Kas iga inimelu on väärtuslik? Maailmas elab peaaegu kuus miljardit inimest. Iga üks neist on oma ette indiviid. Kõigil neil on oma isikupära-välimus, kehahoiak, mõtted, teadmised. Mis kasu on inimeste individuaalsusest? Nende omaduste abil tunneme me üksteist ära.Teiste inimeste mõtted ja teadmised aitavad arendada edasi meie isiksusi. Lugedes raamatut, jätame me kirjaniku loomingut meelde ning kasutame seda edasises elus. Kas siis iga inimese mõtted ja isikupära on tähtsad?. Lähtudes inimeste individuaalsest poolest, ei leidu identseid inimesi. Igaüks on erinev. Juba eostudes saame me kaasa vanemate geene. Sündides mõjutab meid ümbritesv keskkond, sealt
inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast. Olen päris veendunud, et see jätkub ka edaspidi tulevikus. Hoiakud ja käitumisnormid aga ajaga ning ümbrusest tingitud faktoritega võivad muutuda. Järgmiseks võttis N.Hayes teemaks eelarvamused. Peamiselt kirjutas ta selle mõistetest, teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsusest või loomusest. Inimestel on pea iga asja kohta oma eelarvamus, mis on kujunenud inimese elu ajal läbi elatud kogemustest. Pean selle väitega nõustuma. Meil on kõigil iga asja peale oma eelarvamus. Autor tõi väga hea näite Adorno põhjal. Ehk siis teatud tüüpi inimestel on kasvatuse tagajärjel suurem kalduvus olla eelarvamuslik grupiväliste isikute suhtes. Näiteks teisest rahvusest inimesed. Meie
Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj) mõjutajad- Nietsche, tema ideed individuaalsusest olid väga populaarsed sel ajal Rühmituse liikmed ja nende loomingu lühianalüüs: Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi väljendatud liikumist. 1) Mask Still Life III 2)The last supper 3) Dance Around the Golden Calf Ernst Ludwig Kirchner Ekspressionist
Šveitsi psühholoogi Jean Piaget´i peetakse kognitivistliku suuna rajajaks. Tema käsitlused hakkasid levima 1950. aastate lõpus ning saavutasid kõrdpunkti 1970 aastatel. Piagt´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale.
Oluline oli see, et hakati kirjutama rahvuskeeles. Renessanssi kõrgajal oli tuntud Shakespeare. Mõned kultuuri uurijad nimetavad keskajalõppu ja uuealgust ,,keskajasügiseks". 3. Kirikliku ja humanistliku maailmavaate võrdlus Kiriklik jumala keskne, õndseks saamine, jumalateenistus, kasinus, rõõmudest loobumine askeetlus Humanistlik rahvuskeelte tõus, universaalinimene, inimese keskne, maise elu väärtustamine, looduse seletamine Erinevused 1. Kiriklik maailmavaade nõudis individuaalsusest lähtiütlemist, aga humanistlik maailmavaade väärtustas isikupära. 2. Humanistid väärtustasid loodust, uurimist, teadust, kiriklik skalastika toetus piiblile. 3. Humanism väärtustas universaalinimest ja oluline oli enseteostus, kiriklikus maailmavaates oli tähtis looja. 4. Maadeavastused Eeldused: * Tehnilised : 1. Laevad 2. Ladina purjed 3. Kompass 4. Astrolaab 5. Pikksilm 6. Tulirelvad 7. Araablaste ja antiikaja geograafiliste ja kartograafiliste tööde tundma õppimine *
Konkreetsete operatsioonide teine tase 3. Formaalsete operatsioonide staadium laps võib hakata mõtlema ilma konkreetse toeta. Algab abstraktse mõtlemise staadium. Piaget´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale.
Grande polonaise brillante (183031) Sooloklaverile: 4 rondot, 4 skertsot, 4 ballaadi 3 sonaati 12 etüüdi op 10 (pühendatud Lisztile; 182932) 12 etüüdi op 25 (183236) 24 prelüüdi (183139) 19 nokturni u 60 masurkat valsse poloneese jm Ta on loonud ka paar teost tsellole ja klaverile ning "17 poola laulu" (laulud klaveri saatega). Helikeele iseloomustus: tema helikeel on justkui süntees klassitsistlikust üldmõistetavusest ja romantilisest individuaalsusest. Klassitsistlikkus avaldub nt mõtteselguses, vormiloogikas, peenes detailide viimistluses, lõpetatuses oli omas ajas uuendaja-avangardist, võeti hästi vastu tolle aja kõige uuemeelsemas seltskonnas. Ta oli hinnatud ka laiema publiku poolt, aga seda peamiselt tänu oma valssidele ja nokturnidele. omas ajas ääretult uudse harmoonia ja tämbri kasutusega: erakordselt oluline on värv!, palju alteratsioone,
paljudele muudele küsimustele, püüan ma oma referaadis vastust leida. Samuti kirjeldan ma oma referaadis ka erinevaid isiksuse tüüpe. Iseloomu teema tundus minu jaoks kõige huvitavam teema, mida lahata ja millesse põhjalikult süüvida. Oma referaadis räägin, ka sellest, kuidas iseloom avaldub suhtlemisel. Referaadi koostamise käigus, loodan saada palju uut ja huvitavat selle teema kohta veel teada. MIS ON ISELOOM JA MIS ON ISIKSUS? Iseloom ehk karakter väljendub inimesed individuaalsusest, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub inimese tegutsemises ja suhtlemises. Inimeste karakterid, võivad olla erinevad. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske, mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas ning vastuoluline. Inimese iseloomu ehk siis karakterit ei ole lihtne tema käitumisest välja lugeda. Pealegi väljenduvad paljud iseloomuomadused vastavalt inimese soole, haridusele ja temperamenditüübile
(tangjad moodustised emaslooma kinnihoidmiseks sugutamise ajal.) (Remm, 1954). Kaheksa esimest lüli koosnevad igaüks aga kahest plaadist, mis painduvad pehme kelme abil (Remm, 1954). 3. Bioloogia Sääsed on täismoondega putukad, kes oma arenguteel läbivad 4 järku: muna, vastne, nukk ja valmik. Munad munetakse otse vette. Esimesel juhul arenevad munadest mõne päeva või mõne nädala möödudes vastsed, aga see oleneb nii vee temperatuurist ja ka munade individuaalsusest (Remm, 1954). 3.1 Vastne Vastse areng kestab keskmiselt 3 kuni 4 nädalat. Sellel ajal nad toituvad palju ja kasvavad intensiivselt. Vastsed kestuvad oma elu jooksul 4 korda (Remm, 1954). Vastsed toituvad hõljumist ja nad arenevad peamiselt väikestes veekogudes (kraavides, loikudes, tiikides) (Remm, 1954). 3.2 Nukk Nukujärk kestab keskmiselt 2-5 päeva. Ta ei toit, kuid on võimeline liikuma. Metsasääskede,
induktsiooni abil tehakse teaduslikud järeldused. Mõttetööd tuleb mõistlikult suunata, st ei tohi toetuda juba olemasolevatele reeglitele, isegi kui kuulsamad filosoofid või paljud nendesse uskuvad(tugevamate väljavalimine obeliski teise kohta viimisel), vaid iga inimene peab oma mõtet loogika abil ise suunama. 3) Hõimuiidoli puhul lähtuvad kõik tajumused inimese analoogiast, st need ei sõltu kultuurist ega inimese individuaalsusest, vaid inimsoole omastest joontest. Järelduste tegemisel teeb inimene üldistusi, toetub nähtust kinnitavatele juhustele ega arvesta eitavaid, usaldab intuitsiooni. Inimaru peegeldab asjade loomust moonutatult, segades seda inimloomusele omaste asjadega ja seda seeläbi rikkudes. 4) Erinevalt hõimuiidolist on koopaiidolid iga indiviidi enda väärarusaamad, mis on seotud inimese omapärasuse, st spetsiifilise aju- ja kehaehituse ning seega individuaalse mõtlemisviisiga. Järelikult
18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugused olid ja on arhiivi kogumis- ja korraldustöö põhimõtted? 20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. 21
kuni 36 kuud, osalesin n.ö loodusõpetuse tunnis pisematele. Õpetaja rääkis väga teaduslikku juttu linnu keha ehitusest ja toitumisest, samal ajal, kui lapsed toolidel nihelesid ja tõepoolest oma pool tundi piinlesid igavuses. Siis tekkis mul eneses küsimus, kas tunde viiakse läbi selleks, et õpetaja saaks oma tööle -tehtud- taha kirjutada, või peaks arvestama siiski laste vanuse ja püsivusega. Individuaalsusest rääkimata. 7 Kasutatud kirjandus Meister, I. (1994 ). Avastagem laps.Tallinn: Valgus Lindenberg, C., Loik, H. tõlkija (1993 ) Waldorfkoolid: hirmuta õppida, eneseteadlikult tegutseda. Tallinn: Pakett Gustavson, M., Piibar, A. toimet. ( 2004 ) Laste aeg-laste aed. Tallinna Raamatutrükikoda Käis, J. ( 1996 ) Kooli-raamat. Tallinn: Greif Valgepea, M. Sügis, M.www.waldorfkool
Toulouse-Lautrec portreteeris arvukaid inimesi oma perekonna-ja sõpraderingist. Kui varietee-ja tantsusaalipiltidel paistavad nad selgelt pelgalt kujudena inimmassis, siis üksikportreedel annab kunstnik edasi nende eripära. Toulouse-Lauterc maalis peamiselt kahte liiki üksikportreesid: ühtedel portreteeritav istub, teistel näitab ta neid hetkeülesvõttes. Ta kujutas oma modelle sellisena nagu nägi neid tema ning pidas inimese kehahoiakut lahutamatuks tema individuaalsusest. Toulouse-Lautrecil oli eriline anne kasutada pintslit nagu joonistuspliiatsit. Et oleks võimalik kiiremini töötada, hakkas ta eksperimenteerima lahjemate õlivärvidega, mida sai kergesti pigistuseta alusele kanda ja mis kuivasid väga kiiresti. See töömeetod, mis aitas kunstnikul saavutada seda, mida varem võimaldasi ainult joonistussüsi või pastellkriidid,- kombinatsioon joonistusest ja maalist on Toulouse-Lautreci stiili iseloomulik tunnus.
5 Sissejuhatus sotsioloogiasse Grupi mõju indiviidi käitumisele Negatiivne mõju Sotsiaalne looderdamine (social loafing) inimese tegevus grupis on vähem produktiivne kui sama tegevus üksi olles. Deindividuatsioon protsess mille käigus inimene teiste keskel olles minetab osa oma individuaalsusest, muutub enda ja teiste jaoks anonüümseks. Sellises seisundis peaks tõusma normidevastase käitumise tõenäosus. Gustav Le Bon hulkade psühholoogia. Rahvahulgas muutub inimene mõjutatavamaks kui tavaliselt ning tema anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb. Positiivne mõju Sotsiaalne soodustamine (social facilitaion)- inimese tegevus grupis on rohkem produktiivne kui sama tegevus üksi olles. Sünergia grupiliikmete ühistegevus on rohkem produktiivne kui üksikliikmete
1) Energia rakendamine välise eesmärkide saavutamisel. 2) Inimese sisemised jõudude kasutamised, olenemata sellest, kas väliseidd muutusi kaasneb või mitte. Armastus - «kusagil olemine», mitte «kuhugi langemine». Mitte see, kellel on palju, ei ole rikas, vaid see, kes annab palju. Armastuse tõeliste vormide omased ühisjooned: 1) Hoolitsus. 2) Vastutus. 3) Lugupidamine - võime näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. 4) Teadmised. - Armastus - aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Teed saladuse jälile jõudmiseks: 1) Täielik võim teise inimese üle - võim, mis paneb tegema seda, mida meie tahame, tundma ja mõtlema, mida meie tahame. 2) Armastus - aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus mu teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Ainult siis, kui ma inimolendit objektiivselt tunnen, võin ma armastuses tundma õppida tema sisimat mina.
samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 lööki minutis), vererõhk tõuseb (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks! Vaimne väsimus Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Kindlasti sõltub see erinevatel inimestel töö intensiivsusest ja närvisüsteemi individuaalsusest. Erinevad väsimuse faasid: I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga ) II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse
Superego – keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) The persona - mask – osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha Anima – naiselik alge mehes Animus – maskuliinne komponent naistes Varu (the shadow) – isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) – seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks
Kakskeelsuse juures on tähtis mõiste interferents. Selle all mõistetakse ühe keele mõju teisele. Kui lapse kodus räägitakse kaht või kolme erinevat keelt, siis on parem, kui nt. Ema räägib järjekindlalt üht, isa teist ja vanaema kolmandat keelt, vahetades seda vastavalt isikule. Nii kuuleb laps iga keele õiget kõla ja hääldamist, mis on keeleõppimise seisukohast väga tähtis. Lapse kakskeelseks kujunemine on keerukas protsess, mis sõltuvalt lapse individuaalsusest võib areneda väga erinevalt. Keele omandamiseks on oluline, et laps viibiks keskkonnas, kus teist keelt räägitakse, see tähendab, et ta kuuleb õiget keelt, selle kõla ja intonatsiooni. Keeleõpe on eluaegne protsess ning ükski keel, ka mitte emakeel, ei saa kellelegi kunagi lõpuni selgeks. Ülle Rannut rõhutab, et kakskeelse õpetuse eesmärk on lapse identiteeti säilitav mitmekultuursus. Emakeele ja sellele vastava kultuuri normidele ning väärtustele lisatakse
Esiknäidend ,,Kiilaspäine lauljatar"(1950) saamisloost kirjutab Ionesco: ,,Et õppida tundma inglise keelt, ostsin ma prantsuse-inglise vastmiku algajatele.Kirjutasin oma õpikust kohusetruult lauseid ümber, et neid pähe õppida..." Oma näidendi loomisel lähtus ta ideest, milleni ta jõudis eelmainitud inglise keele vestmikku süvenedes. Inesco kõige tuntum draamateos ,,Ninasarvik"(1959) kujutab inimeste loobumist oma individuaalsusest massiteadvuse survel, nende passiivset valmisolekut leppida ka kõige koledamate nähtustega. Luigi Pirandello (1867-1936)- Oli pärit Palermost Sitsiiliast.Õppis ülikoolis õigusteadust ja filoloogiat , oli Roomas itaalia kirjanduse õppejõud. On kirjutanud ka novelle ja romaane, kuid maailmakuulsuseni jõudis ta eeskätt draama alal. Aastatel 1917-1930 lõi ta näidendeid ,,Nii see on (kui teile nii näib)", ,,Kõik läheb paremuse
Nii sündisid tööd, mis hetkemuljele vaatamata on täpselt läbimõeldud ja hoolikalt teostatud. Toulouse-Lautrec maalis peamiselt kahte liiki üksikportreesid: ühtedel portreteeritav istub, teasel näitab ta neid hetkeülesvõttes. Vastupidiselt oma õpetajale Bonnat'le, kes maalis Pariisi kõrgklassist rangeilmelisi esinduslikke portreesid, kujutas Toulouse-Lautrec oma modelle sellisena, nagu ta neid nägi. Henri pidas inimese kehahoiakut lahutamatuks tema individuaalsusest. Joonevirtuoos Jäädvustamaks vahetult oma Pariisi-muljeid, kandis Toulouse-Lautrec alati endaga kaasas visandiplokki ja pliiatsit või joonistussütt. Tavalise pliiatsi-ja sulejoonistuste kõrval katsetas kunstnik ka erinevate joonistamistehnikate samaaegset rakendust, näiteks pildi `' Esimese armulaua päeval'' puhul kasutas ta õlivärve ja sütt. Stseen kujutab ühte Pariisi perekonda tütart kirikusse armulauale saatmas.
ja uute töö võtete üle siis kontseptsiooniks on uus tähtis kogemus ja mäletatavad asjad stimuleerivad ja vaidlustavad õppimist. Selleks, et luua sõbralik atmosfäär vajame me kiindumust, sest kõik inimesed tahavad olla lugupeetud. Nagu Knowles (1980) sõnastas „ see on kõige sotsiaalsem vajadus, sest inimesed teevad asju rahu eesmärgil, isegi inimeste ohverdusi, seda selle pärast, et nad püüavad lahti saada individuaalsusest, mis on nende huvides, kogemustes, nautimustes ja muredes“. Suhtlusõpetuse printsiibiks on rolli tunnustamine ja sellega seotud asjade mäletamine vajab samuti tunnustust. Soov tööga motiveerida inimesi saavutama parim oma positsioonil ja kaugusel. Põhi vajab sirget korrelatsiooni hariduses kui haritlased tunnevad soovi tulevikus õppida midagi muud, et aidata kaasa kooli väljavaadetele. Luua teaduslik lõhe oleviku ja kompetentsuse vahel
rahuldamiseks, arvestada Superego'ga. Superego keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - The personal unconscious and the collective unconscious arheotüübid (collective unconscious) The persona - mask osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha 1. Anima naiselik alge mehes 2. Animus maskuliinne komponent naistes 3. Varu (the shadow) isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine;
Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt) Avatus ja usaldus Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni enda kohta - avatakse ennast , mis on seotud suhete arenguga. Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse mõista käitumist. Võimaldab saada tagasisidet enda kohta. Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud nagu lähedastega; suhete halvenemine mõjutab ka partnerite vahelist vastastikust avatust). Johari aken avatud ala (iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele) Usaldus sõltub suhetest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. **Ei usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt
(mida mõeldi). Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt) Avatus ja usaldus Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni enda kohta - avatakse ennast , mis on seotud suhete arenguga. Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse mõista käitumist. Võimaldab saada tagasisidet enda kohta. Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud nagu lähedastega; suhete halvenemine mõjutab ka partnerite vahelist vastastikust avatust). Johari aken avatud ala (iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele) Usaldus sõltub suhetest, on muutuv ning seda võidakse erinevalt mõista. **Ei usaldamine ega ka avatus pole igas olukorras sobivad. Enda kohatu (nt
……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e e s … … … … … … … … … … … . … … … . … … … … … … … . . . . … 1 1 2.1..Tööhüputees teema empiiriliseks uurimiseks ……………………..… .....11 2.1.1. Hüpotees ………………………………....….……………….……...…11 2.1.2.Õppeviis ……………………………………….……………….…. ...….11 2.1.3
.........................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ...........................6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ..........................................7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ....................9 II S ü n t e e s ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... . ... ... ... . ... ... ... ... ... ... ... . . . . ... 1 1 2.1..Tööhüputees teema empiiriliseks uurimiseks ............................. .....11 2.1.1. Hüpotees ...........................................................................11 2.1.2.Õppeviis ..................................................................... .......11 2.1.3.Tööjuhendi prototüüp ..............
Suhtlemine klientidega (meili- ja telefoniteel) ebameeldiva kliendiga suhtlemisel võib tekkida töötajatega, arvestada nende psühho-emotsionaalne pinge. Ohutegurite mõju I…II ettepanekute/ kaebustega sõltub töötaja individuaalsusest ja töötingimuste/ töökorralduse töökorraldusest. jms. Osas; vajadusel Pingete kuhjudes võivad tekkida väsimus, korraldada temaatilisi peavalud, unehäired, stress, depressioon, loenguid ja erialaseid koolitusi
Nii sündisid tööd, mis hetkemuljele vaatamata on täpselt läbimõeldud ja hoolikalt teostatud. 13 Toulouse-Lautrec maalis peamiselt kahte liiki üksikportreesid: ühtedel portreteeritav istub, teasel näitab ta neid hetkeülesvõttes. Vastupidiselt oma õpetajale Bonnat'le, kes maalis Pariisi kõrgklassist rangeilmelisi esinduslikke portreesid, kujutas Toulouse-Lautrec oma modelle sellisena, nagu ta neid nägi. Henri pidas inimese kehahoiakut lahutamatuks tema individuaalsusest. Joonevirtuoos Jäädvustamaks vahetult oma Pariisi-muljeid, kandis Toulouse-Lautrec alati endaga kaasas visandiplokki ja pliiatsit või joonistussütt. Tavalise pliiatsi-ja sulejoonistuste kõrval katsetas kunstnik ka erinevate joonistamistehnikate samaaegset rakendust, näiteks pildi `' Esimese armulaua päeval'' puhul kasutas ta õlivärve ja sütt. Stseen kujutab ühte Pariisi perekonda tütart kirikusse armulauale saatmas.
-- Keel ja Kirjandus nr 2, 1969, lk.95-104.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.6. Andersoni seadus Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). (Vt lähemalt: Eduard Laugaste. Eesti rahvaluule. Tallinn 1986, lk. 61-62; Arvo Krikmann. Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Tartu 1997, lk. 149; 168-171; Mall Hiiemäe. Kodavere pajatused. Tallinn 1978, lk. 51-62.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.7. Sünkretism
·ümberdefineeri mine või loobu mine ·prioriteedi muutmine ·ümberlülitumine ·farmakonid Kohesiivsus grupis ·väljendub grupiliik m ete vastastikuses m e eldivuses ja pühendu muses grupile ·kas kohesiivsed grupid on vajalikud? Kohesiivsuse mõjurid ·koosvedetud aeg ·sisene mise ke erukus ·grupi suurus ·välisoht ·varase m edu ·läbielatud konfliktid Eelarvamused · Fikseerunud hoiak , mida rakendatakse objekti suhtes hoolimata selle individuaalsusest või loomusest · Põhjendamatult negatiivne hoiak grupi või selle üksikute liikmete suhtes. · Stereotüüpia sotsiaalse grupi liikmete klassifitseerimine grupikuuluvuse alusel, neile ühesuguste isikuomaduste omistamine. inimeste klassifitseerimine pinnapealse tunnuse põhjal sooline stereotüpiseerimine etniline stereotüpiseerimine nimede järgi stereotüpiseerimine
loodetud muuta teda seeläbi paremaks. Muusika ja kunsti tajumine ei saa iial olla kõigi inimeste puhul ühesugune, ent teiselt poolt põhineb see siiski mingitel üldist laadi seaduspärasustel, mis ei sõltu ei indi- viidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb. See- pärast on inimese ja muusika vahekorra uurimisel ja kirjelda- misel tähtis püüda üksteisest eristada kolme eri komponenti, milleks on (1) universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest oma- dustest, inimese mälust, vanusest jpm), (2) kultuurilised tegurid (nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed, teised aga mitmehäälsed) ning (3) inimese individuaalsed eelistused (mistõttu nt võivad laialdase tunnustuse saavutanud muusikud vahel pälvida mõnelt asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid) Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht
· IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõnevõrra erinevad ning teineteist täiendavad. Ühest teooriat, mille kohta kõik ütleksid, et see on see kõige õigem ja katab kõik vaimse võimekuse aspektid, praegu veel ei ole
taumatiin (E957) 1700 aspartaam (E951) 200 neohesperediin DC (E959) 1500 atsesulfaam K (E950) 200 tsüklamiinhape (E952) 45 sahhariin (E954) 300 Konkreetse ühendi magusus sõltub kontsentratsioonist, keskkonna pH-st, temperatuurist ja maitsmisretseptorite individuaalsusest. Magusamaitselised mitmealuselised polüalkoholid Magusamaitseliste mitmealuseliste polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool ja laktitiool. Kõik need ühendid on esindatud ka lisaainete nimestikus. Inimorganism omastab neid suhteliselt aeglaselt. Nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes samuti küllaltki mõõduka kiirusega. Seetõttu kasutatakse neid suhkurtõve korral suhkru aseainetena. Kõik need ühendid annavad organismile energiat nagu sahharooski
põhikuju. Variant tüübi konkreetne esindaja. Tüüp on mõtteline ja realiseerub erinevate konkreetsete variantidena. Andersoni (enesekontrolli) seadus üritab seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju: jutustaja omandab teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). Sünkretism kunstiliikide põimumine (nt kalendrikombestikus on luulet, muusikat, tantsu, usundit); pärimustekstide funktsioonide põimumine(tekstides on koos nii usundilisust, poeetilisust jne); teksti loomise ja esitusega seotud
Eksperimentaalpsüholoogia aluseks on eeldus, et inimese psüühilisi protsesse on võimalik objektiivselt uurida ja analüüsida sama edukalt, nagu saab uurida ja analüüsida elutu või elusa loodusega seotud protsesse. Muusika ja kunsti tajumine ei saa olla kõigi puhul ühesugune, samas põhineb see siiski mingitel üldist laadi seaduspärasustel, mis ei sõltu ei indiviidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb:1)universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest omadustest, inimese mälust, vanusest jpm);2)kultuurilised tegurid(nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed või mitmehäälsed);3)inimese individuaalsed eelistused. C.Stumft ,,Helide psüholoogia"-nt muusikas tekkivate kooskõlade erineva iseloomu uurimine, st miks mõned kooskõlad tunduvad kuulmisele püsivad ja konsonantsed, teised kooskõlad aga ebapüsivad ja dissonantsed.19. saj-l on
sain õigesti aru, et ..") Suhtlemistõkked vt. ,,Igapäevaoskused" (Bolton, 2002) Enda avamine ja usaldus (Brehm, 1992; Johnson, 1997; Hendrick,1989) Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni, mis on seotud ühtlasi ka suhete arenguga. Enda avamine informatsiooni jagamise enda kohta (väärtused, hirmud, ootused, plaanid, unistused jne.) Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse inimest mõista. Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud nagu lähedastega; suhete halvenemine mõjutab ka partnerite vahelist vastastikust avatust). Johari aken (Johari window; J. Luft, H. Ingham) avatud ala (iseendale ja teistele teada), varjatud ala (iseendale teada, teiste eest varjatud), pime ala (ümberolijaile teada, endale mitte), tundmatu ala (tundmatu endale ja ka teistele); Usaldus (Hendrick, 1989). Usaldus viitab kindlustundele positiivsete tagajärgede ootuste osas
ja kiriklikule maailmavaatele. Kiriklik Humanistlik Keskmes jumal, inimese peamine ülesanne Keskmes inimene, olulised soovida ja oli tema teenimine vajaduste rahuldamine Asketism Maise elu ja kehaliste vajaduste väärtustamine Oluline oli individuaalsusest loobumine Rõhutab isikupära ja individuaalsust Teadus: skolastika Oluline loodus ja selle uurimine, oluliseks muutusid katsed Oluline enda arendamine, ideaal oli univarsaalinimene nt DA VINCI Hakati tähelepanu pöörama klassikalisele lad.k
OOTAN Mina ei pääse kindlasti Enamus pääsevad · Grupi mõju indiviidi käitumisele: o Negatiivne mõju: Sotsiaalne looderdamine (social loafing) inimese tegevus grupis on vähem produktiivne kui sama tegevus üksi olles. Deindividuatsioon protsess mille käigus inimene teiste keskel olles minetab osa oma individuaalsusest, muutub anonüümseks. Sellises seisundis peaks tõusma normidevastase käitumise tõenäosus. Gustav Le Bon (1841-1931) hulkade psühholoogia. Rahvahulgas muutub inimene mõjutatavamaks kui tavaliselt ning tema anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb. o Positiivne mõju:
ja teadmistes. Armastus on aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Vastutus on täiesti vabatahtlik: see on inimese vastus teise inimolendi väljendatud või väljendamata vajadustele. Vastutus võiks kergesti muutuda ülemvõimutsemiseks ja omandamiseks, kui poleks armastuse kolmandat komponenti, lugupidamist. Lugupidamine tähendab võimet näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. See tähendab ka hoolitsust selle eest, et inimene saaks kasvada ja kujuneda selliseks, nagu ta tegelikult on. Kui üks inimene teist armastab, siis näeb ta teda sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu teine inimene teda kasutusobjektina vajab. Inimesest on võimatu lugu pidada ilma teda teadmata-tundmata. Ligimesega ühekssaamise põhivajadus on tunda tema saladusi. Armastus on aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab.
Ajakirja ümber koondub terve plejaad ajaloolasi, mis lubabki rääkida omaette “koolkonnast”. • Koolkonna põhiseisukohad: ◦ Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu versus jutustav ajalugu; pikad protsessid versus sündmused. ◦ Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. ◦ Eesmärgiks kõikehõlmav, “totaalne ajalugu” (histoire totale). ◦ Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaarja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). Lucien Febvre (1878–1956) • Üldine ajalookäsitlus:
1929 Marc Bloch & Lucien Febre asutasid ajalooajakirja. Ajakiri muutub võrdlemisi kiiresti väga mõjukaks, eriti pärast II maailmasõda. Ajakirja ümber koondub terve plejaad ajaloolasi, mis lubabki rääkida omaette "koolkonnast". Põhiseisukohad: 1. Eemaldumine suurte sündmuste ja isikute uurimisest; probleemajalugu vs jutustav ajalugu; pikad protsessid vs sündmused. 2. Rõhk sotsiaalsete, majanduslike ja mentaalsete protsesside uurimisel; huvitutakse pigem kollektiivsusest, mitte individuaalsusest, pigem ühiskonnast ja majandusest, mitte poliitikast. 3. Eesmärgiks kõikehõlmav, "totaalne ajalugu" (histoire totale). 4. Suunatus tihedale koostööle teiste humanitaar- ja sotsiaalteadustega (eriti majandusteaduse, sotsioloogia, antropoloogia, geograafia, psühholoogiaga). 5. Kollektiivse koostöö väärtustamine, suured ühised uurimisprojektid. LUCIEN FEBVRE (1878-1956) *Tema huvikeskmes oli varauusaja kultuuriajalugu, täpsemalt religioossete ettekujutuste ajalugu.
ja 80 % puhul peamiselt tundeeluga seotud põhjustega. Lühiaegne ja krooniline väsimus nõuavad erinevat lähenemist. Optimaalne pingutus soodustab isiksuse ja organismi arengut.Koolielu korraldamisel tuleb otsida võimalusi kroonilise väsimuse ennetamiseks ja ületamiseks. Vaimne väsimus Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Kindlasti sõltub see erinevatel inimestel töö intensiivsusest ja närvisüsteemi individuaalsusest. Erinevad väsimuse faasid: I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga ) II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike.
taumatiin (E957) 1700 aspartaam (E951) 200 neohesperediin DC (E959) 1500 atsesulfaam K (E950) 200 tsüklamiinhape (E952) 45 sahhariin (E954) 300 Konkreetse ühendi magusus sõltub kontsentratsioonist, keskkonna pH-st, temperatuurist ja maitsmisretseptorite individuaalsusest. Magusamaitselised mitmealuselised polüalkoholid Magusamaitseliste mitmealuseliste polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool, sorbitool, ksülitool, maltitiool ja laktitiool. Kõik need ühendid on esindatud ka lisaainete nimestikus. Inimorganism omastab neid suhteliselt aeglaselt. Nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes samuti küllaltki mõõduka kiirusega. Seetõttu kasutatakse neid suhkurtõve korral suhkru aseainetena. Kõik need ühendid annavad organismile energiat nagu sahharooski
Peavad kogu aeg vabandama, et oh ma ei ole jõudnud veel siin korralikku remonti teha või me pole saanud veel heaks kunstiks raha. (vrd Vebleni silmapaistev tarbimine) Lisaks sellele peavad naised töökohtades oma seksuaalset pilti hoidma. Adkins (1995) naised said töö läbi seksuaalsuse, kuid ei saanud seda hiljem vahetada välja parema palga vms vastu. St ei saanud maskeraadi vabalt kasutada, Seksikus pidi olema loomulik. See pidi olema töökohale omane, st mitte lähtuv individuaalsusest vaid positsioonist tootmisprotsessis (sekretär vms). Kokkuvõttes seksikus, elustiil, maitse vms omab naiseta jaoks palju vähemat tähtsust kui meeste jaoks, arvestades selle võimalust olla ümber vahetatud turumajanduse hüvedeks. Kokkuvõttes: kas naised on agendid või subjektid? Rachel Bowlby 1985 Just Looking -- Commerce and Femininity Naiste töö oli esialgu ostlemine. Seega ühelt poolt: Kuna tootjad konnotatsioon on
Vastupidi, integreerumine hakkab subjektsest enesemääratlemisest koosluses, algseisus ebamäärase massi selginemisest, diferentseerumisest ja struktuurilisest korrastumisest mingite enam või vähem selgepiiriliste identiteetide kujunemise alusel. Järjest liigutakse kõrgema astme subjektsuse poole (mina reisil meie seltskond reisil meie bussirahvas). Mida tugevam on seos, seda tugevam on grupp tervikuna. Sotsiaalse koosluse formaalne integreerimine oleks illustreeritav vastupidiselt. Individuaalsusest jääb sõjaväes ähmane mälestus. Subjektsuse asemel tuleb massiosakese ühenäolisus, isiksustest saavad elavjõu ühikud, standardsete väeosade koosteelemendid. Sellised ühendused võivad olla väga ebastabiilsed. Tegelikkuses esinevad kombinatsioonid. Nii formeerubki elujõuline püsiv sotsiaalne tervik. Sellepärast polegi integratsiooni eri vormide puhul sotsiaalses koosluses ühiskonnas tervikuna õige küsida, missugune neist vormidest on parem, efektiivsem vms
Inhelder. Piaget`i teooria on orgaanilised, nagu seda Lawrence Kohlberg`ilgi Piaget aitas välja töötada IQ teste. Ta jõudis järeldusele, et standardsed testid on suurte vigadega . See viis ta lõpuks välja mõtlemisprotsesside teooriani . Läbi kognitiivse arengu omandab laps teadmised maailmast. Piaget on huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb lapse individuaalsusest. Piaget uuris just väikelapsi, mitte imikuid, kes pole võimelised küsimustele vastama. Ta jälgis ka täpselt oma kolme lapse arengut. Ta uskus, et on olemas sünnipärane, päritud suund kognitiivses arengus. Ta nimetas seda funktsionaalseteks muutusteks sest neid kasutatakse kõikides kognitiivse kasvamise astmetes. Tema kolm printsiipi on organiseeritus (korrastus), kohanemine ja võrdlemine.
või liiga vähe, kuivõrd mõtet väljendab üksnes tervik. Armastus "vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik" (Pauluse kiri korintlastele). Sellega on öeldud kõik ja pole võimalik enam midagi lisada. Me oleme nimelt kõige sügavama arusaamise kohaselt kosmogoonilise "armastuse" ohvrid või vahendid ja instrumendid. Ma panen sõna "armastus" jutumärkidesse, et mõista anda, et ma ei pea silmas ainult iha, soove, kellegi eelistamist ja muud sellesarnast, vaid individuaalsusest üle olevat, ühtset ja jagamatut tervikut. Olles ise osa, ei ole inimene suuteline tunnetama tervikut. Ta võib nõustuda, ta võib mässu tõsta, kuid ta jääb alati selle jõu mõjusse. Ta sõltub alati sellest ja toetub alati sellele. Armastus on inimese valgus ja pimedus, mille lõppu pole näha. "Armastus ei lõpe iial ära," ka siis, kui inimene "inglikeeli kõneleb" või jälgib ülima teadusliku täpsusega elu - kõige primitiivsemast rakust kuni selle põhialusteni välja
Vastupidi, integreerumine hakkab subjektsest enesemääratlemisest koosluses, algseisus ebamäärase massi selginemisest, diferentseerumisest ja struktuurilisest korrastumisest mingite enam või vähem selgepiiriliste identiteetide kujunemise alusel. Järjest liigutakse kõrgema astme subjektsuse poole (mina reisil meie seltskond reisil meie bussirahvas). Mida tugevam on seos, seda tugevam on grupp tervikuna. Sotsiaalse koosluse formaalne integreerimine oleks illustreeritav vastupidiselt. Individuaalsusest jääb sõjaväes ähmane mälestus. Subjektsuse asemel tuleb massiosakese ühenäolisus, isiksustest saavad elavjõu ühikud, standardsete väeosade koosteelemendid. Sellised ühendused võivad olla väga ebastabiilsed. Tegelikkuses esinevad kombinatsioonid. Nii formeerubki elujõuline püsiv sotsiaalne tervik. Sellepärast polegi integratsiooni eri vormide puhul sotsiaalses koosluses ühiskonnas tervikuna õige küsida, missugune neist vormidest on parem, efektiivsem vms.
filoloog ja matemaatik Alexander J. Ellis leiutas 1885. aastal nn “sentide” ehk sajandike süsteemi, kus iga pooltoon jaotati 100 võrdseks osaks (Nettl 1964: 16, 115). Käesoleval ajal, kuigi 21. sajandi arvutitehnika tase võimaldaks juba selliste graafik-piltide tekitamise ja ka hilisema taasesitamise, ei ole seda siiski vajalikuks peetud, kuna helikõrguste analüüs ja fikseerimine on vaid osa interpreedi individuaalsusest ja eraldatuna teistest komponentidest ei oma džässmuusikule olulist tähtsust. 27 juhtida asjaolule, et termin “arranžeering” on džässi kontekstis siiani täpselt defineerimata. Tavaliselt kasutatakse seda terminit vaid juhul, kui midagi on paberile pandud. Tegelikult on ju see, kas midagi on kirja pandud või suuliselt kokku lepitud, vaid protseduuri küsimus.
annaabi.ee 
