Ühing ,,Pallas" edendas 1918. aastal Tartus kaasaegset ja esteetiliselt nõudlikku kunsti; korraldas näitusi ja 1919. aastal loodi kunstikool, ning see kool sai riiklikult tunnustatuks. Eesti kunstnikud, keda mõjutas ekspressionism ja fovism: *Addo Vabbe(1892-1961)- maalid ja joonistused rafineeritud fantaasia rikkad, virtuooslikult kerged, ning mängulised; *Eduard Viiralt(1898-1954)- ekspressionismi mõju loomingus avaldus karakteriküllases tüpaazis ja rõhutatud ilmekuse taotluses; *Peet Aren(1889-1970); *Konrad Mägi(1878- 1925)
kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid, pinnakareduse tähiseid jne. 1.1.3 Standardkiri ehk normkiri 1.2 Kujutised Kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. 1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse mitut liiki ja mitmesuguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabelit) - Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga - Ringjoone tsentrit tähistatkse lõikuvate kriipsudega - Silindri otspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määratakse detaili
kolme aasta pärast asus noormees õppima de Medicite juures antiikkunstikogu varahoidjaks oleva skulptori käe all. Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada kuna kunstnik oli kiindunud skulptuuri. 1504.a. valmis 5,5 m kõrgune marmorist ,,Taavet" See skulptuur tähistab itaalia plastika arengu uut etappi. ,,Taaveti" juures avalduvad juba kõik Michelangelo hilisemale loomingule iseloomulikud jooned: suur dramaatilisus, sisemised pinged, ilmekuse taotlus ja mingi varjatud vägivald. Taavetit kujutatakse noore atleedina, kelle näos on pinge. Järgmisel aastal asus Michelangelo Rooma. Paavst Julius II oli otsustanud lasta endale hauamonumendi valmistada. See kujunes skulptori kõige traagilisemaks tööks. Michelangelo asus õhinaga töö kallale, kuid pidi selle varsti pooleli jätma, sest paavst kaotas töö vastu huvi ja Michelangelo sai uue ülesande. Kaunistada Sixtuse kabeli lagi maaliga. Vastu tahtmist
vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Loomingu tähtsus Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju.19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele , püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid kunstisuundadele ja eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti C ÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888)
liikumine horisontaalne. Tegelased selgete piirjoontega taustast eraldatud. Tugevad usulised meeleolud, inimeste võrdsus ja õigluse ideed, peen ja realistlik käsitluslaad, ilmekuse ja tundeelu väljendamine. Ainult tahvelmaal, ainult õlivärvid - Hubert van Eyck, Jan van Eyck, Rogier van 15. saj Vararenessanss Madalmaad ülipeened detailid. Õhuperspektiiv. Looduse kujutamisel pole rangeid skeeme. Taust der Weyden, Hugo van der Goes, Dirk Bouts,
vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree". Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt individualiseeritud karakterfiguurid, on haaravad oma elulisuse, ilmekuse ja hingestatusega. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse. Loomingu pildid ,,Aadam ja Eeva" ,,Autoportree 22-aastasena" ,,Aadam ja Eeva" ,,Autoportree 26-aastasena" 1504 1493 1507 1498
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst
püstitati Piazza della Signoriale. "Taaveti" valmimine tähistab meistri loomingu ja terve Itaalia plastika arengu uue etapi sündi. Võluv on figuuride loomutruudus ja vitaalsus. "Taaveti" juures avalduvad juba kõik Michelangelo hilisemale loomingule iseloomulikud jooned: suur dramaatilisus, sisemised pinged, ilmekuse taotlus ja mingi varjatud vägivald. 1505. aastal Paavst Julius II oli otsustanud lasta juba oma eluajal endale hauamonumendi valmistada. See kujunes Michelangelo elu kõige traagilisemaks tööks. Kunstnik asus suure õhinaga asja kallale , kuid pidi selle varsti pooleli jätma , sest paavst kaotas ehitise vastu huvi ja projekti tehti
Cersei ja Jamie Lannisteri mängivad Lena Headey ja Nikolaj Waldau. Seriaalis on nad kujutatud kaksikutena ning raamatus on mainitud nende sarnasus, kuid kahjuks pole seriaalis kuidagi aru saada, et nad kaksikud on ning ei leia, et näitlejad oleksid head olnud. Raske oli kuulata, vaadata ja aru saada nende tekstist ja näitlemisest. Kuningat kehastav Mark Addy suutis välja tuua oma tegelase kõik vajalikud jooned ning ilmekuse. Leian, et Troonide mäng on kõikidele kellele meeldib ajaloolisus, müstilisus või süngus. Soovitan eelkõige täiskasvanumatele, sest on ka mõningaid räigeid või ulmelisi stseene. Sündmustik on briljantne: hästi läbimõeldud ja hästi jutustatud ja loomulikult ka filmitud. Stseenid on läbimõeldud ja pole ühtegi ebavajalikku. Väga suurepärane ja huvitav näitlejatöö ning kenad kostüümid. Soovitan vaadata!
õhulisuse, millega tema tööd silma paistavad. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Kunstnik ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Vähesed kunstnikud on suutnud võistelda tema joone väljendusrikkuse, elujõulisuse, ilmekuse ja kirglikkusega. Ta oli üks esimesi kunstnikke, kes hakkas huvi tundma fotograafia vastu: tema maalide seesmine olemus on vaikne vaatlus. See, kuidas tema maalidel figuurid servadel katkevad, on omane just fotole. Ta kasutas sellist tehnikat sageli: see loob juhuslikkuse efekti ning loob mulje, nagu poleks ta enda vabaduslikku ja sundimatuslikku kompositsiooni välja töötanud, aga see oligi täiesti nii läbi mõeldud. Degas kasutas tavapäraseid maavärve
Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis? Lk: 105-106 Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. Baroki.tunnused.taltsutamatu.tunnete.avaldamise.püüd,kire,paato se.ja.ilmekuse.rõhutamine. kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamise otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus.maaliline. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid
XVIII sajandi keskel. Nii kirik kui ka feodaalid püüdisid barokki ajastul oma välise hiilgusega näidata oma võimu ja tugevust tõusvale kodanlusele. Muusika - helidega sooviti kajastada inimese tundeid, see aga sundis üha suuremat tähelepanu pöörama muusikateose kõige esiletõusvamale häälele, mis omakorda soodustas homofoonia arengut. Tekkisid uued meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia. XVIII sajandil hakati ilmekuse tõstmiseks kasutama hääle paisutamist ja kahandamist. See avaldas kuulajatele väga suurt mõju. Muusika rütm muutus rõhutatult aktiivseks, hakkasid valitsema motoorsed rütmid. Paljud heliloojad tegelesid kõlakontrastide otsingutega. Suuri võimalusi selle loomiseks andsid mitmeosalised teosed. Kontraste sai luua ka homofoonia ja polüfoonia kõrvutamisel. Barokiajastul levisid väga paljud muusikazanrid. Üks moekamaid oli concerto grosso.
..............................8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja teistest kvaliteetsetest lubjakividest. Nikerdati käsitsi metallist tööristadega. Kreeka skulptuurid püüdlesid 3 varakult ilmekuse, proportsionaalsuse, monumentaalsuse ja ühtlasi loomulikkuse pool.e. skulptuuridele püüti anda kestvust ja isikupära. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, küledele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros),
pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud. EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl.
Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või seal, kus leviku eest hoolitses valitseja. Barokki tunnusjooned on eriskummalisus ja veidrus. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmeksisust ja kontrastsust. Sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamiseks, kolossaalsus ja raskepärasus. Barokk on väga maaliline, puuduvad kindlad piirjooned, üksteisse põimuvad ja kuhjuvad kokku erinevad vormid, mis sulavad ühte ja muutuvad rahutuks, voogavaks tervikuks. Antud tunnused kehtivad eelkõige maalikunsti kohta, kuid ka skulptuuris ja arhitektuuris on oluline maaliline ja rahutu käsitlusviis. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn
füüsilisest mõjust. Siinkohal huvitavad meid üldised nähud ja allakäik, mis on seotud kõikide sõltuvustega. Nahk võib kaotada puhta jume, sagedamini esineb plekke ja lööbeid. Tühja pilgu ja kahvatu jume teeb veel hullemaks kaalus allavõtmine ühelt poolt ja tursunud väljanägemine teiselt poolt. Inimene võib olla krooniliselt vahelduvalt väsinud ja jõuetu, siis aga närvilises ärevuses. Kõne muutub monotoonseks ja kaotab ilmekuse. Miimika tuhmub ja tundub, et isik toimib ja tegutseb aeglasemalt, kui on normaalne. Inimene mandub, jätab sageli korralikult söömata ja hakkab ilmutama füüsilise allakäigu märke. Isiklik hügieen jätab soovida. Vähem tähelepanu pööratakse välimusele ja puhtusele. Need on tavalised nähud - aga igal reeglil on erandeid. Korduvad haigused Kuna sõltlase tervis on kahju saanud, siis ta on rohkem aldis haigustele. Need haigused on teised ilmingud, mis tähendab,
domineerima ekspressionistlik käsitlusviis. Mägi maalis peamiselt maastikke. Konrad Mägi ''Meditatsioon'' ning ''Soomaastik'' näitavad kunstniku julgust kasutada väga erinevaid ja erksaid värvitoone. Mägi unustas kindlad piirjooned ja ta tundis vabadust teha nii, kuidas ta nägi loodust enda ümber. Nikolai Triik sarnanes oma teostelt Konrad Mägiga. Talle oli iseloomulik stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotlus (väga hästi on sellest aru saada teosel ''Immgard Menning'') Samuti jugus kasutada nt. Sinist värvi inimese näo maalimisel näitas tahet ning vabadustunnet teha oma töid just nii, nagu talle meelepärane oli. Jaan Koorti kunsti lähtekohaks on prantsuse mooda skulptuuri algusjärgu meistrite laad. Arhailine kreeka ja egiptuse plastika on talle samuti tugevaid impulsse andnud. Koorti vormikäsitlus on kindel ja selge, seejuures siiski tundeküllane. Koorti skluptuurid võrreldes
hukkumise vältimatust. Maailma saatuse üle otsustab lõpuks töötav rahvas. Tõepärane on romaani lõpp, mis näitab kõikide maailmavallutamiskatsete nurjumist ja rahvaste võimsust. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed paistavad silma talle omase kõrge kunstimeisterlikkuse poolest. A. N. Tolstoi kunst väljendub kõige täiuslikumalt kõigepealt kujude plastilises väljajoonistamises, oskuses esitada neid nagu elavatena oma ilmekuse ja selgusega. Kujude reljeefsus sulab tal ühte värvirikkusega. Nii portreede, maastike kui ka olukordade kirjeldamisel maalib kirjanik nähtusi nende elulises täisverelisuses suure, küpse kunstniku hoole ja nõudlikkusega. Romaanides «Aeliita» ja «Insener Garini hüperboloid» ilmneb omapäraselt A. N. Tolstoi loomingu mitmekülgsus, ta tõsine huvi kaasaja probleemide vastu, ta püüe valgustada kõiki eluavaldusi,
vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt individualiseeritud karakterfiguurid, on haaravad oma elulisuse, ilmekuse ja hingestatusega. 3 Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse. MATTHIAS GRÜNEWALD (u.1470-u. 1528)
Nikerduste temaatikas ja kujunduses domineerisid mütoloogilised ja allegoorilised ning ajaloolised isikud. Kaunistati nikerduste ja intarnia tehnikaga. 6 7 Barokk stiil Barokk (16.-18. saj.) kujunes Itaalias. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega läib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamisel otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolosaalsus. Detailidena kasutati palju voluute, dekoratiivset raami (kartussi). Sagedasti oli mööbel skulpturaalne ja valmistajaks skulptorid. Renessanssist võeti üle kogu arhitektuuriliste detailide kogu - sambad, poolsambad, pilastrid baaside ja kapiteelidega, ümarkaare, viilud jne. Iseloomulikuks olid poleeritud ja lakitud pinnad, mosaiik kumeratel pindadel, mis vineeri ja
pintslitõmmetega üksteise kõrvale mosaiigi sarnaselt, pintslitõmmetel kindel kuju (ovaal, nelinurk, punkt. Seurat- esimene selles tehnikas maal (pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel), sellele järgnes teisi- rannamotiivid, teatri- ja tsirkuslu. Signac- eelistatumad alad sadama ja merevaated (marsei purjed, mererand, mänd. POSTIMPRESSIONISM- 19 saj lõpp, vastutöötamine impressionismi ebamäärasusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Cezanne- maalis tumetates toonides, sünged jooned, 80ndatel kuj välja omaette kunstilaadi, taotles sünteesi, tõi uuesti kehade kujutamise, loobus ebamäärasusest, kindel kompositsioon, uuesti lokaaltoonid, põhimõttex looduse silmaspidamine ja jälgimine, ei taotlenud fotograafilist täpsust, viljeles peam maastikumaali,. 19 saj keskpaigast mütoloogilised, ajaloolis ja piiblitemaatikal põhinevad pildid jäävad täiesti tahaplaanile. Enamus kunstiajal
Samas, teistega peame ka arvestama. Niisiis, tulemus oleneb meist endast. (Niisiis oleneb tulemus meist.) 15. Küsimärki ei panda kaudse küsilause järele (lause ei alanud küsisõnaga!): Iseenesest tekib küsimus, kas poleks olnud õigem vähem puhata. 16. Tsitaadid on sõnasõnalised väljavõtted teosest või tuntud inimese ütlemised. Neid kasutatakse toodud väidete kinnitamiseks või mõttele suurema ilmekuse andmiseks. Autori kirjaviis tsitaadis säilitatakse, samas võib tsiteeritavast lausest mõned osad välja jätta. Väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega, lauseid aga mõttekriipsudega (enamasti nurksulgudes). Kui tsitaat, mille algult on sõnu ära jäetud, liitub tihedalt tekstiga, on mõttepunktid tarbetud (sel korral osutab väljajättele juba
maalile. Stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal ja neid tuleb ,,lugema" hakata ülemisest reast. Inimese kuuluvus ühiskonna klassi on selgelt rõhutatud. Elutunud ja tardunud ilme peapõhjuseks on nn. Egiptuse poos, kus inimese pea ja jalad on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates. On seotud usuga. Egiptuse reljeef on madal ja sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Nad on suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud. Perspektiivi ei kasutatud, aga üritati luua loomutruud pilti, eriti lindude ja loomade kujutamisel. Karakterilt on Egiptuse maalid piltkirjad. Nad täiendavaid pilte hieroglüüfidega, mis selgitasid kujutiste sisu. Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast
olla mahuline kui ka kvalitatiivne. Ühel juhul domineerib vorm oma suurusega, teisel juhul oma omadustega. Domineeriv objekt määrab üldjuhul ära kogu kujunduse stiili ning võtted. Värvus tekitab esimese emotsiooni, mõjutades vormi pinnast saadavat muljet. Valguse ja varju suhtest sõltub esitletava vaatemängulisus. Valgusest sõltub varjude pikkus, värvuste toon ja erksus, vormi liigendatus ja pinnastruktuuri tajutavus omadused, mis annavad põhiliselt edasi vormi ja ilmekuse. Perspektiivina mõistetakse nähtust, kus vaatajst erineval kaugusel asetsevad ühesuguse suuruse ja kujuga objektid paistavad erineva suurusega. Eristatakse jooneperspektiivi ja õhuperspektiivi. Jooneperspektiivi puhul kauguse suurenemisel muutub näiliselt vaid vormi suurus, kui lisaks toimuvad muutused ka värvuses, siis on tegemist õhuperspektiiviga. Ruumi organiseerimisel üheks olulisemaks vahendiks on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus
monumente. · Maalid temperavärvides. Leonardo da Vinci `Mona Liza' Raffael `Sixtuse Madonna' Barokk 16.-18.sajand · 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Baroki tunnused · Sümmeetria · Paraadlikkus · Palju ornamente ja kaunistusi · Rahutus ja liikuvus · Vormide mitmekesisus ja kontrastsus · Ebakindlad piirjooned · Ilmekuse rõhutamine Rokokoo 18.sajand · Prantsuse k. `veider' ja `koomiline' · Sünnikoht Prantsusmaa · Peene ornament,kõrged soengud, palju pitsi. · Pastelsed toonid Dekoratiivne, kõverate Jalgadega tool Klassitsism 16.-19. sajand · Lähtus renesanssiaja antiigiharrastustest · Iluideaaliks olid vanakreeka ja rooma kunstiteosed · Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla ja stiilipuhtust.
aadlikule kohaste auavaldustega. 4 Looming El Greco kunsti lähtealused on mitmekesised. Ta võlgneb suure tänu veneetslastele, kuna just tänu neile kujunes tema peamiseks väljendusvaheniks värv. Samas on ta tugevalt mõjutatud ka itaalia manerismist ning just tema andis maneristlikule vormikäsitlusele niivõrd sisutiheda ilmekuse. Niisiis ongi El Greco nii manerist kui ka osaliselt renessansi ja baroki kunstnik. Ja veel on ta mõjutusi saanud Bütsantsi pühakupiltidest ja seinamaalidest, mida ta lapsepõlves oma kodumaal nägi. El Greco maalikunst on kohati isegi haiglaselt meelierutav. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Ta oli kohati isegi hispaanialikum kui hispaanlased ise.
Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile tõsta järgmised: "Kunstniku ateljee"; "Piima kallav teenijatüdruk"; "Kitarrimängija"; "Geograaf"; "Pitsikuduja"; "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" jt. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. Kõige viljakam oli Hispaanias siiski maalikunst. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid. Üks kuulsamaid kunstnikke on DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660). Hispaanlased üritasid kujutada kõike muutuvana ja liiikuvana. Üllatav on fakt, et Velazquez pole teadaolevatel andmetel maalinud ühtegi kirikupilti. Noorpõlves oli ta vaimustatud Caravaggiost ja maalis peamiselt olustikumaale. Saanud aga
· Põrgus on palju paganliku mütoloogia tegelasi. · Kiri Põrgu väravate kohal "Kõik lootus jätke, astudes siit sisse!" · Dante hingel on talle omane patt kõrkus. Illustreerinud kunstnikud: Sandro Botticelli (15. saj) poeemi kergus, nägemuse ebamaisus ja matemaatiline arvestus. William Blake (18. ja 19. saj) püüdis edasi anda teose värvifantaasiat, selle "pürotehnikat". Gustave Dore -tema gravüürides omandas kujuteldamatu veenva ilmekuse ja kaalukuse. PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama.
vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree" (1521). Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt individualiseeritud karakterfiguurid, on haaravad oma elulisuse, ilmekuse ja hingestatusega. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse. 8 MATTHIAS GRÜNEWALD (u.1470-u. 1528)
veendumis inimeste patususest ja tühisusest, ja Jan van Eyck (1390-1441) inimest ei peetud maailma keskpunktiks, Rogier van der Weyden ( 1400-1464) tahvelmaal, ideaalne ilu võõras, inimese hingeelu Hugo van der Goes ( 1430/40-1482) avamine, ilmekuse ja tundeelu intensiivne Dirk Bouts vanem ( 1415-1475) väljendumine, peen ja realistlik käsituslaad, Hans Memling ( u.1433-1493) värvide sulavus ja intensiivsus, tarvitati õlivärve, Hieronymus Bosch (1453-1516) lõputud värvivarjundid, peenmaalijad, Pieter Bruegel vanem ( u.1525-1569)
värvusi, mis võivad jätta määrdunud ja hooldamata mulje. Erksaid värve või kasutada linnakeskustes, jalakäijate tänavatel, kus sellist värvuste valikut soosib vastav kujundus ning kus domineerivad tehiselemendid. 2.9 Valgus Valgus ja varju suhtest sõltub paljuski esitletava vaatemänglisus. Valgusest sõltub varjude pikkus, värvuste toon ja erksus, vormi liigendatuse ja pinnastruktuuri tajuvus-omadused, mis annavad põhiliselt edasi vormi ilmekuse. Et eksponeeriav objekt annaks parima efekti, tuleb see paigutada objekti esitlemisest lähtuvalt soodsamasse valgusesse. Tinglikult võiks kompositsiooni kirjeldada kogumina heledatest ning tumedatest laikudest: heledad laigud on veepeeglid, muruplatsid, tumedad laigud on puudegrupid, varjulised elleed jm. varju jäävad alad. Kahtlemata vajavad valgusele avatud alasid need vormid, millel põhineb kogu ülejäänud kompositsioon. Valguse iseloom sõltub päikese asendist taevas
Rubensi õpilane) oli täielik vastand Dyckile. Tema töid iseloomustab elulähedus ja jõulisus, isegi proosalisus. Jordaensi suureks eeskujuks oli Caravaggio. Kujutas peamiselt elurõõmsat talurahvast perekondlikke pidustusi pidamas. MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli tähtsal kohal usulise härduse ja ekstaasi kujutamine. Eriti palju tehti tol ajal vana rahvuslikku värvitud puuskulptuuri. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. Kõige viljakam oli Hispaanias siiski maalikunst. Maaliti peamiselt kirikupilte ja portreid. Üks kuulsamaid kunstnikke on DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660). Hispaanlased üritasid kujutada kõike muutuvana ja liiikuvana. Üllatav on fakt, et Velazquez pole teadaolevatel andmetel maalinud ühtegi kirikupilti. Noorpõlves oli ta vaimustatud Caravaggiost ja maalis peamiselt olustikumaale. Saanud aga
Nii nagu romaanisarjal on kaks teineteisega võrgalt seotud süzeeliini, esineb ka kahesugust stiili. Linliku kultuuri esindajaid iseloomustab lamedavõitu, kohati koguni maotu kõnepruuk, maainimesed kõnelevad aha ehtsas võru murrakus. Viimane on omakorda kirjaniku sulge inspireerinud looma ehtrahvalikke tüüpe. Aga kui Roht sarja viimases romaanis ,,Aeg" loobub murde kasutamisest dialoogides, kahvatavad samas ka karakterid, minetades oma senise ilmekuse ning koduse maahõngu. Tuulemäe sarja töötas Roht hiljem ümber. Ta jättis välja linnakultuuri esindajatega seotud osad ning koondas materjali ühte romaani ,,Kriuka Kusta" nime all, kuid see raamat jäi ilmumata. ,,Kriuka Kusta" osutub kompositsioonilt ühtlasemaks. Et kirjanik ei vaevunud aga sarja põhjalikumalt ümber töötada, kujunes teos maaelu käsitlevate osade mehaaniliseks kokkuliitmiseks.
2. Klassitsism 18.saj II pool 19.saj algus 3. Romantism 19.saj 20.saj Barokk Koos eksisteerisid vana ja uus kunst. Jätkus vaimuliku koorimuusika arenemine, kuid üha enam arenes ilmalik muusika. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid kasvas ka instrumentaalmuusika tähtsus. Tekkisid uued meloodia tüübid: 1) Dramatiline meloodia pingeliste tunnete ja paatose väljendamiseks. 2) Koloratuurne mängleva kergusega väljendas vastandlikke tundeid N: rõõmu ja viha. Ilmekuse tõstmiseks hakati kasutama hääle paisutamist (crescendo) ja kahandamist (diminoendo). Muusika rütm muutus rõhutatult aktiivseks hakkasid valitsema motoorsed rütmid (korrapäraste rõhkudega rütmid). Kontraste loodi ka homo- ja polüfoonia kõrvutamise teel (on mitmehäälsus, mis tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel). Armastati ka suuri tempokontraste. P - piano vaikselt f - forte valjult
reljeefkunstile, stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal, igal pildil kuningas suurem kui ametnikud ning viimased omakorda suuremad lihtinimestest, nii elutu ja tardunud poosi põhjuseks on nn egiptuse poos, kus inimese jalad ja pea on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates, · Egiptuses on palju skulptuure ja maale säilinud; · Egiptuse reljeef on madal, kujutise kontuurid on süvendatud plaati, reljeefid olid suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud · Osirist kujutatakse valges, kuid tumedana(nahavärvilt), aga neeger ei ole, see tähendab, et oli allmaa jumal, surnud vaaraode jumal; · Perspektiivi ei kasutatud, ei tuntud isegi; · Portree kõige suurejoonelisem, uskumuse kohaselt elas kaitsevaim Kaa nii kaua, kuni säilis inimese portreekujutis, seepärast püüti portreed teha võimalikult massiivsed ja monumentaalsed, vaaraode omad olid eiti suured ja monumentaalsed,
Pilet4 2.Maal iseseisvas Eestis 1919-1940. Keskse tähtsusega revolutsioonieelse kunstnike põlvkonna hulgas on maalijad Mägi,Triik ja Jansen(ning skulptor Koort).Konrad Mägi(1878-1925)-loomingut iseloomustab erksate toonide rakendamine ja stiliseeriv tendents.Tema kunsti lähtekohaks olid impressionism ja neoimpressionism,kuid hiljem hakkas tema töödes domineerima ekspressionistlik käsitlusviis.Mägi maalis peamiselt maastkke(Soomastik). Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotus oli iseloomulik Nikolai Triigi(1884-1940) varasema perioodi portreedele ja maastikele.(Ants Laikmaa portree)Triigi maalidel on kindel joonistuslik alus,tema meisterlikkus avaldub ka graafilises loomingus.Triigiga samasse suunda kuulub August Jansen(1881-1935),kes on eepilisem ja dekoratiivsem,ühtlasi realistlikum. Iseseisvusajaga algab Eesti kunsti arengus uus periood,kunstnike arv on märgatavalt kasvanud.Selleks ajaks on eesti kunstini ulatunud radikaalsed moodsad kunstivoolud-
Sarkofaagid ,,Öö" ja ,,Päeva" allegooriliste figuuridega ning ,,Hommiku" ja ,,Õhtu" allegooriad. Need neli figuuri on oma suurejoonelise vormikäsitluse ja vägevate kontrastide poolest väga mõjusad. Valdav pettumusemeeleolu. Mooses - skulptuur, mis on paavst Julius II hauamonumendi osa. Skulptuur on võimsa vormikäsitluse ja traagilise paatosega. Michelangelo kunst on kõrgrenessansi selgejoonelisemaid avaldusi. Selles on ühtlasi juba olemas barokkstiili avaldused, sest ilmekuse taotlemiseks tõi ta paiguti ohvriks välise ilu ja harmoonia. RAFFAEL (1483-1520) Kõrgrenessansi suurmeister, ke pole nii subektiivne ega ka mitte nii sügav kui Leonardo või Michelangelo. Tema loomingus puuduvad traagiline paatos ja sisemine rahutus, samuti ka salapärane romantika. Raffael on äärmiselt tasakaalukas harmooniline natuur, kes kõige sirgjoonelisemalt teostab vormilise täiuslikkuse ideaali, suutes siiski ühendada sooja sügava tundekülluse
kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. 2. Võitlev avangard - futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu
KUJUTAV KUNST: Juhtivad kunstikeskused olid Egiptus, Väike-Aasia ja Süüria suurlinnad. Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suurema tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Doidalsese kükitav Aphrodite. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene. Portreekunst suurepäraste jõuliste valitsejaportreede kõrval esinesid ka mitmesuguste õpetlaste ja luuletajate pead
„Hommiku“ ja „Õhtu“ allegooriad. Need neli figuuri on oma suurejoonelise vormikäsitluse ja vägevate kontrastide poolest väga mõjusad. Valdav pettumusemeeleolu. ● Mooses - skulptuur, mis on paavst Julius II hauamonumendi osa. Skulptuur on võimsa vormikäsitluse ja traagilise paatosega. ● Michelangelo kunst on kõrgrenessansi selgejoonelisemaid avaldusi. Selles on ühtlasi juba olemas barokkstiili avaldused, sest ilmekuse taotlemiseks tõi ta paiguti ohvriks välise ilu ja harmoonia. ● RAFFAEL (1483-1520) ● Kõrgrenessansi suurmeister, ke pole nii subektiivne ega ka mitte nii sügav kui Leonardo või Michelangelo. Tema loomingus puuduvad traagiline paatos ja sisemine rahutus, samuti ka salapärane romantika. Raffael on äärmiselt tasakaalukas harmooniline natuur, kes kõige sirgjoonelisemalt teostab vormilise täiuslikkuse ideaali, suutes siiski ühendada sooja sügava tundekülluse
järjestamine on jäänud hilisema aja ülesandeks. Mõnegi töö täpsema valmimisaja kohta esineb vaieldavaid ja lahkuminevaid andmeid. Kuid see puudutab rohkeni kunstniku loomingu ajalist arengut, toomata endaga kaasa olulisi muudatusi tema teoste kunstilisse hinnangusse. Enamikul juhtudel on modell neil maalidel asetatud otseselt aknast langeva heleda valguse kätte. Valgus on üks peamisi komponente, mis Vermeeri inimkujudele annab plastilise ilmekuse ning mis tema interjööridesse elu toob. Seejuures ei käsuta kunstnik valguse kujutamisel mingeid erilisi maalilisi efekte. Tema valgusel ei ole seda teravust ja kunstlikku muljet, mis iseloomustab Caravaggio ja tema jäljendajate töid. Vermeer taotleb eelkõige loomulikku päevavalguse kujutamist, mille ilu seisneb puhtuses ja läbipaistvuses. Vermeeri maalide valguse ja varju kontrastid on küll tugevad, kuid vari ei söö siiski tumeda massina esemetelt kogu nende värvi
maalile. Stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal ja neid tuleb ,,lugema" hakata ülemisest reast. Inimese kuuluvus ühiskonna klassi on selgelt rõhutatud. Elutunud ja tardunud ilme peapõhjuseks on nn. Egiptuse poos, kus inimese pea ja jalad on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates. On seotud usuga. Egiptuse reljeef on madal ja sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Nad on suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud. Perspektiivi ei kasutatud, aga üritati luua loomutruud pilti, eriti lindude ja loomade kujutamisel. Karakterilt on Egiptuse maalid piltkirjad. Nad täiendavaid pilte hieroglüüfidega, mis selgitasid kujutiste sisu. Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast
hüppas puult põõsa... . Orav hüppas ….. põõsale.); järjest pikemate (laiendatud) lausete lugemine; sõnalõppude korrektuur; vigadega teksti lugemine; teiste lugemise jälgimine; intonatsiooniharjutused, lühikeste lausete ühendamine pikemaks IV etapp: lugemise õigsuse arendamine (orientiirid tekstis, korrektuurtekstid); lugemise ladususe arendamine (rõhuharjutused, luuletused ja dialoogid, erinevas tempos lugemine); lugemise ilmekuse arendamine (dialoogid, dramatiseeringud, luuletused); lugemise teadlikkuse arendamine. Foneetilised vead – peegeldavad häälik- analüüsi ja sünteesi puudulikkust: häälikute moonutamine, häälikute asendamine, häälikute ärajätmine, häälikute lisamine, häälikute ümberpaigutamine. Optilised vead – tähekujude järgi tähtede segistamine. Probleem nägemistajus, optilis- ruumilises analüüsis. Semantilised vead – laps ei mõista, mida ta loeb
Eduard Wiiralt sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus. 1909. aastal naasis ta vanematega Eestisse. 1915. läks ta õppima Tallinna Kunsttööstuskooli, toonasesse Eesti ainsasse kunstiõppeasutusse, mis andis üldise ja kunsttööstusliku keskhariduse. 1919. aastal asus Ed. Wiiralt Tartus õppima vastloodud kunstikooli "Pallas". Sellel ajal valitses "Pallases" saksa ekspressionismi lembus, mis Ed. Wiiralti loomingus avaldus karakteriküllases tüpaažis ja rõhutatud ilmekuse taotluses. Kuigi juba Kunsttööstuskoolis õppides oli Ed. Wiiralt teinud edukalt tutvust erinevate graafikatehnikatega, asus ta "Pallases" hoopis skulptuuri õppima. Tema lemmikalaks kujunes siiski graafika. Noor kunstnik suutis võrdselt vaimustuda nii Ado Vabbe arabesklikust, mitmeid kunstivoole sulatavast loomingust, kui ka vanadest klassikutest, eelkõige Albrect Dürerist. 1922. aasta kevadel saadeti Ed. Wiiralt kooli stipendiaadina end Dresdenisse täiendama, kus tema
tegelikkusele, reaalselt olemasoleva inimese, sündmuse edasiandmist, fantaasialend(sõltub natuurist)- fotograaf toob välja oma arusaam kujutatava olemusest(üht-teist nõrgendada, üht-teist tugevdada). Fotograafias ei saa panna kogu fantaasia käiku võrreldes maaliga, kus sisu käsi loob teose, mitte aparaat.Maalija ja graafik võivad muuta kujutatava eseme proportsioone, võivad kasutada värvide ühte dekoratiivset tinglikkust, rakendada deformatsiooni liikumise ilmekuse tugevdamiseks, psühholoogilise analüüsi lõpmatut peenust. Muidugi, maalija ja graafik peavad mõnikord kasutama fotomaterjale, töötades ajaloolise teema kallal. Siis on kindel et fotograafia ajastul maalikunst muutub tarbetuks ja mõttetuks. Fotograafia kõrgpunktid kunstiajaloos. 1960te-70te kontseptualism. 1980te aastate lavastuslik fotograafia USA-s ja Euroopas. Erinevate lavastuste esteetiline taust. Pilet nr.10 1. Fotograafia ja ekspeditsioonid. Etnograafia, vojerism ja pragmaatika
suurlinnad (Aleksandria, Pergamon, Antiookia, Rhodose saar jt). Kunst satub sõltuvusse üksikutest valitsejatest ja peab teenima nende toredusearmastust. Kunst muutub pealiskaudseks, taotleb väliseid efekte ja tühist virtuooslikkust. Iseloomulikumaid jooni ongi suurepärane tehnika ja rafineeritud virtuoossus. Suureneva tähtsuse omandab realistlik ja naturalistlik käsitluslaad, ka teatraalsuseni küündiv paatose toonitamine ja püüd ilmekuse poole. Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Inimilikus käsitluses armastatakse käsitleda eriti Aphroditet ja Dionysost. Doidalsese kükitav Aphrodite ja Medici Venus. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene.
1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874
joonlaud – линейка pliiats – карандаш korrapärane hulknurk – правильный многоугольник sirge – прямая линия kustutuskumm – резинка для стирания sirklikarp – готовальня lekaal – лекало teravnurk – острый угол 2. Jooniste vormistamine Joonte liigid ja kasutusalad Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse neil mitut liiki ja mitme- suguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabel 1). Terminid kriipsjoon – штриховая линия pidev jämejoon – сплошная основная линия
Feneoni portree (1890) POSTIMPRESSIONISM Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874
annaabi.ee 
