Renessanss ja humanism (0)

3 HALB

Renessanss
Renessanss – antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile . Ajaliselt määratud 14-16 saj. (Itaalia)
Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid , kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine
Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd

Humanism
Humanism – 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene.
Poliitilise mõtte areng – saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine . Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu.
Loodusteadus – jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses – teaduslik meetod.
Astronoomia – Nikolai Kopernik – läks vastu katoliku kiriku käsitlusega.
Giordano Bruno – kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset..
G. galileo – pikksilm , jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus.
16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender.
Arstiteadus – 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus – haigusi põhjustavad organismi keemilised muutused ja seda saab mõjutada. Versalius – pani alguse teaduslikule anatoomiale.
Kunst – renessanssi ajastul tõusis kunstniku ühiskondlik positsioon.
Arhitektuur – kupliga sentraalehitis, sambad, poolsambad , pilastrid, kolmnukrksete – või poolkaarsete ehitusviiludega akna – ja ukseraamistused, ümarkaar.
Skulptuur – alasti inimkeha , anatoomiliselt täpne inimkeha, autori isikupärasus, vabaplastika taassünd, ruumi – ja värviperspektiiv, sümmeetrilisus, fresko ja õlivärvide kasutamine.
Kirjandus – Itaalia kirjanduse suurkujud oli Dante , Petrarca, Boccacio . Oluline oli see, et hakati kirjutama rahvuskeeles. Renessanssi kõrgajal oli tuntud Shakespeare .
Mõned kultuuri uurijad nimetavad keskajalõppu ja uuealgust „keskajasügiseks“.

Kirikliku ja humanistliku maailmavaate võrdlus
Kiriklik – jumala keskne, õndseks saamine, jumalateenistus, kasinus, rõõmudest loobumine – askeetlus
Humanistlik – rahvuskeelte tõus, universaalinimene, inimese keskne, maise elu väärtustamine, looduse seletamine
Erinevused – 1. Kiriklik maailmavaade nõudis individuaalsusest lähtiütlemist, aga humanistlik maailmavaade väärtustas isikupära. 2. Humanistid väärtustasid loodust, uurimist, teadust, kiriklik skalastika toetus piiblile. 3. Humanism väärtustas universaalinimest ja oluline oli enseteostus, kiriklikus maailmavaates oli tähtis looja.

Maadeavastused
Eeldused: * Tehnilised : 1. Laevad 2. Ladina purjed 3. Kompass 4. Astrolaab 5. Pikksilm 6. Tulirelvad 7. Araablaste ja antiikaja geograafiliste ja kartograafiliste tööde tundma õppimine * Ühiskondlikud: 1. maadeavastajad pärit Pürenee ps – seal palju tegevuseta aadlike 2. renessanss ja humanism soodustasid inimeste eneseteadust 3. hakati soosima uudishimu 4. kaubanduse ja panganduse arenguga vajati uusi tooraineallikaid ja turge 5. huvi idamaiste vürtside vastu 6. ristiusu levitamine Euroopast väljapoole
Põhjused: 1. Vürtsid 2. Uute mereteede otsimine. 3. Väärismetallide vedamine , eriti Indiasse , sest Vahemere kaudu vedamine on muutunud kalliks. 4. Eurooplaste ettekujutus idamaadest, kui tohutult rikkastest riikidest.
Suurte maadeavastuste tulemused Euroopale ja avastatud maadele.

Euroopale: 1. laiendasid silmaringi 2. maadeavastuste käigus õppisid tundma seni nägematuid loomi, taimi 3. ameerikast euroopasse toodi kartulit, tomatit, tubakat, kalkunit, kõrvitsat. Aasiast euroopasse toodi kakaot, kohvi 4. negatiivseks olid haigused(süüfilis) 5. suurelt muutus majanduskorraldus 6. euroopast ameerikasse toodi hobune, siga, lammas 7. väärismetallid 8. kapitali koondumine suurettevõtjate kätte
Teistele maadele: 1. algab Euroopa suurriikide koloonia poliitika 2. ristiusu levik 3. kõrgkultuuri hävimine 4. algab Euroopast väljaränne teistesse riikidesse 5. gripp , alkohol

Maadeavastuste kasulikkus avastajatele ja avastatule.

Avastajatele: 1. euroopasse rikkuse sissevool teiste rahvaste alluste läbi 2. eurooplased kaubanduse-majanduse ettevõte 3. eurooplased pidasid oma tsivilisatsiooni paremaks
Avastatutele: 1.eurooplased viisid kaasa uue tehnoloogia ja kultuuri 2. erinevad maailmajaod kaasati kaubandusliku ja kultuuriliku suhtlemisse 3. kultuuri hävinemine 4. rikkuste väljavedamine 5. kodanike väljavedamine

Reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus , kalvinism ning anglikaani kirik . Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. ( usupuhastus ). XVI saj toimunud usupuhastumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud.
Põhjused: 1. Luther kritiseeris katoliku kiriku moraalset allakäiku (vaimulike halvad elukombed , kristliku pm ohverdamine ilmaliku huvidedele, abielu eiramine ) 2. Katoliku kiriku rikkuste kogunemine ja luksuslik elu 3. Humanism tõstis esile inimest ja tema väärtusi (need läksid vastu kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga.
Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid – nende varad , aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd.
1555 a kehtestas Ausburgi usurahu
6. Vastureformatsioon – ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi.
I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine
II oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Vastureformatsiooni ees oli Jesuiitide ordu.

Nimed
Johann Gutenberg – uue trüki leiutaja
Nicollo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof .
Thomas More – inglise humanist. Oli hariduselt jurist, ta sai parlamendi liikmeks ja lõpuks ka kuningas Henry XIII lordkantsleriks.
Mikolaj Kopernik - oli Poola astronoom , matemaatik , arst ja kanoonik , maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile.
Giordano Bruno – kinnitas Koperniku teooriat. oli Itaalia filosoof, preester , kosmoloog ja okultist.
Johannes Kepler - oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Galileo Galilei - oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik.
Kolumbus – oli maadeavastaja ja kaupmees.
Francesco Petrarca - oli Itaalia humanismi suurkuju , silmapaistev poeet , teadlane.
Giovanni Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks.
Lorenzo Valla oli itaalia humanist ja õigusteadlane.
William Shakespeare - oli inglise luuletaja ja näitekirjanik.
Martin Luther - oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 79 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

salajane123 Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused.

renessanss humanism loodusteadus astronoomia arstiteadus kunst arhitektuur skulptuur kirjandus humanism humanistlik

Sarnased õppematerjalid

docx

RRENESSANSS

RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Ini

Ajalugu

doc

Varauusaeg Euroopas

Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b. Humanism uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: · Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast.

Ajalugu

rtf

Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj)

Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-1583 Liivi sõda. Vene riigi tsaarix sai Ivan 4. Julm. Itaalia oli poliitiliselt killustatud. Renessanss ja humanism kui uus maailma käsitlus. Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene. Väärtustati antiikkultuuri. Ausse tõsteti inimlik, sp kutsuti seda ka humanismix. Maine elu pidi olema nauditav. Hakati hindama inimese keha ja hinge kui harmoonilist tervikut. Hinnati inimese isikupära ja ja usuti inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte

Ajalugu

doc

Varauusaeg

Kordamisküsimused:Varauusaeg 1) Mis sajandil ja kuidas kujunes tugev kuningavõim Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal? INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane

Ajalugu

doc

2. kursuse 3. töö

Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli ja campanella 29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30

Ajalugu

docx

10. klass Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon.

KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine

Ajalugu

doc

Keskaja kõik etapid ja maadeavastus

12. 30-aastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 16181648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sellel oli palju põhjusi, kuigi algusest peale oli tegemist konfliktiga protestantismi ja katoliikluse vahel. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon (Saksa-Rooma Riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1648 Vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. 13. Renessanss Keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi

Ajalugu

docx

Kontrolltöö: kesk- ja uusaeg.

absoluutseks tõeks ja kui teadlaste väited läksid vastuollu piibliga olid need valed, tänu sellele kirikule Kreeka-rooma ja araabia teadlaste tekstide kõrvaleheitmine, 13.saj alguseks olemas ja ladina keelde tõlgitud teosed, aga need olid paganlikud kirjutised. Astronoomia arengu pidurdamise tõi kaasa, samuti ka arstiteadus oli taanarengus- kirik keelas laipade lahkamise ning haigused olid jumala karistus pattude eest. 9. Mida tähendab renessanss ja kuidas muutus inimeste mõtteviis ning kunsti? Renessanss on antiikkultuuri taasünd 14-16 s pärast 1000-aastast seisakut ja uus mõtteviis. Muutused mõtteviisis: Humanism-inimese maapealne elu on väärtus. Antiikkultuuri ei pea põlgama vaid tundma õppima, väärtustama, jäljendama. Muutused kunstis: Antiikaegse iluideaali tagasitule, piibliteemade kõrvale tuli antiikmütoloogia, palja inimkeha näitamine palju loomulikumalt ja täpsemalt. 10

Ajalugu

Rohkem sarnaseid