Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

70

doc

Personali planeerimine

Ka tööpuudus, mis 2014. aastaks on üle 7%, väheneb edaspidi aeglaselt, jõudes aastaks 2022 alla 5%. Hõive tõus kiirendab palgakasvu. Keskmise palga prognoositav kasv on 2016. aastal ca 6,7% ja 2017 a 5,5% ning püsib selle lähedal ka järgnevatel aastatel. Joonis 5. Keskmise brutopalga kasv ja tootlikkuse kasv (fin.ee) 1.Miks kasvas keskmine brutopalk 2006-2007 kordi rohkem kui tootlikkus?............................... 2.Miks kasvas tootlikkus 2010 a rohkem kui keskmine palk?........................................................ 3.Miks kiirendab tööhõive tõus palgakasvu?.................................................................................. 4. Miks on organisatsioonide jaoks oluline, et tootlikkus kasvaks?............................................... ...............................................................

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine

90

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

 Subjektiivne vaesus – vaesus kui enesehinnang (ka elustiili põhjal antud hinnang väljastpoolt)  Otsene (absoluutne vaesus) – rahvuslikult määratud vaesuspiir. Kriteeriumid mida kasutatakse on riigiti erinevad. Kriitiline vaesuse tase on süvavaesus – 80% absoluutsest vaesuspiirist. Vaesusriski piirid 100-125% absoluutsest vaesusest  Suhteline vaesus - võrdluse aluseks on rahvuslik mediaansissetulek (mitte aritmeetiline keskmine, vaid mediaan – 50% isikute sissetulekud on sellest näitajast väiksemad ja 50% suuremad)  “Kui ühel konkreetsel aastal on vaesed 12-15% elanikest, siis 10 aastasel perioodil talub vaesust vähemalt aasta jooksul 40% rahvastikust. Vaesed pendeldavad vaesusesse ja sellest välja, nad pole vaesed pikka aega. Vaesus on fenomen, mis puudutab tavalisi tööinimesi, mitte abstraktseid “teisi” ühiskonna äärerühmade

Sotsioloogia

196

pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis:  On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele.  Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950

Lapse tervise edendamine

109

doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

tervishoidu, tööturgu, hariduse, kultuuri jm valdkondi reguleerivad seadused ja rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi). Riigi poolt makstakse toetuseid ja osutatakse teatud teenuseid. · Maavalitsused tegelevad poliitika, -programmide ja -projektide korraldamisega maakonnas; arengukavade koostamise, teabe edastamisega, statistika, aruandluse ja järelevalvega ning teatud teenuste korraldamisega. · Kohalikud omavalitsused ­ omavad suurt vastutust toimetuleku tagamisel väga erinevates valdkondades ­ sotsiaalvaldkond, hariduse omandamine, töötamise totamine, infrastruktuuri arendamine, jäätmekäitlus jne.. · Inimene, pere ­ on ennekõike ise vastutavad oma toimetuleku eest. Meetmeid ja teenuseid on palju, mis siis on rehabilitatsiooniteenuse roll?

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Joonis 1.2 Rehielamu (6018) ja Setu talu elamu (6004) põhiplaanid. Piirkondlikult olid uuritud elamud jaotunud vastavalt Joonis 1.3-le:  Harjumaa: 5 elamut;  Võrumaa ja Põlvamaa: 7 elamut;  Tartumaa: 3 elamut;  Saaremaa: 9 elamut  ja ülejäänud üksikud asukohad: 4 elamut. Joonis 1.3 Uuritud elamute piirkondlik paiknemine. Põhiandmed uuringu all olnud elamute kohta vt. Tabel 1.1. Elamute köetava pindala keskmine suurus oli 78 m2. Elamute keskmine vanus oli 90 aastat. Uuritud elamutest 45 % olid aastaringse kasutusega, 17 % perioodilise kasutusega ja 38 % elamuid talvel ei kasutatud ega köetud (tüüpilise kasutuse korral). Uuritud elamutest 45 % oli oluliselt renoveerimata. Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid

Ehitiste renoveerimine

74

docx

Lambakasvatuse konspekt

tarbimine. Enim tarbiti elaniku kohta sealiha (36,8 kg) ning kõige vähem lambaliha - 0,4 kg (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Ka lambaliha tarbimine inimese kohta on veel väike. Tarbimine moodustas 2008. aastal ligikaudu 0,4 kg inimese kohta aastas, mis on küll edasiminek võrreldes 2001. aastaga, kui see oli vaid 0,25 kg. Lambaliha tarbimine inimese kohta võib edaspidi lammaste arvu kasvu korral tõusta, sest keskmine eestlane sooviks lambaliha rohkem süüa, kui oleks tagatud pakkumine. Näiteks üheksakümnendatel aastatel tarbiti Eestis keskmiselt 1,2­1,3 kglambaliha ja 1939. aastal isegi 7 kg inimese kohta aastas. Noorlambaliha ehk talleliha tootmine on lambakasvatuse olulisim sissetulekuallikas. Arvestused näitavad, et sissetulekute suurus ute kohta moodustas 2007.a. ca 1600 krooni, millest olulisima andsid lambaliha realiseerimisest saadavad sissetulekud 1245 kr. ehk 78 % ja ute toetus 219 kr. ehk 14%

Lambakasvatus

Meedia

Kommentaarid (0)