Kunstiajalugu (0)

Kunstiajalug
u
Õpilane: 
Juhendaja : 
Mesopotaamia
u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa)
• Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe 
kesk- ja alam
•  Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad 
linnad  ilmuvad  umbes  3500 —3000 aastat 
e.m.a
• Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid 
ratta, potikedra ja õlle. 
• Igal linnal oli oma kaitsejumal , kellele oli 
pühendatud astmiktempel ehk  tsikuraat .
Sumerite leiutised
• Kiilkiri 
• Ratas 
Egiptus
u 3000 e.m.a.
• Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid 
vaaraod  
(kuningad) Džoser, Cheops,  Chephren , Mykerino
s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid.
• Keskmine Riik - 2052- 1570  e.m.a.
• Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima 
võimsuse aeg. 
Vaaraod Hatšepsut,  Echnaton , Tutanchamon ja R
amses II. Echnatoni ajal saavutas egiptuse  kunst  
kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. 
Tutanchamoni nimi on tuntud tema hauakambri tõttu 
- see ainuke täielikult tänapäevani säilinud  egituse  
vaarao  matmispaik .
Egiptuse kultuur
• Egiptuse kultuuri suurimaks saavutuseks
oli hieroglüüfkiri
• Egiptusele on iseloomulik papüürus 
• Ehitistest on kõige võimsamad kolme 
vaarao püramiidid  Kairo  lähedal Giza  väljal:
Cheopsi (146m) 
Chepreni (142m) 
Mykerinose (66m) 
Kreeta -Mükeene
u 3000 e.m.a
• Umbes 2000 a e.m.a jõudis rahvas saarel 
oma arengus tsivilisatsiooni  tasemele .
•  Kujunes välja Egeuse  kultuur.
•  Ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks 
olid suured 
lossid( Knossos ,Phaistos, Hagia   Triada )
• Kunsti hiilgavaim osa on  keraamika .
• Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja 
A ja B kasutamine. 
• Tähtsaim keskus Kreeta
•  Knossose  palee 
•  Keraamika
 ‘Sõdalase  vaas ’
• Hagia Triada sarkofaag   
Klassikaline e. õitseaeg 
480-323 e.m.a
• Kujutatakse keerukamaid liigutusi. 
• Kujud on vaadeldavad igast küljest. 
• Nägudel ei ole enam  tardunud  naeratust.
• Hakatakse kasutama kontraposti. 
Inimese keha toetub seistes ainult ühele 
jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub.
  MYRON  

• ... kujutab meisterlikult liikumist. 
• Teosed on rõhutaltult  elulised . 
• Enamus töid  pronksist .
Suured jumalate kujud (ei ole säilinud)
• Zeusi kuju Olümpias Zeusi templis  
•  Athena  kuju  Parthenoni  templis        
(krüselefantiintehnikas)
• Athena Promachose kuju  Ateena  akropolil 
(pronksist)
Hiline  e hellenistlik aeg 
 323 e.m.a-30 p.m.a
• Väheneb pidutsemine
• Sügav ja  naiivne  usk jumalatesse asendub 
skeptilisuse ja kahtlustega.
• Rõhku pannakse tunnete ja  siseelu  
väljendamisele.
• Vormilise ilu ja täiuslikkuse  taotlemine .
• Õrnus leebus kunstis – kaunis sti l
•  Realism  ja  individualism .
• Luksuse eelistamine.
• Kasutati pronksi ja marmorit.
•  Idamaise  müstika mõju
Hellenistlik  skulptuur
• Kujutusviis oli  realistlik . (jumalate, kangelaste idealiseeritud kujude asemel)
• Jumalaid kujutatakse maistena, inimlikkudena.
•  Ladus  ja elav, reegleid eirav stiil. 
• Muutuvad li kumised ja  emotsioonid , mida väljendati 
poosides,žestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine.
• Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja 
surm. 
• Reljeefis esitati  figuure  ja sündmusi, maastike.
• Reljeef talupoja ja härja kujutisega. 
• Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval 
ka õpetlased ja  luuletajad . 
Hellenistlik skulptuur
 Aleksandria koolkond
• “Niiluse  allegooria ” 
Atleeltlik mees 
toetub sfinksile. 
16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra 
Niilus
igal aastal tõuseb.
Hellenistlik skulptuur
 Pergamoni koolkond 
• Zeusi  altar  

Pergamoni akropolil
Trepiga platvorm 36,4 X 37,7 m. Altar platformi pea,
 ümbritsetud joonia stiilis sammaskojaga.
• Reljeef pole  seinaga  tasapinnas,
vaid koosneb peaaegu iseseisvatest 
kujudest.
• Etüüdid(lühipalad) surevatest alistatud 
gallialastest. 
Hellenistlik skulptuur
Rhodose  koolkond
•
Rhodose koloss  
 
3.saj (üks maailmaimedest)
•
koloss oli vanakreeka
päikesejumala Heliose 
auks püstitatud kuju. 
ehitati 292 e.m.a–280 e.m.a
•
hävis maavärinas aastal 227 e.m.a
•
kujutati võimsaid sõjamehi ja 
atleete ning erinevaid võitlusstseene.
Vana- Rooma
753 aastat e.m.a
• Vanaaja ri k, mis sai 
alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
• Rooma linna rajas  Romulus . Sündmus toimus 
21. april  753 e.m.a.See on roomlaste 
ajaarvamise algus.
• Kunstis võeti eeskuju kreeklastelt(väidetakse, et 
kui  roomlased  val utasid Kreeka sõjaliselt, siis 
kreeklased  alistasid Rooma kultuuriliselt).
• Müüt emahundist,  

kes imetas Romulust ja Remust.
Vana-Rooma
Roomlased  ehitasid :
• Kivist kaari
• Lihtsaid võlve
• Kupleid
• Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks.
• Kasutati poolsammast
• Rooma Panteoni ümara  
siseruumi läbimõõte üle 40m.
Hi gelsuur kuppel on olnud
eeskujuks hilisematele 
arhitektidele.
Romaani stiil
10.-13.sajand
• I feodaalajastu suur kunstistiil.
• Hakkasid kujunema 3 uut rahvust-
prantslased , sakslased , itaallased .
• Puudusid majanduslikud sidemed-vähe 
linnu, naturaalmajandus ,riigid vähe seotud.
• Valitses kiriks ja Rooma  paavst .
• Muutused usuelus.
Romaani stiili tunnused
• Massiivsus
• Ümarkaar
• Rõhutatud horisontaaljoon
Veneetsia  Püha Markuse  Katedraal
(11.saj) 
Gooti stiil
12.saj-16.saj
and
•  varagootika (u 1140–1200)
• kõrggootika(u 1200–1350)
•  hilisgootika (u 1350– 1525 )
• Nimi gootide hõimu järgi.
• Juhtivaks kunstiliigiks oli  arhitektuur .
Gooti stiili tunnused
•  Teravkaar 
• Roidvõlv 
• Vähe seinapinda
• Gooti hoone on kõrgustesse 
pürgiv vertikaaljoontele al utatud.
• Raidkaunistused on ristikulehte
meenutavad  siirud         
    
Renessanss
14.-16.sajand
• prantsuse sõnast renaissance ehk 
‘taassünd’
• Arenes kaubandus, pangandus ja 
manufaktuurid .
• Seisuse ja pärilikkuse seotus  vähenes
•  Reformatsioon
• Trükikunsti leiutamine
• Ameerika avastamine
• Uus ellusuhtumine - humanism
Renessanssi tunnused
• Ümarkaar
• Kolmnurkse kujuga 
sammas-katused
• Hakati uuesti tegema alastifiguure,ratsafiguure ja 
monumente .
• Maalid temperavärvides.
Leonardo da Vinci ‘ Mona  Liza’ 
Raffael ‘Sixtuse Madonna’ 
Barokk
16.-18.sajand
• 'barokk' 
tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, 
mis tähendab ebakorrapärast pärli.
Baroki tunnused
• Sümmeetria
• Paraadlikkus
• Palju ornamente ja kaunistusi
• Rahutus ja liikuvus
• Vormide  mitmekesisus ja kontrastsus
• Ebakindlad piirjooned
• Ilmekuse rõhutamine
Rokokoo
18.sajand
• Prantsuse k. ‘veider’ ja ‘ koomiline ’
• Sünnikoht Prantsusmaa
• Peene  ornament ,kõrged  soengud , palju 
pitsi .
• Pastelsed toonid
Dekoratiivne, kõverate
Jalgadega tool  
Klassitsism
16.-19. sajand
• Lähtus renesanssia  ja antiigiharrastustest
• Iluideaaliks olid vanakreeka ja rooma 
kunstiteosed
• Taotleti mõistuspärasust, selgust, 
vormikooskõla ja stiilipuhtust.
• Lihtsus,  rangus , reeglipärasus ja 
suurejoonelisus
Jacques  G. Soufflot
Pantheon  
Historitsism 
1840-1900. aastatel Euroopas
• Tekkis romantismi mõjul
• Kasutati romaani ja gooti vorme, võeti 
eeskujuks ka antiiki, renessanssi ja 
barokki.
• Sama kunstiteose puhul ei tohi kasutada 
mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid -
siis on tegemist eklektikaga.
Historitsistlik villa
Bitterfeldis        
Romantism
19.sajandi II veerand 
• Kunsti suund, mis tuli klassitsismi asemele
• Võõrdumus tegelikkusest
• Individualism
•  Esiplaanil  isiku-ja loominguvabadus
• Rõhutas  tundeelu  tähtsust
• Maalikunstis li kumine, järsud valguskontrastid
Eugene  Delacroix 
Realism 
19.sajand
• G. Courbet ’ loodud maalistiil
• Taotleb ümbritseva tõetruud ilustamata kujutamist.
• Romantismi  vastand .
•  Objektiivsus , maaliti  seda, mida nähti.
• Igapävaelu, lihtrahvas , tööstusstseenid.
• Looduses nähtavad toonid
Courbet 
Impressionism  
19.sajand
• Maalikunstivool, mis sai alguse Pariisist
• Nimi  Claude   Monet ’ maali järgi ‘Impressionism, 
soleil   levant ’(‘ Impressioon . Tõusev päike’
• Iseloomulikud: nähtavad pintslitõmbed,heledad 
värvid,rõhk valgusel,igapäevased teemad.
Claude Monet  
‘Impressioon.
Tõusev päike’  
Juugendstiil  
19.sajandi lõpp
• Ehk art  nouveau  oli kunsti ja arhitektuuri sti l
• Orgaanilise moti vide, lillede- ja muude taimede 
kujutamine
• Kasutatakse voolavaid kõverjooni
Wil iam Morris 
Rahvusromantism  
19.-20.sajand
• Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju võttev 
kirjandus-,kunsti- ja arhitektuurisuund.
• Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine
• Maalid enamasti  dekoratiivsed ,  rasketes  
punakates värvides.
• Rahvusromantilised nähtused on nt  maausk  ja 
taarausk .
Kristjan  Raud
’Kalevipoeg põrgu väravas’
Neoimpressionism 
19.sajandi lõpp
• Alusepanija Georges-Pierre  Seurat .
• Hoolikas lõuendi valmistamine
• Maaliti aegamööda,kiht kihi haaval
• Ainestik 
igapäevaelust(kohvikud, tsirkused ,kontsertid aga 
ka  maastikumaalid )
• Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine.
•  Optilised efektid ja kompositsioon
Georges Seurat  
Fovism 
20.sajandi algus
• Enesetunde ja meeleolu väljendamine
• Eeskujuks Vincent van Goghi teosed
• Kindlapiiriline rühmitus, kes pidevalt 
omavahel suhtles(ühesugused veendumused 
ja kujutamislaad )
Henri Matisse
Ekspressionism  
20.sajandi algus
• prantsuse k. expression 'väljendus, ilme' ja ladina 
k.  expressio  'väljapigistamine' 
• eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga
• Idee ja elamuse kujundirikas väljendamine
• Dramaatilisus
Edvard Munch ‘Karje’ 
Kubism  
1907.aastal Pariisis
• Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse  kriitik  
Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale 
kujutamisele.
• Eesmärgiks vabastada teos jutustavast sisust.
• Kujutada asju:  -geomeetriliselt
-tükeldatud pindadena
-stereomeetriliselt(ühe korraga mitmest 
vaatenurgast)
• Tagasihoidlikud ja  tuhmid  värvid
Pablo  Picasso 
Futurism  
1909.aastal Itaalias
• Ladina k. sõnast  futurum  ehk ‘tulevik’
• Kõigepealt vormistati seisukohad ja suunad nn. 
manifestidega ning al es siis loodi  kunstiteoseid .
• Futuristide eestvedajaks Filippo  Tommaso  
Marinetti(1876-1944)
• Liikumise kujutamine
• Pideva uuenemise rõhutamine
Giacomo  Balla  
Abstraktne   kunst  
20.sajand
• Tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis 
tähendab eraldamist 
• Abstraktne on pilt või kuju siis, kui pole võimalik 
eristada ühtegi objekti ümbritsevast 
keskkonnast. 
• Värvide, joonte, punktide ja erinevate vormide 
abil maailma kujutamine.
Vassili Kandinsky  
Naivism 
19.sajandi lõpp
•  Lihtsameelne ,lapselik
• Seotud  rahvakunsti , joonistuse ja professionaalse 
kunstiga
• On algupärane, kaotab n-ö kõrged ideed
• Teadlik kohmakus, proportsioonireeglite  eiramine
• Julge kujutusvi s
• Detailiderohke
• Traditsioonidest sõltumatu
• Värskus ja ainulaadsus
Ivan Generalic 
‘Puuraiujad’
Dadaism  
1916-1922.aastatel
• Modernistlik kirjandus-ja  kunstivool ,mis tekkis 
Zürichis.
• Suuresti mõjutusi saanud I Maailmasõjast.
• Mängulisus, mõnitamine, pilkamine
•  Agressiivsus
• Provokatsioonid
• Kõlaefektidele rajatud luule 
Tristan Tzara
Metafüüsiline kunst 
1917-1921.aastatel Itaalias
•  Terav  valguse ja varju  kontrast
• Müstiline atmosfäär
• Vormid ümbritsetud musta joonega ja heledalt 
valgustatud
• Värvid on tuhmid
•  Inspiratsioon  unenägudest ja kirjandusest
• Rõhutati unenäolist ja üleloomulikku maailma
Carlo  Carra  
Sürrealism 
• 20.sajandi kunsti-ja kirjanduse vool, mil es on 
olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, 
hallutsinatsioonid jms
• Mõjutused alateadvusest, nägemustest, 
unenägudest jne
•  Fantaasia -ja värvirohkus
• Ei tunnistata  piire
Joan  Miro 
Funktsionalism  
1920.aastad
•  Arhitektuurist , tööstus-ja tarbekunstist tekkinud 
suund
• Rajajaks oli Šveitsist pärit  arhitekt  Le 
Corbusier,saksa arhitekt  Walter Gropius ja 
hollandi arhitekt  Jacobus  Oud.
• Ehitise või eseme kujundus peab eelkõige täitma 
oma otstarvet ehk funktsiooni(sellest tuleb ka 
suuna nimi)
• Tähtsad tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud 
tegurid
• Välditi kaunistusi, olulisemaks sai materjali värv ja 
faktuur
• Võeti kasutusele uued 
materjalid(teras,terasbetoon,klaas) ja 
konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon) ning uued 
proportsioonid(peened postid, laiad  aknad jne)
Abstraktne ekspressionism
1930-1940.aastad 
• USA abstraktsionismist väljakasvanud kunstivool
• Alusepanijateks olid Euroopast USA-sse läinud 
kunstnikud (sarnast voolu nim. Euroopas 
informalismiks)
• Ei kujutanud ümbritsevat maailma
• ‘maaliline’kunst, selgelt loetavad värvilaigud
• Ki re valmistamine
Mark Rothko
Helen  Frankenthaler
Popkunst
1950ndad
• Nimetus pärit Inglismaalt,kus nii nimetati massikunsti
• kasutab kõige argisemaid ja tühisemaid esemeid ja 
nähtusi, mille keskel tavainimene viibib
• Esile tõstetakse töid näiteks ülisuurte mõõtmetega 
või erksate värvidega.
• tekkele on mõju avaldanud  neodada
• Abstraktse ekspressionismi vastand
Richard   Hamilton
Allen  Jones  
Opkunst
1960.aastad
• Ka optiline kunst( optical art ing.k.)
• Abstraktsest kunstis väljaarenenud maalisuund
• 60.aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-
Euroopas.
• Keskendub peamiselt  optiliste  efektide loomisele
• Lihtsad  geomeetrilised   kujundid
• Värvi- ja valguskontrastid
Victor   Vasarely  
Kontseptualism 
1960.aastad
• Kõige tähtsam on idee, väljanägemine 
pole oluline
• Eesmärgiks laiendada inimese 
tajusid,tundeelu ja intellekti(paneb inimesi 
mõtlema)
•  Ootamatu ,leidlik, vaimukas
Joseph  Kosuth  
Antivormiline kunst 
1960ndate lõpus Ameerikas
• Kindla vormita kunst
• Kasutati 
mulda,liiva,kruusa,õled, saepuru , rohi ,puuo
ksad,lehed
• Seda kutsuti ‘vaeseks kunstiks’,sest 
kasutati odavaid matrjale
Eva  Hesse 
Maakunst 
60ndate  lõpp ja 70ndate algus
• Teosed on rajatud kõrvalistesse ja 
metsikutesse inimtühjadesse paikadesse
• Kummalised ja ebapraktilised ehitised
• Kujundas ümber loodust ja kasutas 
loodusnähtusi
• Peamised kunstnikud ameeriklased
Walter de Maria 
Minimalism  
• Stiil, vool ja suund kunstis, kirjanduses, 
muusikas ja arhitektuuris, mille tunnusteks 
on: võimalikult vähe kaunistusi, ilustusi 
ning detaile ning keskendumine  ainult 
vajalikule
• Kujutavas kunstis nimetatud ka ABC-
kunstiks
• Loetakse üheks opkunsti eellaseks .
• Kazimir Malevitš ‘Must ruut’ (1915) 
Hüperrealism
1960-te lõpus Ameerikas 
• Arenes välja popkunstist
• Lähtutakse  fotost  või slaidist,rõhutatakse 
fotolikkust
• Palju detaile, täpsus, kunstlikkus, tehislikkus
• Oluline osa on maalimisel
• Jahedus, ühiskonnakri tilisus
• 20.saj lõpus hüper-ja fotorealismi eristumine
• Eestis kujunes hüperrealism oluliseks 
kunstisuunaks 1970-ndatel.
           Chuck 
Close
Interaktiivne kunst
1989.aasta 
• Interaktiivne kunst on piltidest, helidest, 
tekstidest jt elementidest koosnev 
tehisruum.See on  mehhanism  ja 
programm.
• Video,arvuti, kineetika , 
slaidiprojektorid, skulpuurid , muusika ,arhite
ktuur,valgustid jne
Kineetiline kunst 
1960.aastad
• Sõna “kineetiline” on  tuletatud   kreekakeelsest  
sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab 
liikumist.
• Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, 
mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise 
liikumise ja valgusefektidega.
Alexander  Calder 
  Punande mobi l (1956)
Uus meedia
• Uuemad  massimeedia  arengumärgid, mis 
põhinevad suures osas infotehnoloogial- s.o. 
Internet , interakti vne meedia, erinevad 
multimeediavaldkonnad.
• Otsimootorid, veebikataloogid, e-
postiloendid,veebifoorumid, võrguajakirjandus
Veebifoorum 
Otsimootor  
Kasutatud allikad
•  http://www.utexas.edu/courses/citylife/pergamon.html
 
•  https://www.google.ee/image/
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
•  http://www.web.zone.ee/
Tänan tähelepanu 
eest!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56