Abstraktsionism (0)

ABSTRAKTSIONISM (ld. keeles abstractio- eraldumine)
e. nonfiguratiivne kunst e. esemetu kunst
Pildid: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.ht m
Tunnused:
· hoogne, värviküllane, maaliline
· värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine.
· ei lähtuta reaalsetest objektidest
· puudub mõistusepärane konstruktsioon
Sündis peaaegu üheaegselt Münchenis, Amsterdamis ja Moskvas
Esimene teos 1910 VASSILY KANDINSKY -lt (1866-1944)- akvarell, mis koosnes vaid värvilistest laikudest ega kujutanud midagi looduses esinevat.
Vassili Vassiljevitš Kandinsky oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal
-tegutses rühmituses „Der Blaue Reiter“ („Sinine ratsanik“)
-omistas joontele ja värvidele erilisi tähendusi, mis väljendasid kunstniku tundeid ja maailmasuhtumist.
Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades , et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta..
Regrettably, the first three compositions were destroyed during World War II. They are represented in the exhibition by full- scale , black -and-white photographic reproductions. One of the strengths of the exhibition is the assembly of preliminary studies for most of the works . These were done in oil, watercolor, ink and pencil. These help convey a sense of the three lost compositions, but cannot hope to replace the actual canvasses. The viewer is left with a profound feeling of loss for the destroyed works.
Esimest põhisuunda nn. konstruktiivset e. geomeetrilist abstraktsionismi esindas KAZIMIR MALEVITŠ(1878-1935). -Malevitš hakkas Moskvas esimesena maalidel üksnes ristkülikuid ja ruute kujutama
-1915. valmis tal teos „Must ruut valgel pinnal“
-“Valge ruut valgel pinnal“
1918. aastal maalis Kazimir Malevitš valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses tähendas ei miski ei miskis.
Selles laadis lõi oma kirevaruudulised maalid ka hollandlane PIET MONDRIAN (1872-1944) Ta jõudis väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist , punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski..
Teine põhisuund- ekspressiivne abstraktsionism- lähtub Kandisnky ja temaga koos „Der Blaue Reiteris“ tegutsenud PAUL KLEE (1879-1940), Šveitsist pärit maalikunstniku juurest. Need maalid on dekoratiivsed ja kaunite värvidega kuigi otseselt midagi ei kujuta. Tema töödest õhkub sageli muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit . Nii Kandinsky kui Klee etendasid olulist osa kunstikoolis "Bauhaus".
Kolmas, äärmuslik põhisuund tekkis pärast Teist maailmasõda USA-s. Seda laadi pilt on kaetud täiesti juhuslike värvipritsmete, laikude ja niredega. Tuntuim esindaja JACKSON POLLOCK (1912-1956), kes harrastas nn. tegevusmaali, mille puhul oli loomise protsess olulisem. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades värvi lõuendile, kinnitades seejuures et ei tea mida teeb. Vastukaaluks massikultuuri ilmingutele.
1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik.
Nimetuse tarvitamisel on oluline see, kas abstraktset kunsti viljeldi kahe sõja vahel
kunstimetropoli maine endale haarata suutnud New Yorgis (ja mujal Ameerikas) või
parajalt "solvunud" ja oma positsiooni kaunikesti II maailmasõja tulemusel kaotanud
Pariisis (ja mujal Euroopas). Sõjast suhteliselt puutumata Ameerikasse põgenesid paljud
avangardsed Euroopa kunstnikud ja nende mõjul tekkis maja nduslikult märksa
paremates tingimustes oleval maal pinnas moodsa kunsti, seal hulgas ka abstraktse
kunsti viljelemiseks.
Teise maailmasõja järgsed abstraktsionismi voolud on:
l abstraktne ekspressionism e. action painting,
l abstraktne impressionism . 1940. aastatel sündis sõjajärgses Pariisis omanäoline ja varasematest suundumistest erinevasisuline abstraktsionismi alavool - Kunstnikud
lähtusid loodusmuljest, impressioonist, ja nende töödel kujutatu oli teostatud väikeste
pintslitõmmetega - impressionistlikult.
Peagi kujunes sealsamas Pariisis veel üks abstraktsionismi variant, mis jääb järjekindla
konstruktivismi (mida samal ajal palju viljeldi) ja abstraktse impressionismi vahele.
Tuntuim selles laadis maalija on Nicolas de Stael (1914-1955), kes on tihti lähtunud
küll loodusmuljest, kuid ei kasuta impressionistlikku pintslitõmmet, vaid hoopis suuremaid hoogsaid värvilaike.
l informalism , mis tuleb prantsuskeelsetest sõnadest art informel ja tähendab kindla
vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib
spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud
kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub
konstruktivismile.
Informaalne kunst tekkis niisiis vastandpoolusena geomeetrilisele abstraktsionismile
1945.-1946. aastal nn Pariisi koolkonnas. Ecole de Paris on üldnimetus kõikide moodsa
kunsti viljelejate ja edendajate kohta, kes kahe sõja vahel Pariisis, sedaaegu veel
maailma kunstimetropolis, avangardset kunsti lõid. Sarnast loome meetodit nimetatakse
USA-s abstraktseks ekspressionismiks, samuti kasutatakse selle kohta nimetust
action painting - aga sellest täpsemini veidi hiljem.
l maalilisejärgne abstraktsionism,
l minimalism,
l Veel alavoole:
Lutšism -(kiir') ehk rajonism (rayonnismé; rayon 'kiir') on 1911. aastal tekkinud ning vene kunstis levinud futurismi erivorm .
(Mihhail Larionov ja
Natalia Gontšarova)
l Tašism- Näiliselt on pilt
kujunenud juhuslikest, kohati räpakatest värvilaikudest, ent tegelikult on ikkagi püütud
luua dekoratiivne tervik (olgu siis lugu protsessi alateadlikkusega kuidas tahes).
Tashistliku maalimisviisi esindajaks on näiteks Pariisi emigreerunud ameerika
maalikunstnik Sam Francis (1923-1994). +Jackson Pollock
l Suprematism - lähtus kubismist ja futurismist. Aluse pani Kazimir Malevitš, kes 1915. aastal avaldas "Suprematismi manifesti" ning 1916. aastal avaldas oma ideed essees "Kubismist ja futurismist suprematismini". Aastal 1927 ilmus tema teos "Kubismilt ja futurismilt suprematismile - esemetu maailm ehk vabastatud eimiski“ Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevitš kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitši arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad.
(+Lazar Lissitski,
Leonhard Lapin)
l Opkunst
( Victor Vasarely)
Kaasaja Eesti kunstnikest suurim (geomeetrilise) abstraktsionismi viljeleja SIRJE RUNGE (1950-..)