Kas iga inimelu on väärtuslik? (0)

Kas iga inimelu on väärtuslik?
Maailmas elab peaaegu kuus miljardit inimest. Iga üks neist on oma ette indiviid. Kõigil neil on oma isikupära-välimus, kehahoiak , mõtted, teadmised. Mis kasu on inimeste individuaalsusest? Nende omaduste abil tunneme me üksteist ära.Teiste inimeste mõtted ja teadmised aitavad arendada edasi meie isiksusi. Lugedes raamatut, jätame me kirjaniku loomingut meelde ning kasutame seda edasises elus. Kas siis iga inimese mõtted ja isikupära on tähtsad?.
Lähtudes inimeste individuaalsest poolest, ei leidu identseid inimesi. Igaüks on erinev. Juba eostudes saame me kaasa vanemate geene. Sündides mõjutab meid ümbritesv keskkond, sealt kujunevad välja emotsioonid ja tunded, mis meid hakkavad hõlmama ka edaspidises elus. Kasvades omandame uusi kogemusi, kohtume ka uute inimestega, kes mõjutavad meie isikupära.Inimene kui mõtlev elusolend, siis on äärmiselt tähtsad meie teadmised ja mõtted.See lubab meil kohaneda ümbritseva maailmaga .Samamoodi on tähtis see arengult.Kui ei oleks sündidnud Thomas Edisoni, siis meil võib olla ei oleks tänapäeval elektripirne.Seega kui mõni inimene sureb või kaotab oma elu, siis kaotame kohe kindlasti inimkonna arengus.
Võime lähtuda bioloogliselt küljest, kus inimene on tavaline elusolend. Tema juures oleks tähtis ainult geneetiline kood ja sellega evolutsiooni jätkamine. Lähtudes sellest, oleks maailmas vaja kahte sugu- meest ja naist, et jätkata elu. Kui kumbki neist sureks välja või kumbagi neist poleks, lõppeks inimkonna areng. Tähendab, et on vaja rohkem inimesi, aga samas kui mõni neist sureb, siis saaks elu jätkuda.Bioloogliselt pole iga inimelu vajalik
Surm võib tabada inimest igal hetkel, pole olemas igavese elu eliksiiri , et surma vältida.Lahkudes siit ilmast teeme me haiget oma lähedastele, kes meist hoolivad ja meid armastavad.Surm mõjutab nende isiksusi, nagu iga sündmus elu jooksul.Samas surres jätame kõigile neile, kellega kohtunud oleme mälestuse endis , samamoodi elab ka edasi meie looming ja saavutused. Inimesed soovivad enda elu jooksul jätta endast jälg maailma.Ilmselt on see eneseteostus , mis tekitab soovi jagada oma mõtteid maailmaga.Seepärast kirjanikud , kunstnikud, luuletajad on kirjapannud oma loomingut.Kui A.H. Tammsaare ei oleks kirjutanud oma romaani“Tõde ja Õigus“, siis poleks meil millestki lähtuda, mis on maailmas tõde ja mis õigus.Seega inimkonna areng sõltub teiste inimeste teadmistest.
Kas inimelu võib ohverada õilsamate eesmärkide nimel? F. Dostojevski romaanis „Kuritöö ja karistus “ peategelane Raskolnikov oli valmis ohverdama inimelu, et saada raha ja jätkata oma õpinguid.Haridus on ühiskonnas oluline, aga kas tõesti nii tähtis, et võta inimselt elu?Raskolnikovi arvates võis, kuna ta pidas ennast erilisemaks kui teised ning nägi selles ainsat väljapääsu, kuigi oleks ta võinud vastu võta tööpakkumise ja tööd teha.Kas siis ei mõeldud sellele, et inimelu võttes järgneb karistus?Raskolnikovi puhul oli karistuseks hullumeelsus ja vaimsed piinad, tema südametunnistus ei andnud rahu.Lõpuks ka veel vanglakaristus.Tapma minnes ta ei mõelnud selle, vaid arvas , et pääseb puhtalt.Kas oli siis inimelu väärt seda?Haridus jäi saamata ja tema unistused täitumata.
Igal inimesel on üks elu, et teha seda mida hing ihaldab.Elu jääb mõnele inimesele lühikeseks ja tal ei avanegi võimalusi täide saata oma unistusi .Seega tuleb väärtustada elu ja elada igatpäev nii, nagu see oleks viimane. Maslowi püramiidi järgi kõige kõrgemaks vajaduseks on eneseteostus.See on põhjuseks, miks inimesed pürgivad unistuste või saavutuste poole,mida nad ihkavad.Vahel on need isegi nii tähtsad, et enam ei hoolita teistest inimestest ja oma korda siis nende unistustest.Selline mõtlemine ja käitumine on väga egotsentrline, kuid samas iga inimene selline, oleneb ainult isikust.Mõni on rohkem enesekeskne , teine vähem.Õnnelikuks teeb inimese saavutatud eneseteostus.Kui on soov olla õnnelik ja rahul oma tegemistega, siis on ta valmis tegema selle nimel kõike.Isegi kui ei soovita haiget teha teistele, siis paremate võimaluste avanemiseks pole aega.Elu on liiga lühike.Iga elu on väärtuslik juhul kui inimene on elus õnnelik.