Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse (0)

1 Hindamata
Punktid
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt .( termomeeter, vinüülplaat, foto)
Digitaalsüsteem -andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm , kiri tähtede ja bittidena)
Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö
Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid
Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks ( kõvaketas , flopid jne)
Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne
1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!!
Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada.
Pidevad ehk analoog -asjad
  • Komaga arvud, murrud jms
  • Trigonomeetria
  • Matemaatiline analüüs
  • Klassikaline füüsika
  • Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk

Katkevad ehk diskreetsed asjad
Informaalne loogika:
  • teatud vaidlusmeetodite analüüs.
Formaalne loogika:
  • reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks
  • reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine .
Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel  asjadel  on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel
Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi.
Süllogism( Aristoteles ):
1. eeldus: iga x on y.
2. eeldus: mõni z on x.
järeldus: mõni z on y.
Stoikud uurisid , kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidataselliselt moodustatud lausete õigsust.
 Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine.
((X -> Y) & X) -> Y
Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas.
Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas.
Kirjutusmasina inglise patent , Henry Mill, 1714
Remington: 1874 (jalgpedaaliga!)
Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval)
Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta)
Ca 1800, Jacquard Perfokaardid
1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti
Esimene programmeerija : Ada Lovelace
Morse 1837 : elektritelegraaf
Wheatstone 1857: perfolint
George Boole , de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854
Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide:
Isa(Jaan,Mihkel).
Isa(Jaan,Ants).
Isa(Ants,Peeter).
Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z).
1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM.
1906 Lee Deforest- vakuumne triood
Hulgateooria Georg Cantor
1910 -1913 Russell & Whitehead: massiivne loogikatraktaat
Formalism :Hilbert
“Hilberti programm” matemaatikale kindlate aluste rajamiseks:
Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range
aksiomaatikana.
 Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline , st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust –A
Intuitsionism : Brouwer & Heyting.Ei aktsepteeri näiteks:
 A v -A
 - -A A
 (((A => B) => A) => A)
Formaalne süsteem:Tarski ja Carnap
  • Süntaks - lauseõpetus  on keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille aluselsõnad moodustavad  fraase  ning fraasid omakorda lauseid .
  • Tuletamisreeglite süsteem
  • Semantika - on keeleteaduse ( üldisemalt   semiootika ) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid.
Vannevar Bush1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. Võrrandite
Ludwig Wittgenstein - Analüütilise filosoofia juhtkuju
1938, Shannon ’i magistritöö sidus:
Zuse arvuti-mehhaaniline programmeeritav arvuti 1941-1944
Atanasoff 1939-1942: esimene elektronarvuti
1939-1944 Howard Aiken- IBM’i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I
1947 William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen- transistorid
1949 Maurice Wilkes - EDSAC -programmid salvestasid arvutis
1951 The UNIVAC I esimene kommertsiline edukas arvuti
1953 IBM- esimene elektrooniline arvuti the 701
1956 IBM- esimene kõvakettas 5mb, esimene arvuti transistoritel
FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal.
1958 Sage- esimene suur arvutite sidevõrk
1960 – AT&T – esimene kommertsiline modem läbi analog.telefonivõrgu. Modem muudab digitaalse signaali analoogisse.
1960 Grace Hopperprogrammeerimise keel majanduseks COBOL. John McCarthy: LISP loogiliste programmidele
1963 ASCII-andmete vahetus arvutite vahel
1964 John Kemeny and Thomas Kurtz- Basic .
1965 DEC- PDP-8 esimene kommertsiline edukas miniarvuti
1967 IBM-esimene floppy.
1967 Seymour Papert- esimene arvuti keel lastele.
1968 Moore 'i(Intel Corp ) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant
1969AT&T Thompson and Ritchie – Unix
1969 Intel - 1kb ram.
1969 Gary Starkweather – laserprinter
1969 - esimene mikroprotsessor CPU
1971 - 4 bit protsessor Intel 4004
Algoritmilised:
Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz
Pascal - 1971, Niklaus Wirth
C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie
C++ - 1983 Bjarne Stroustrup
GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas.
TCP protokolli järgi saadetakse  pakette, mida toimetab edasi võrgukihi  protokoll , milleks on üldjuhul  IP.
TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes.
IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus.
HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus.
HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus.
HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti.
XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine  infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes.
XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s. See on XML-i tähtsaim eelis HTML-i ees.
CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust.
XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel.
Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu.
SMTP - protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail)
FTP- protokoll failide vahetamiseks.
UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita
Token Ring, Token Bus, Field Bus – protkollid füüsilise andmete vahetuseks
1957 Robert Noyce ja Gordon - Fairchild Semiconductor
1968 Robert Noyce ja Gordon - Intel
1969 Jerry Sanders - AMD
1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant
FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal.
1938. Shannon’i magistritöö sidus:
  • Boole algebra
  • Elektrilülitid ja - skeemid
  • Bitid ja info kodeerimine
  • Info otsimise algoritmid
Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas.
Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas.
Babbage 19. sajand – esimene projekt programmeeritav arvuti
Esimene programmeerija: Ada Lovelace
Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel
Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi.
Süllogism(Aristoteles):
  • 1. eeldus: iga x on y.
  • 2. eeldus: mõni z on x.
  • järeldus: mõni z on y.
1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike. Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada.Тест Тюринга - заключается в том, что если хотя бы 50% общавшихся с компьютером в чатоподобной программе скажут, что это был человек, а на самом деле им отвечал компьютер, то такой компьютер по определению Тюринга можно считать достаточно интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом.
TCP/IP + ja - :
+:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP
-:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus
DOS - 1973 Gary Kildall
MS-DOS – 1980 Tim Peterson
PS-DOS – 1980 IBM
Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie
Linux – 1991 Linus Torvalds
WWW – 1991 Tim Berners -Lee
1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon , mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.
Vasakule Paremale
Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse #1 Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse #2 Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse #3 Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse #4 Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse #5 Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse #6 Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PinchO Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatuse itsse konspekt
8
docx

Sissejuhatuse itsse konspekt

Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesm?

Informaatika
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015
2
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015

1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin – 1979 ?

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks
5
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks

Tools" to maintain his personal homepage.. 1994Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. 05.10.1995 ilmub Eesti Päevalehe online number ­ Tanel Tammet, Marek Strandberg, Ott Köstner, Kalle Muuli. 01.12.1995 Postimees netis 1995Esimene täispikk multifilm 3d animatsioonidega Toy story; Sun tuleb välja portable Java keelega:James Gosling, Mike Sheridan,and Patrick Naughton 1995 Alta Vista esimene interneti otsingumootor 1996 Esimesed interneti pangad ­ Forekspank, Hoiupank, Hansapank kahtleb tänu Jüri Mõisale 1997 Arvutimale võidab-Deep Blue!!! 1997 alustab Google ­ Larry Page ja Sergey Brin 1998 Netscape muutub Mozillaks 1998 ilmub Red Hat Linux 5.2 1999 RIM laseb välja Blackberry; Napster ­ looja Shawn Fanning 2000 Microsoft tutvustab C#; Trek Technology and IBM began selling the first USB flash drives commercially; Kazaa and FastTrack P2P systems were originally created

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Exami spikker
2
doc

Exami spikker

Aristoteles (470-399 e.m.a) : väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt 1967- IBM builds the first floppy disk Süllogism (Aristoteles): 1967 - Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1. eeldus: iga x on y. 1968 - Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation 2. eeldus: mõni z on x. 1968 - Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates järeldus: mõni z on y. his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Iga b on a Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word Mitte ükski b pole a

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
SISSEJUHATUS ITSSE
21
docx

SISSEJUHATUS ITSSE

1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presi

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
IT EKSAM
17
odt

IT EKSAM

Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti ­ 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks ­ 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus ­ 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 ­ 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I ­ 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer ­ 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC ­ 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 ­ 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte magneetilises t

Algoritmid ja andmestruktuurid
Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010-eksami spikker
1
doc

Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010 (eksami spikker)

1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 ­ NNTP ­ uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin ­ kaudu;inteli 80386.

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Sissejuhatus infotehnoloogiasse
1
doc

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

1968 ­ Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 ­ AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 ­ esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ­ ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 ­ Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, progetav kalkulaator HP-

Sissejuhatus infotehnoloogiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun