Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Albrecht Düreri referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kuressaare Gümnaasium
ALBRECHT DÜRER
Referaat
Kuressaare 2011
Sissejuhatus
Ma valisin selle kunstniku, kuna Albrecht Dürer tundus olevat päris huvitav ja tähtis tegelane renessansi ajal. Tal oli suur mõju Euroopa kunsti kujunemisel. Varem pole ma temast mitte midagi teadnud ega kuulnud .Selle referaadi tegemine oli siis päris huvitav. Tänu referaadi tegemisele sain ma päris palju uut informatsiooni ühe kunstniku kohta. Kuna Dürer oli väga tähtis inimene meie ajaloos, siis tuleb temast natuke rohkem rääkida. Loodan, et mõned inimesed saavad parema kujutluspildi tema elust ja loomingust, mis on päris muljetavaldav.
Albrecht Düreri elulugu ja looming
Esimene ha kuulsaim saksa renessansi suurmeister on Albrecht Dürer ( 1471 -1528). Ta sündis Nürnbergis ja ei ole teada, kas Dürer oli sakslane või ungarlane. Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on  graafika . 23-aastaselt, 7. juulil 1494 abiellus Dürer Agnes Freyga, kelle isa oli pronksisepp ja amatöörharfimängija. Sellest abielust ei sündinud lapsi.
Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel – võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega. Nende kahe elemendi lõplik ja täielik ühtesulatamine Düreril siiski ei õnnestu. Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, sest neis jääb renessansi jäljendamise püüd tahaplaanile, need tööd on kõige isikupärasemad. Vähemhuvipakkuvad on Düreri maaliteosed , arvatavasti seepärast, et kunstnik on püüdnud teadlikult oma laadi kohandada uuele ideaalile, mis jääb talle seesmiselt võõraks.
Esimese perioodi vase- ja puulõigetes on kaunis palju nurgelisust, puisust ja ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus , ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost „Suur passioon “ . Vaselõigetes areneb Düreril välja oma võimas isikupärane laad. Huvi inimkeha ideaalsete proportsioonide vastu „ Aadam ja Eva“ .
Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides „Autoportree“, „ Tarkade kummardamine“.
Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi impulsse, mis mõjuvad ta kunstile uuendavalt ja värskelt. Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks.
Periood 1511- 1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab „Suure passiooni “ puulõiked, seeria Maaria elust. „Suure passiooni“ kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn „Väikese passiooni“. Samast ajast kuulsaimad vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „ Hieronymus oma kojas “ ja „Melanhoolia“. Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. („Melanhooliat“ peetakse Düreri autoportreeks).
Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. „Õpetlase portree“. Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on „Neli apostlit “, mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale . Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt individualiseeritud karakterfiguurid, on haaravad oma elulisuse, ilmekuse ja hingestatusega.
Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga.
Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse.
Loomingu pildid
„Aadam ja Eeva“ „Autoportree 22-aastasena“ „Aadam ja Eeva“ „Autoportree 26-aastasena“
1504 1493 1507 1498
„Autoportree“ „Neli apostlit“ „ Neli apostlit“ „Neli apostlit“
1500 1526 1526 1526
„Väike öökull“ „Noor jänes“ „Tarkade kummardamine“ „Rüütel, surm ja kurat“
1506 1502 1504 1513
Albrecht Düreri referaat #1 Albrecht Düreri referaat #2 Albrecht Düreri referaat #3 Albrecht Düreri referaat #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vilmar uljas Õppematerjali autor
Referaatis on kirjas Düreri elust, loomigust ja kõigest muust.

Sarnased õppematerjalid

Renessanss madalmaades-Saksamaal ja Eestis
6
doc

Renessanss madalmaades, Saksamaal ja Eestis

suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks. Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem. ALBRECHT DÜRER (1471-1528) Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel ­ võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. 2 Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset

Kunstiajalugu
KUNST 15 -16-SAJANDIL
12
doc

KUNST 15.-16. SAJANDIL

suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks. Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem. ALBRECHT DÜRER (1471-1528) Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel ­ võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

juuresviibijate võikalt punased mantlid või ürbid jätavad musta öötaeva taustal jubeda mujle. Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased. Hele figuur öisel taustal. 5) Missugune on Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu? Vaata ka illustratsiooni lk 94! Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu tundub piinarikas, ja täis kannatusi. Draagiline saatus ristilöödud Kristusel, mis tõi kaasa valu. 6) Iseloomusta Albrecht Düreri loomingut! Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel-võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, need tööd on kõige isikupärasemad. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogolist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga

Kunstiajalugu
Renessanss
7
doc

Renessanss

RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

• täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi • lai levik puulõikesarjadel → kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu • kunsti võluks fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete ustavus • esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a'') • ühel kujutab end kui Kristus → "Autoportree karusnahkses rüüs" → enese väärtustamine • Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: • ''Rüütel, surm ja kurat'' → teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis • ''Melanhoolia'' • puulõikesarjast ''Väike Passioon'' → ''Pattulangemine'' ja ''Paradiisist väljaajamine'' • puulõige ''Ninasarvik'' → põhineb kirjutatud kirjeldustele, tundmatu autor India ninasarvikust, Dürer pole näinud päris ninasarvikut

Kultuuriajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

ruf93 profiilipilt
ruf93: aitas väga palju
18:37 24-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun