusplaanide (tulemusplaanide) väljatöötamine · inimeste oskuste arendamine, töörahulolu suurendamine jne. - inimpotentsiaali rakendamine · konstruktiivse koostöö ja avatud suhtlemise kujundamine juhtide ja alluvate vahel · objektiivne tegevuste hindamine, tagasiside andmine töötajatele · eesmärkide saavutamise seostamine palgaga 12 Töötajate hindamine · Mitteametlik e. informaalne hindamine (toimub pidevalt igapäevase töö käigus) · Formaalne e. süsteemne hindamine (perioodiline protseduur, mis viiakse läbi kindlate reeglite alusel ja mille tulemused on vormistatud kokkulepitud viisil. Tulemusi arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel - edutamine, palgatõus, koolitamine Töötajate hindamise 3 meetodit: · Töötajate järjestamine Otsene järjestamine Võrdlemine paarides
o Hindamisprotsessi reglementeerimine – hindamisjuhendi väljatöötamine o Kõigi osalejate informeerimine · Hindamise läbiviimine ja tulemuste vormistamine · Hindamisjärgsed tegevused o Tulemustest kokkuvõtete tegemine, tulemuste analüüs ja teatavaks tegemine o Tulemustest lähtuvate otsuste tegemine o Hindamismeetodite ja –süsteemi hindamine ja korrigeerimine 22. Kirjelda enamkasutatavaid personali hindamise meetodeid · Mitteametlik ehk informaalne hindamine – toimub pidevalt igapäevatöö käigus · Formaalne hindamine ehk süsteemne hindamine – perioodiline protseduur, mis viiakse läbi kindlate reeglite alusel ja mille tulemused vormistatakse kokkulepitud viisil. Tulemusi arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel – edutamine, palgatõus jne. · Atesteerimine – töötaja vastavuse hindamine ametikoha nõuetest tulenevalt · Hindamissüsteem – tööalasel hindamisel kasutatav põhimõtete ja protseduuride
4. Vasturääkivas arutluses keelab kompromissi otsimise: Küllaldase aluse seadus Identsuse seadus Vastupidisuse seadus (VÕIMALIK ÕIGE VASTUS) Välistatud kolmanda seadus Eituse eitamise seadus 5. Ressursside liikumise analüüsiks sobib kõige paremini: Hägusloogika Kvantloogika Mittemonotoonne loogika Lineaarloogika (ÕIGE VASTUS) Informaalne loogika 6. Materiaalne implikatsioon on alati tõene siis, kui: Selle tagajärg on väär Selle alus on tõene Selle osalaused on erineva tõeväärtusega Selle tagajärg on tõene (ÕIGE VASTUS) Selle alus on tõene ja tagajärg väär 7. Binaarse predikaadi ees paikneb kaks kvantorit, üks rakendub predikaadi esimesele indiviidimuutujale, teine kvantori teisele indiviidimuutujale.
õppija tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. 05.10.2017 Õpppimise olemus ja õppimise ajendid TULETAME EELMIST LOENGUT MEELDE Õppimise jaotamise viisid: Formaalne- teadlikult õppimine, õpetaja klassi ees seletab (õppekava) lõpeb tunnistusega Mitteformaalne- huviringid, harivad mõjud Ülddidaktika ja kasvatustöö alused Informaalne- keskkonnas õppimine Tahtlik- (eesmärgistatud õppimine) ja tahtmatu õppimine(kogemata omandad uusi oskusi) Uute teadmiste lisamine(kerge) varasemate teadmiste muutmine (raske(läbi praktika lihtsam)) Pindmine õppimine (raske omandada, jääb meeld ekorraks, sunnitud õppimine)ja sügav õppimine(pikaajaline mällu)uurid rohkem asju juurde, seosete loomine Missuguseid soovitusi anda pindmistele õppijatele? - Näitle et meeldiks, suhtu positiivselt
administratiivüksuste n koolide arengut muistsest ajast kuni tänapäevani välja. Haridus ise on välja arenenud inimese võitlusest ellujäämise nimel /Inimkonna ajalugu see on inimese vabanemise ajalugu, pideva paratamatuse painest / . Haridus võib olla formaalne, viidates seljuhul traditsionaalsele õppele kus õpetaja jagab instruktsioone õpilastele vastavalt õppesuunale ja teeb seda mingis kindlas õppeasutuses. Informaalne haridus viitab aga üldsotsiaalsele protsessile mille abil inimesed omandavad teadmisi ja oskusi mis on vajalikud nende kultuuri kestmiseks ja edasiseks funktsioneerimiseks. Kultuuri funktsioneerimine ei olegi midagi muud kui selle areng mille tulemiks on inimese poolt loodud noosfäär ehk mõistuse sfäär, mille täiustumine saadab omakorda inimühiskonna arengut. Mõistus on inimkonna valgustaja ja seda ka eetilis-moraalse poole pealt. Mõistus
· kulukas Erinevus - divisjonistruktuur on eraldav, maatriksstruktuur liitev. 23. Kirjelda kahte Henry Mintzbergi organisatsiooni mudelit (omal valikul) ning põhjenda, miks on mõtekas organisatsiooni selline kujutamine. Lihtne organisatsioon Tehniline struktuur peaaegu puudub, abistavat personali on vähe, lõtv tööjaotus, minimaalne diferentseeritus osakondade vahel, väike hierarhia, keskliin vähemärgatav. Käitumine on informaalne ja planeerimist, koolitust ja sidevahendeid kasutatakse vähe. Koordinatsioon lihtsas struktuuris on lahendatud juhtimisega. Otsustusõigus on tsentraliseeritud. Uus organisatsioon alustab tavaliselt lihtsa struktuuriga hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast. Paljud väiksed organisatsioonid ka jäävad sellise struktuuri juurde. Nende jaoks informaalne kommunikatsioon on mugav ja efektiivne. Eelised: tugev identiteet, reageerib kiiresti muutustele. Professionaalne bürokraatia
Soovitakse saadud vastuseid täpsustada Soovitakse saada põhjalikku teavet (saab kasutada lisaküsimusi) Soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid Intervjuu liigid: · Struktureeritud ehk ankeetintervjuu eelnevalt koostatud küsimused esitatakse planeeritud järjestuses · Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, küsimused pole eelnevalt täpselt sõnastatud ega järjestatud · Avatud intervjuu vaba, süva, informaalne, mitteametlik, juhtimata, struktureerimata intervjuu. Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema võib vestluse käigus muutuda. Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda. Läbiviimine: Individuaalintervjuuna kõige levinum Paariintervjuuna rühmaintervjuu alavorm, näit. kasvatusteadustes lapse ja vanema koosintervjueerimine Rühmaintervjuuna kui uuritakse rühmade kultuure, vt fookusgrupp 10. Dokumentide analüüs Andmete kogumine mõtestatult
(jõukus, võim, tunnustus) - Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine sotsiaalses ruumis (P.Bourdieu) avatud ja suletud süsteemid – Avatud ja suletud stratifikatsioonisüsteemid-> Erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel Kihtide “distantsi” institutsionaliseeritus ja põhjused: - Formaliseeritud eristamine (st seadused jms) - Informaalne eristamine (st “kirjutamata” normid ja hoiakud) - Struktuursed põhjused (nt ligipääs haridusele, töökohtadele jne) Omistatud ja omandatud status - Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele
bittorrent jne) ja hiljem netitelefon (mh Skype).Instant aspekte ehk seda, mis üldse teeb mõtlemisest derivative of BCPL (Ken Thompson);C derivative of mõtlemise ehk õige mõtlemise ehk seda, mida ja B (Dennis & Ritchie). messengerid muutuvad populaarseks.Google muutub kuidas üldse mõelda saab. Informaalne loogika: domineerivaks otsimootoriks + võrguteenuste teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne 1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 pakkujaks.XML-põhised veebiteenused loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö
meeskondades. Kuna otsustamine on delegeeritud, tehakse otused kiiresti : seeläbi on reafeerimine uuendustele ning klinetide vajadustele ja ootustele kiirem kui kõigi eelpool vaadeldud struktuuride puhul. 10. LihtnestruktuurLihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtne struktuur võib olla diferentseeritud või diferentseerimata. Lihtsa diferentseerimata struktuuriga organisatsioonides teevad osad (üksused) koos ühte asja. Selline struk tuur on omane noortele organisatsioonidele, milles pole tööjaotus veel välja arenenud. Tihti on
andmekommunikatsioon (telemeetria, arvude Saatjale esitatakse kõrgemad nõudeid kui vastuvõtjale. edastamine Suhtlus ja võim on omavahel seotud: suhtluspädevus on arvutivõrkudes jne.) kõrge positsiooni saavutamise eeldus. Individuaalne (ka informaalne, düaadiline, fece-to-face , Suhtluspädevus (kommunikatiivne kompetentsus) interaktiivne) -- kompetents (ld competentia) õigus- või kommunikatsioon hõlmab kõiki protsesse, milles võimupädevus, võimkond, võimu piirid. kommunikatsioonis osalejad -- kompetentsus asjatundlikkus, pädevus.
1973 - Ethernet (arvutid traatidega yhenduses) Answer. seda, mida ja kuidas üldse mõelda saab. Eksamis olnud küsimused: (Metcafe). Begin. Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite 1)Mis vahe on TCP-l ja IP-l? Mille jaoks 1974 - ALTO personaalarvuti(Xeroxilt) –suur mõju analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja PERFORM VARYING algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks. kasutatakse? Kirjuta TCP ja IP päis(detaile pole
Õppija peab olema aktiivne, õpetaja peab pakkuma võimalusi Õppimist reguleerib õppija tegevus, peetakse oluliseks kaasõppijate kogemust ningsotsiaalset konteksti (rühmatöö, sotsiaalne arutelu) 10. REFLEKSIOON 11. TÄISKASVANU KUI ENNASTJUHTIV ÕPPIJA (TUNNUSED). ENESEJUHITAVUSE KESKSED ASPEKTID. ENESEJUHITU ÕPPIMISE TOETAMISE VÕIMALUSED 12. TÄISKASVANUHARIDUSE LIIGID (FORMAALNE, MITTE-FORMAALNE, INFORMAALNE) MÕISTED Andragoogika- kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida (M.Knowles). Täiskasvanupedagoogika, 20.saj alguses kujunenud pedagoogikaharu. Täiskasvanuharidus- täiskasvanud õppija organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest, see võib asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledzis või ülikoolis. Õppimine- protsess, mille käigus omandatakse uusi kogemusi, mis transformeeruvad
Kontrolli eesmärk Töötajate abistamine Töötajate vabatahtlik kohustumine Formaalsuse määr Ranged reeglid Rühmakontroll Oodatavad tulemused Minimaalsed Suuremad kui minimaalsed Tasustamine Individuaalsed tulemused Sõltub rühma tulemustest Töötajate osavõtt Kitsendatud ja formaalne Lainedatud ja informaalne Kontrollimise etapid 1. Eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. Töötulemuste mõõtmine 3. Tulemuste võrdlemine standardiga 4. Korrektiivide sisseviimine Nõuded: Andmed peavad olema tõesed Ei tohi tekitada negatiivsust Kontroll peab sobima organisatsiooni iseloomuga (keskkond määrab meetodi) Õigeaegne infoga varustatus Aktsepteeritus Mõistlik omahind Suunatus olulisele Kontrollsüsteem peab olema vähe mõjutatav
inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus Formaalne kasvatuse (formal education) all mõistetakse süsteemi, mille abil ühiskond korraldab ametlikku koolitust ja õpetust. See süsteem on hierarhiline ning selle tegevuse eesmärgid on ametlikult kindlaks määratud ning õppekavadesse kirja pandud. Formaalne ehk ametlik kasvatus ulatub põhikoolist ülikoolini. Informaalse kasvatuse (informal education) ehk mitteametliku kasvatuse all mõeldakse
· kulukas Erinevus - divisjonistruktuur on eraldav, maatriksstruktuur liitev. 33. Kirjelda kahte Henry Mintzbergi organisatsiooni mudelit (omal valikul) ning põhjenda, miks on mõtekas organisatsiooni selline kujutamine. Lihtne organisatsioon Tehniline struktuur peaaegu puudub, abistavat personali on vähe, lõtv tööjaotus, minimaalne diferentseeritus osakondade vahel, väike hierarhia, keskliin vähemärgatav. Käitumine on informaalne ja planeerimist, koolitust ja sidevahendeid kasutatakse vähe. Koordinatsioon lihtsas struktuuris on lahendatud juhtimisega. Otsustusõigus on tsentraliseeritud. Uus organisatsioon alustab tavaliselt lihtsa struktuuriga hoolimata teda 18 ümbritsevast keskkonnast. Paljud väiksed organisatsioonid ka jäävad sellise struktuuri juurde. Nende jaoks informaalne kommunikatsioon on mugav ja efektiivne.
Tegevuse katkestamine. Ajutistel rühmadel - komiteed, töörühmad, meeskonnad jt.- millel on piiratud tööülesanded, on ka viies etapp: tegevuse katkestamine. Selles staadiumis valmistub rühm laiali minemiseks. Ülesande täitmine ei ole enam rühma prioriteet. Selle asemel on tähelepanu suunatud kokkupakkimise tegevustele. Rühma tunnused Kontseptsioonid, mis aitavad mõista rühmakäitumist, on rollid, normid, kooskõla, rühma suurus, rühma kohesiivsus, konflikti juhtimine ja informaalne kommunikatsioon. Rollid. Roll on kellegi oodatud käitumismudel sõltuvalt tema positsioonist sotsiaalses üksuses. Inimesed on mitmesugustes rollides, kohandades oma rolle rühmaga, kuhu nad antud hetkel kuuluvad. Organisatsioonides püüavad töötajad kindlaks teha, millist käitumist neilt oodatakse. Inimene, kelle käitumine läheb lahku rolliootustega, kogeb rollikonflikti. Normid ja kooskõla. Kõigil rühmadel on normid või aktsepteeritud standardid.
tehnoloogiast ja strateegiast. Keskkonna stabiilsuse astmest sõltub kas vajatakse: Organisatsiooni struktuuri loomine ja struktuuritüübid o Org struktuur on ametikohtade vaheline suhete mudel. o Org struktuur: Formaalne ehk ametlik struktuur juhtkonna poolt kindlaksmääratud peegeldab ametikohtade ja allüksuste asendit organisatsioonis ning alluvusvahekordi Informaalne ehk mitteametlik struktuur tekib erahuvide ja mitteametliku suhtlemise alusel soodustada või takistada eesmärkide saavutamist o Struktuuritüübid: Lihtstruktuur Funktsionaalne Divisjoni Struktuur toodete järgi Struktuur asukoha järgi Struktuur tarbija järgi Maatriksstruktuur
oskustele, võimetele ja huvidele). Hariduskorraldus - lasteaedade, koolide ja teiste õppeasutuste, raamatukogude, meedia, nõustamise, kutsesüsteemi koostoimes haritud inimeseks kujunemise tingimuste loomine. Hariduskorraldus seisneb haridusasutuste jt haridussüsteemi elementide töö eesmärgistamises, finantseerimises, organiseerimises ja hindamises. Siia kuulub lisaks koolikorraldusele, mille osaks on koolivõrk, ka mitteformaalne õppimine, informaalne õppimine, harituks kujunemine töötades, mängides vms, selle tulemuse (haridus) formaalne tunnustamine. Samuti on hariduskorralduse osaks kutse omistamine, äravõtmine, hariduse ja õppimisega seotud kulutuste tasumine ja maksustamine jms. 2 Haridusliku erivajadusega õpilane - HEV õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli
Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtsa struktuuri tugevus peitub tema lihtsuses. Ta on paindlik ning nõuab vähe kulutusi ülalpidamisele. Vastutus ning ülesanded on selged, kuna organisatsiooni liikmed on kergesti võimelised end identifitseerima
Organisatsiooni suurus mõjutab omakorda tugevalt sturktuuri. Töötajate arvu kasvades rühmitatakse töötajad enamasti valdkonna järgi, nii saab juhtkond parema kontrolli ning töötajad ligipääsu teadmusele ja ideedele. 17. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal komplekssus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtsa struktuuri tugevus peitub tema lihtsuses. Ta on paindlik ning nõuab vähe kulutusi ülalpidamisele. Vastutus ning ülesanded on selged, kuna organisatsiooni liikmed on kergesti võimelised end identifitseerima organisatsiooni missiooniga, samuti nagu on võimalik hinnata
teooriast ei keskendunud administratiivne koolkond mitte niivõrd üksikutele töökohtadele, kuivõrd organisatsiooni kui terviku funktsioneerimisele. (Juhtimisteooria ajalugu: klassikalised juhtimisteooriad 2011). Teoreetikud pidasid eriti oluliseks töötajate kompetentsust, kirjalikku dokumentatsiooni ja kontrolli. Henry Fayol (1841-1925) sõnastas administratiivse juhtimise põhimõtted ja juhi peamised ülesanded. Klassikalise koolkonna juhtimisteooriast on kõrvale jäänud inimtegur, informaalne organisatsioon ja iseregulatsioon. Teadusliku juhtimise koolkond ehk klassikaline koolkond hõlmab teoreetikuteks saanud praktikuid nagu Frederick Taylor, Henri Fayol ja kolonel Lyndall Urwick. Nende seisukohad pärinevad masstoodangut tootvatest vabrikutest ja laienevad nii organisatsiooni protsessidele kui struktuurile. Teoreetikud uskusid, et organisatsioonide ja tegevuse juhtimise kavandamiseks on olemas üksainus ja parim viis. Nad kinnitasid,
......................................................................................5 Avalikkus ja edastatavus..............................................................................................................5 Teaduse edasiarenemine...............................................................................................................5 Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem......................................................................5 Formaalne ja informaalne kasvatus.............................................................................................5 Perekond kasvatuskeskkonnana...................................................................................................6 Perekonna määratlemise katsed...................................................................................................6 Uuspere..........................................................................................................................
1.Strateegiline kontroll 2.Taktikaline kontroll 3.Operatsioonide kontroll Operatsioonilise kontrolli liigitus 1.Eelnev kontroll eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse sisendeid 2.Paralleelkontroll tehakse põhitegevuse käigus üheaegselt muude tegevustega 3.Järelkontroll järgneb põhitegevusele, ei kontrollita protsessi vaid lõpptulemust, s.o. jälgitakse väljundeid Struktuurne kontroll ·Skaala ühes otsas bürokraatlik ja teises informaalne kontroll. ·Bürokraatlik-rangete reeglite ja jäiga hierarhiaga, töötajate osavõtt kitsendatud, formaalne ·Informaalne kontroll võtnud eesmärgiks, et töötajad ise võtaksid endale kohustusi ja sooviksid tulemusi parandada Kontrollmeetodite jagunemine kasutussageduste järgi 1.Pidevalt kasutatavad:-enesekontroll, rühmakontroll, protseduurid, reeglid, poliitika 2. Perioodilist kasutust leiavad: infosüs-teemid, audiitorkontroll, eelarvete kontroll 3
tööd olulisena, töötaja tunnetab vastutust oma töö tulemuste eest; töötaja teab oma pingutuste tulemust. Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani. 4. Lihtne struktuur Lihtsatele struktuuridele on omane madal kompleksus, vähene formaliseeritus ja kontrolli koondumine ühe inimese kätte. Lihtsad struktuurid on madalad organisatsioonid, kus otsusetegemine on tavaliselt informaalne - kõik tähtis informatsioon on tsentraliseeritud ühe juhi kätte, kes on madala komplekssuse tõttu võimeline omandama informatsiooni vahetult ning toimima vajadusel viivitamata. Lihtne struktuur võib olla diferentseeritud või diferentseerimata. Lihtsa diferentseerimata struktuuriga organisatsioonides teevad osad (üksused) koos ühte asja. Selline strukuur on omane noortele organisatsioonidele, milles pole tööjaotus veel välja arenenud
ressursside liikumisega seotud probleeme. Tema autoriks on prantsuse loogik Jean-Yves Girard. A-st B järeldamine tarvitab A ära, nii et pärast järeldusreegli rakendamist enam A-d alles pole. Füüsikas ja keemias nimetatakse sellist protsessi reaktsiooniks. Samas annab lineaarloogika võimaluse käsitleda järeldust soovi korral klassikaliselt: lineaarloogika annab vahendid järelduse tähendust soovi kohaselt määrata. Informaalne loogika (ik informal logic). Formaalne loogika vajab lisaks veel kontseptuaalset analüüsi, kuivõrd me saame seda rakendada. Selline loogika on informaalne loogika. Informaalne loogika on tugevasti seotud argumentatsiooniga. Nt dialoogi käsitlus informaalses loogikas: DIALOOGI KÄIK: Algseis > konfrontatsiooni staadium > argumentatsiooni staadium > lõppseis. Veenmine võib olla sümmeetriline või ebasümmeetriline. Dialoogis on nelja tüüpi reegleid:
kardavad seose sellega oma õiguste vähenemist = vähenevat võimu. Osaluse vastu on ka mõned juhid, kes ei suuda kohaneda tänapäevaste juhtimise põhimõtetega. Nad võivad karta oma võimu vähenemist, staatuse langust. Mõned juhid pole piisavalt treenitud kõrgema astme juhtimises osalemiseks või puuduvad neil rühmatöö kogemused. OSALUSPROGRAMMID: 1. konsulteeriv juhtimine- individuaalne osalus. Juht ei pruugi töötaja arvamust arvesse võtta, see on osaluse võimalus. Informaalne, lühike, tagasihoidliku mõjuga 2. soovitusprogrammid ka ratsionaliseerimise ettepanekud: töötajatel palutakse teha ettepanekuid töö parandamiseks. Eesmärk hoida kokku kulusid ja saada materiaalset hüvitust. Kaasatakse väike osa töötajatest. 3. kvaliteedimõjutamine eeldab rühmatöö kasutamist, sest sellega seotud probleemid on väga komplekssed. · kliendikesksus kõik on kliendid · kvaliteet kõiges · kvaliteedi pidev parandamine alati saab paremini
need aitavad organisatsiooni alumisel ja keskmisel tasandil saavutada tulemusi, mida muidu ei suudetaks. Meeskonnad toovad kaasa ka terve konkurentsi siseressursside pärast (Mintzberg 1983; 1989). Meeskondade moodustamine ja neile ressursside andmine, nendevahelise konkurentsi juhtimine ja nende töö toetamine on väga oluline osa innovatiivse organisatsiooni juhtimisest. Mintzbergi (1983) järgi on adhokraatiale omane asjatundlikkus, orgaaniline struktuur ja informaalne käitumine. Ülesanded on enamasti komplekssed ja nõuavad õppimist. Innovatiivse organisatsiooni juhid vajavad kõrgetasemelist pädevust, et suuta osaleda kompleksses töös ja saada oma organisatsioonis hinnatuks – pelgalt juhtimisoskusest ei pruugi piisata. 2. Millal on mõttekas võim tsentraliseerida? Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused? Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju?
5. Nimeta 3 kontrollimise põhiliiki ja 2-3 kontrollimeetodid. Kontrollimise liigid valdkondade järgi (nelja põhiressursi järgi): · füüsiliste vahendite kontroll · inimressursside kontroll · ressursi kontroll · finantsressursside kontroll Kontrollimise liigid juhtimistasandite järgi: · strateegiline kontroll · taktikaline kontroll · operatsioonide kontroll (eelnev kontroll, paralleelkontroll, järelkontroll) Struktuurne kontroll: · bürokraatlik · informaalne Meetodid: Enesekontroll, rühmakontroll, audiitorkontroll, projekti kontroll, protseduurid-reeglid-poliitika, personaalne vaatlus, eelarve, aruandlus. VIII. loeng: VERTIKAALSED OSATEGEVUSED 1. Nimetage vähemalt kolm juhtimise vertikaalset osategevust. Otsustamine, koordineerimine, suhtlemine, (vastutamine). 2. Mis on dilemma? Dilemma Olukord, kus inimesel tuleb valida kahe valikuvariandi vahel. 3. Mis on polüemma?
meelestatud kriitikutele. Samas ei eita Dickie, et ka readymade'id võivad olla artefaktid. Näiteks Duchamp' poolt "Fontääni" pealkirja all eksponeeritud pissuaar on Dickie meelest kunstiline artefakt, sest Duchamp kasutas seda hoopis teiseks otstarbeks valmistatud asja kunstilise meediumina, samuti nagu õlivärve ja marmorit kasutatakse maalide ja skulptuuride valmistamiseks. 1658 Margit Sutrop otsuseid, kas aktsepteerida kunstnike esitatud artefakte kunstiteostena, vaid informaalne kultuuri praktika, taust, mis teeb kunsti loomise võimalikuks. Dickie meelest ei omista artefaktidele kunstiteose staatust mitte kunstimaailma ametnikud või kriitikud, vaid ikka kunstitegijad ise. Nendeks isikuteks, kes kunstimaailma nimel tegutsedes võivad omistada artefaktidele kunstiteose staatuse, on kunstnik või kunstnike grupp, nagu see on tavaks näiteks filmi tegemisel. Hilisemates töödes (viimati 1997a; 1997b; 1998) on Dickie püüdnud
töötajad juhtimine kultuur strateegia struktuur oskustest ja teadmistest süsteemidest ühistest väärtustest 7. Kirjeldage formaalset ja informaalset organisatsiooni formaalne organisatsioon kindel struktuur ja eesmärgid o Ametlikult kinnitatud juhid o Struktuursed suhted o Visuaalselt väljajoonistunud organisatsiooni struktuur informaalne organisatsioon struktuur puudub o Mitteametlikud suhted ja interaktsioon. Reeglid ise loodud o Sotsialiseerumine inimesed, kes meeldivad ja kes ei meeldi. o Juhid võivad olla mitteametlikud 8. Nimetage vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki Gerndorfi jaotuse järgi, tooge igast liigist näide. 1) Avalik sektor riik ja kohalikud omavalitsused (kõik mis ei ole lubatud, on keelatud)
tähtsuse järjekorda seada. Võib välja tuua ideaalsele juhile omased iseloomujooned : tegudele suunatud, praktiline, analüüsiv ja ratsionaalne ; loominguline ja mittekonformistlik ; autoritaarne, kuid siiski mitte isiklikke huve töö omadest kõrgemale seades ; tugev ja järjekindel ; arvamustele vastuvõtlik kuid siiski domineeriv ; eesmärgikindel ja kui vaja siis ka kompromissialdis. Tuleks teha vahet ülemusel ja juhil.. Formaalne ja informaalne võim peavad kokku langema, et organisatsioon pikemaks ajaks võiks püsima jääda. Ülemuseks võib eelkõige nimetada seda, kelle käes on ametlikud võimuvahendid. Ülemus seatakse kõrgemalt poolt juhtima tegevust ette antud raamides ja määratud ressurssidega. Ülemus teeb otsuseid ja hoolitseb formaalsete võimuvahenditega otsuse täitmise eest. Seega on ülemus hea olemasoleva tegevuse valitseja. Seevastu juht on see, kes muudab raame ning loob täiesti uusi eeldusi. Juht suudab panna
lähenemisviisi, mille puhul alluvates areneb tõeline osalustunne. Konsulteeriv juhtimine on sageli kasutatav individuaalne osalus. Alluvatel palutakse leida olukorrast väljapääs, jagada oma kogemusi või anda nõu enne otsustamist. Konsulteeriv juht ei pruugi seda arvesse võtta, see on osaluse võimalus. Juht ei pruugi konsulteerida mitte iga probleemi puhul ja iga alluvaga. Mõne alluvaga konsulteeritakse sageli ja teisega üldse mitte. Konsulteeriv juhtimine on tavaliselt informaalne, lühiajaline ja tagasihoidliku mõjuga. Soovitusprogrammid töötajatel palutakse teha ettepanekuid töö parandamiseks. Alluvate soovitused võimaldavad hoida kokku kulusid ja saada sellest materiaalset hüvitust. Soovitusprogrammidega on haarataud väike osa töötajatest, sest selle puhul kasutatakse iseseisvat algatust. Mitte igaühel pole häid ideid. Alluvate huvi vähenemise põhjuseks on ka see, et sageli viivitatakse ettepaneku rakendamisega või see lükatakse tagasi. Peale selle
Mitmekeelsus ja –kultuurilisus on üks identiteedi komponent: olla eestlane, aga ka eurooplane. Koodivahetus kui mitmekordse identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning identiteetide kokkuleppimise seisukohalt. 46. MEIE JA TEIE – „meie“ kood on rühmasisene, informaalne suhtluskeel, „nende“ kood on rühmaväline ja formaalne suhtluskeel. „meie“ kood on ootuspärane (st alati markeerimata) valik, „nende“ kood on ootamatu, alati markeeritud valik. Vähemuskeelele üleminekuid tõlgendatakse rühma solidaarsuse näitamise märgina (we-code), enamuskeele (they-code) kasutamist tõlgendatakse võimu ja prestiiži näitamisega. 47. PRESTIIŽ – kas varjatud või varjamatu. Varjatud prestiiž on grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik
Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel pool oli laps oma süütuses ja headuses, teisel pool ühiskond oma kurjuses ja valskuses. Antipedagoogika ja must kasvatus Kesk-Euroopas, informaalne kool Inglismaal ning vabakooli liikumine ja avatud kasvatus Ameerikas ongi selle ajajärgu sünnitised. Antipedagoogika ja must kasvatus A. Milleri, E. Braunmühli, H. Kuppferi ja I. Illichi arvates ei ole kasvatuse lähtemõtted mitte kunagi õiged olnud, sest lapsepõlv on unikaalse väärtusega, mistõttu praegust hetke ei tohi loovutada tulevikule - võimalus elada praeguses hetkes nüüd ja praegu on suur väärtus. Kaheldi ka ühiskonna normide (väärtuste) üldkehtivuses.
Neoliitikumi tähtsaimaks sündmuseks on neoliitiline revolutsioon, mis märgib küttimise, kalastamise ja koriluse asendamist põllunduse ja loomade kodustamisega. See algas 12000 - 8000- 7000 eKr Ees-Aasias. 6. Millal võis hakata kujunema Homo religiosus? Eeldatavasti toimus paleoliitikumis. 7. Mida tähendab Homo necans? Tappev inimene. 8. Kirjelda Elman Service inimühiskonna arengu klassifikatsiooni. Salk (band): liikmeid alla saja; sotsiaalse organiseerituse alusel egalitaarne ja informaalne juhtimine; majandusliku organisatsiooni poolest liikuvad kütid ja korilased; asustuse tüübiks ajutised laagripaigad; usuelus primitiivsed uskumused; eluasemeks ajutised varjed; arheoloogilise periodiseerimise alusel kuuluvad nad paleoliitikumi; kaasajal arvatakse siia eskimod, Kalahari ja Namibi kõrbe busmanid ja Austraalia aborigeenid. Hõim (tribe) : liikmeid kuni mõned tuhanded; sotsiaalse organiseerituse alusel segmentaarne sootsium, mille tegevuspiirkond on laiem
väidet või argumenti (põhjendit), ent seda võib tõlkida ka tõestuseks väitluse kaudu või arutluseks.2 Ingliskeelne sõna inference tähendab eesti keeles nii järeldust (arutluse tähenduses) kui ka järeldamise protsessi. Ingliskeelsele sõna conclusion vastab eestikeelses loogikaterminoloogias lõppjäreldus ehk tulem ning matemaatikaterminoloogias järeldus. 1 Vt nt Copi & Cohen, 2009: 6–7, ja Hurley, 2012: 5. 2 Selle küsimusega puutume taas kokku 14. peatükis „Informaalne loogika ja argumentatsioon“. 2 Loogika kursuse läbiviimiseks tuleb meil valida mingi kindel terminoloogia. Meie valitud terminoloogia kehtib vaid käesoleva õpiku raames, teistes allikates võib esineda teistsugune terminoloogia. Isiklik arutlus (arutluskäik) on mõtlemise vorm, mille käigus isik lähtub mingist otsustusest või otsustuste hulgast (eeldustest) ning mingitele reeglitele tuginedes jõuab ta uue otsustuseni – lõppotsustuseni
annaabi.ee 
