Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus (0)

3 HALB
Punktid

Keskmine ööpäevane 
ajakasutus
2013
Sissejuhatus
Käesolevas töös analüüsitakse keskmist ööpäevast ajakasutust
Statistikaameti andmete põhjal  perioodidel  1999-2000 ja 2009-2010.
Töös  kõrvutatakse  kahte  perioodi,  analüüsitakse  põhitegevustele  kuluvat 
aega ning tuuakse välja keskmise ajakasutuse erinevused sugude lõikes.
Keskmine ajakasutus ööpäevas
Kahe perioodi võrdlus (1999-2000 ja 2009-2010)
50
46,39
44,86
45
40
35
30
1999-2000
2009-2010
25
23,47
20,69
20
15,63
15
14,31
13,5412,29
10
5
3,26 2,29
1,11 0,9
0,07 0,28
0 Isiklik tegevus
Õppimine
Vabatahtlik töö ja nõupidamised
Pi ritlemata ajakasutus
Keskmine ajakasutus ööpäevas - mehed ja naised 1999-2000
50,00
45,0 44,9
45,00
40,00
35,00
30,00
Mehed
Naised
25,00
22,7
19,9
20,00
19,6
16,3
15,00
11,6
11,2
10,00
5,00
3,5 2,8
1,3 1,0
0,1 0,1
0,00 Isiklik tegevus
Õppimine
Vabatahtlik töö ja nõupidamised
Pi ritlemata ajakasutus
Keskmine ajakasutus ööpäevas - mehed ja naised 2009-2010
50
46,3 46,5
45
40
35
30
Mehed
Naised
25,4
25
21,9
20
17,2
15
13,7
11,2
10,8
10
5
2,5 2,1
1,0 0,9
0,4 0,2
0 Isiklik tegevus
Õppimine
Vabatahtlik töö ja nõupidamised
Pi ritlemata ajakasutus
Keskmine ajakasutus ööpäevas - naised vs mehed.
 Kahe perioodi võrdlus 
50
45
40
35
30
25
Ööpäevane  ajakasutus %
20
15
10
5
0 Isiklik tegevus
Õppimine
Vabatahtlik töö ja nõupidamised
Pi ritlemata ajakasutus
 1999-2000 ja 2009-2010 
 kahe perioodi keskmine Ööpäevane keskmine ajakasutus: vaba aeg vs hõivatud aeg

Isiklik tegevus
45,63
Tasuline  töö
12,92
Õppimine
2,78
Majapidamine  ja perekond
14,97
Vabatahtlik töö ja nõupidamised
1,01
Vaba aeg*
22,08
Piiritlemata  ajakasutus
0,18
Vaba aeg
Isiklik tegevus

45,63
Vaba aeg*
22,08
Piiritlemata ajakasutus
0,18
67,89
Hõivatud aeg
Tasuline töö

12,92
Õppimine
2,78
Majapidamine ja perekond
14,97
Vabatahtlik töö ja nõupidamised
1,01
31,68
* Sisaldab ka piiritlemata vabale ajale kulutatud aega. 
Piiritlemata ajakasutus
Kuhu kulub vaba aeg
0,17
..vaba  ajaga  seotud liikumine
1,39
..raadio ja  muusika  0,49
.. televisioon  ja video
9,41
..lugemine
2,19
..mängud 0,52
..arvutiga seotud tegevus (v.a arvutimängud)*
1,32
..hobid 0,17
..spordiga seotud tegevus0
..''produktiivne'' tegevus 0,21
..füüsilised harjutused
1,7
..passiivne puhkus
1,77
..meelelahutus ja kultuur 0,42
..suhtlemine
2,47
enesehooldusega seotud liikumine0
muu isiklik tegevus
3,72
söömine ja joomine
5,38
uni
36,53
0
5
10
15
20
25
30
35
40
Mil ega me hõivatud oleme
.. vabatahtliku  tööga seotud liikumine 0,17
..osalustegevus 0,1
..leibkondadevaheline informaalne abi
0,69
..vabatahtlik töö organisatsiooni heaks 0,03
..majapidamise ja perekonnaga seotud liikumine
1,39
..täiskasvanu hooldamine 0,07
..lapsehoidmine
1,39
..majapidamise juhtimine
0,24
.. ostmine  ja teenindus
1,63
..ehitamine ja parandamine
0,76
..aiatöö ja lemmikloomade eest hoolitsemine
1,63
..riiete valmistamine ja hooldamine
1,01
..majapidamise  korrashoid
2,57
..söögitegemine
4,06
õppimisega seotud liikumine
0,31
õppimine vabal ajal 0,14
kool/ülikool
2,33
tasulise tööga seotud liikumine
1,35
lõunavaheajad 0,1
tööandjaga seotud tegevus 0,14
lisatöö
0,31
põhitöö
11,01
0
2
4
6
8
10
12
Ärkveloldud vaba aeg
Hõivatud; 68%
16h 20 min
7h 40 min
Vaba; 32%
Järeldused:
• Suurema osa meie ajast (töötaval inimesel) röövib palgatöö ja tööga seotud 
tegevused (kui mitte arvestada unele kuluvat aega).
• Teisele kohale võib ajaröövlitest asetada majapidamisega seotud tegevused, 
mis kokku nõuavad keskmiselt ca 6,5% vabast ajast ehk ligikaudu 1h 45min. 
• Vaba aega meeldib meile sisustada televiisorit või videoid vaadates.
• Sporti teha meile eriti ei meeldi.
• 1/3 oma elust me lihtsalt magame maha.
•  Mehed  kasutavad  oma  vaba  aja  meelsamini  meelelahutusele,  kui  perele  ja 
majapidamisele.
“Meil on alati küllalt aega, kui me seda 
otstarbekalt kasutame.” 
Johann  Wolfgang  von  Goethe  

Document Outline

  • Slide 1
  • Sissejuhatus
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Järeldused:
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #1 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #2 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #3 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #4 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #5 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #6 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #7 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #8 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #9 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #10 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #11 Statistika - keskmine ööpäevane ajakasutus #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Renqke Õppematerjali autor
Hõivatuse ja vaba aja kasutamise statistika ja analüüs.

Sarnased õppematerjalid

Personali planeerimine
70
doc

Personali planeerimine

Ka tööpuudus, mis 2014. aastaks on üle 7%, väheneb edaspidi aeglaselt, jõudes aastaks 2022 alla 5%. Hõive tõus kiirendab palgakasvu. Keskmise palga prognoositav kasv on 2016. aastal ca 6,7% ja 2017 a 5,5% ning püsib selle lähedal ka järgnevatel aastatel. Joonis 5. Keskmise brutopalga kasv ja tootlikkuse kasv (fin.ee) 1.Miks kasvas keskmine brutopalk 2006-2007 kordi rohkem kui tootlikkus?............................... 2.Miks kasvas tootlikkus 2010 a rohkem kui keskmine palk?........................................................ 3.Miks kiirendab tööhõive tõus palgakasvu?.................................................................................. 4. Miks on organisatsioonide jaoks oluline, et tootlikkus kasvaks?............................................... ...............................................................

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

 Subjektiivne vaesus – vaesus kui enesehinnang (ka elustiili põhjal antud hinnang väljastpoolt)  Otsene (absoluutne vaesus) – rahvuslikult määratud vaesuspiir. Kriteeriumid mida kasutatakse on riigiti erinevad. Kriitiline vaesuse tase on süvavaesus – 80% absoluutsest vaesuspiirist. Vaesusriski piirid 100-125% absoluutsest vaesusest  Suhteline vaesus - võrdluse aluseks on rahvuslik mediaansissetulek (mitte aritmeetiline keskmine, vaid mediaan – 50% isikute sissetulekud on sellest näitajast väiksemad ja 50% suuremad)  “Kui ühel konkreetsel aastal on vaesed 12-15% elanikest, siis 10 aastasel perioodil talub vaesust vähemalt aasta jooksul 40% rahvastikust. Vaesed pendeldavad vaesusesse ja sellest välja, nad pole vaesed pikka aega. Vaesus on fenomen, mis puudutab tavalisi tööinimesi, mitte abstraktseid “teisi” ühiskonna äärerühmade

Sotsioloogia
Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah

Makroökonoomika
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Laste tervis-lastekaitse-terviseedendus
126
pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis:  On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele.  Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950

Lapse tervise edendamine
Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

tervishoidu, tööturgu, hariduse, kultuuri jm valdkondi reguleerivad seadused ja rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi). Riigi poolt makstakse toetuseid ja osutatakse teatud teenuseid. · Maavalitsused tegelevad poliitika, -programmide ja -projektide korraldamisega maakonnas; arengukavade koostamise, teabe edastamisega, statistika, aruandluse ja järelevalvega ning teatud teenuste korraldamisega. · Kohalikud omavalitsused ­ omavad suurt vastutust toimetuleku tagamisel väga erinevates valdkondades ­ sotsiaalvaldkond, hariduse omandamine, töötamise totamine, infrastruktuuri arendamine, jäätmekäitlus jne.. · Inimene, pere ­ on ennekõike ise vastutavad oma toimetuleku eest. Meetmeid ja teenuseid on palju, mis siis on rehabilitatsiooniteenuse roll?

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

Joonis 1.2 Rehielamu (6018) ja Setu talu elamu (6004) põhiplaanid. Piirkondlikult olid uuritud elamud jaotunud vastavalt Joonis 1.3-le:  Harjumaa: 5 elamut;  Võrumaa ja Põlvamaa: 7 elamut;  Tartumaa: 3 elamut;  Saaremaa: 9 elamut  ja ülejäänud üksikud asukohad: 4 elamut. Joonis 1.3 Uuritud elamute piirkondlik paiknemine. Põhiandmed uuringu all olnud elamute kohta vt. Tabel 1.1. Elamute köetava pindala keskmine suurus oli 78 m2. Elamute keskmine vanus oli 90 aastat. Uuritud elamutest 45 % olid aastaringse kasutusega, 17 % perioodilise kasutusega ja 38 % elamuid talvel ei kasutatud ega köetud (tüüpilise kasutuse korral). Uuritud elamutest 45 % oli oluliselt renoveerimata. Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid

Ehitiste renoveerimine
Lambakasvatuse konspekt
74
docx

Lambakasvatuse konspekt

tarbimine. Enim tarbiti elaniku kohta sealiha (36,8 kg) ning kõige vähem lambaliha - 0,4 kg (Lokk, Reede, Tammistu, 2009). Ka lambaliha tarbimine inimese kohta on veel väike. Tarbimine moodustas 2008. aastal ligikaudu 0,4 kg inimese kohta aastas, mis on küll edasiminek võrreldes 2001. aastaga, kui see oli vaid 0,25 kg. Lambaliha tarbimine inimese kohta võib edaspidi lammaste arvu kasvu korral tõusta, sest keskmine eestlane sooviks lambaliha rohkem süüa, kui oleks tagatud pakkumine. Näiteks üheksakümnendatel aastatel tarbiti Eestis keskmiselt 1,2­1,3 kglambaliha ja 1939. aastal isegi 7 kg inimese kohta aastas. Noorlambaliha ehk talleliha tootmine on lambakasvatuse olulisim sissetulekuallikas. Arvestused näitavad, et sissetulekute suurus ute kohta moodustas 2007.a. ca 1600 krooni, millest olulisima andsid lambaliha realiseerimisest saadavad sissetulekud 1245 kr. ehk 78 % ja ute toetus 219 kr. ehk 14%

Lambakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun