Itaalia Barokk (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

ITAALIA BAROKK

XVII ja XVIII sajandi alguse kunst , mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk – kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel , nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda:
1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 – 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele;
2) 17. – 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood.
Barocco – it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl.
Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine.
Barokk – kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite ( Raffaeli , Correggio, peamiselt aga Michelangelo ) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Barokkarhitektuuri iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda (kogu fassaadi kõrguselt eenduvat fassaadiosa nimetatakse risaliidiks); rohkesti rakendatakse ka võnksiirde motiive.
Voluut – spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele.
Frontoon – klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja.
Pilaster – seinapinda liigendav ja toetav minimaalselt eenduv lame seinapiilar baasi ja kapiteeliga, mis klassitsistlikus arhitektuuris harilikult esindab ühte sambaorderit.
Stukk – kipskrohv , kipsi ja liivaga segatud lubjamass ornamentaalse dekoori vormimiseks seintele ja laele.
Praha Kreml - 23. mail 1618 üle saja protestandi marssisid lossi protesteerima katoliikluse vastu. Ida poolsest aknast visati 15 meetri kõrguselt alla 3 katoliiklast, kes jäid ellu, kuna maandusid sõnnikuhunnikusse. Seda sündmust peetaksegi Kolmekümneaastase sõja alguseks.
Il Gesu – asub Roomas – jesuiitide kirik . Fassaadi autor on Giacomo della Porta ( 1537 /41 – 1602/04). Sisearhitekt Giacomo Vignola (1507 – 1573 ) , keda võib pidada ka barokkstiili kirikutüübi loojaks. Barokk – kirik on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, säilitatakse kuppel , mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks ; sellest tulev valgus kontsentreerub kiriku ruumi tähtsamasse, idapoolsesse ossa , aidates sellega tugevasti kaasa ruumi ühtsuse toonitamisele.
Efeebide purskkaev – asub Roomas ja üks autoritest on Giacomo della Porta.

Santa Susanna (1597 – 1603) –asub Roomas, fassaadi autor on Carlo Maderna ( 1556 – 1629 ), kes esindab veel mõõdukat vababarokki. Fassaad on iseseisev dekoratsioon , mis ei anna kujutlust selle taga olevatest ruumidest. Santa Susannaga oli lõpliku kuju omandanud barokk – kiriku fassaadi vorm: kahekorruseline, alumine korrus on laiem kui ülemine; ühtseks tervikuks ühendavad neid voluudid.

Santa Maria della Vittoria – Roomas, üks osa sellest – Cornaro kabel – seal asub Giovanni Lorenzo Bernini ( 1598 – 1680) meistriteos “Püha Theresa ekstaas ” (1645 – 1652 ). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost.
San Carlo alle Quattro Fontane (1665-67) – Roomas, arhitekt Francesco Borromini (1599 – 1667) esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda. Armastab kõverat ja lainelist joont.
Püha Agnese Agoonia kirik – Borromini on autor. Maskaroon – lõustmask, protoom – kaelaga nägu. Kujud katusel tähendavad üldiselt barokki. Barokk võib olla, kas väga rahulik või vastupidi väga dünaamiline ja mäslevate vormidega.
Orvand = rokai (rocaille)– raamistus, piiritletud ala.
Püha Peetri kirik – Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5–löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506 .aastal.
Donato Bramante (1444 – 1514 ) näeb ette kreeka risti kujulist hoonet.
Raffael (1483 – 1520) teeb kolm arvestatavat apsiidi ja läheb ladina risti peale üle, sureb varakult.
Michelangelo (1475 – 1564 ) teeb kupli , mis saadakse valmis alles neli aastat pärast tema surma.
Carlo Maderna teeb fassaadi.
Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi – 4 reas 284 sammast, keskel Caligula aegne obelisk .
Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m
Baldahhiin ehk tabernaakel – peaaltari ehk Peetruse haua kohal asuv varikatus . Selle tegi Giovanni Lorenzo Bernini aastatel 1624 - 1633. Peaaltaril võib jutlust pidada ainult paavst, haiguse tõttu äärmisel juhul ka kardinal . Püha Peetri kirikus on Gianlorenzo Berninilt veel Konstantinus Suure kuju ja Peetruse tooli kujundus – aken kiriku keskteljel .
Kiriku all on olnud Rooma riigi aegne surnuaed, seal on haudade labürint. Peetruse kondid läksid väga kauaks ajaks kaduma, otsima hakati 1939 ning 26. juuni 1968 kuulutati need leituks.
1626. aastal õnnistati kirik sisse, seal asub üle 100 mosaiigi ja mahutab umbes 20 000 inimest. Keskteljel asub Peetruse tool /troon. Idapoolses osas on 5. sajandist pärit pronksist Peetruse kuju, mis on osutunud suureks kultusobjektiks (nühitakse varbaid ).
Notre Dame de la Paix, 1986 – Püha Peetri kriku betoonkoopia Côte d’Ivoire’i pealinnas Yamoussoukrosis. Mahutab 18 tuhat inimest.
Villa Borghese – asub Roomas, ehitati kardinal Scipione Borghese jaoks aastatel 1613 – 1615. Tänapäeval muuseum , kus võib imetleda Itaalia skulptuuri 17. ja 18.sajanditel.
Kuulsad : 1) Tritoni purskkaev – autor Giovanni Lorenzo Bernini;
2) Trevi purskkaev , keskel asub Okeanose figuur – autor Nicolo Salvi.
VENEETSIA : 1) Santa Maria della Salute – ägedaim barokk-kirik Veneetsias, ehitati 1631 – 1633, arhitekt Baltassare Longheno. Tänuks katkust pääsemise eest;
2) Redentore kirik – arhitekt Andrea Palladio ( 1508 – 1580 ), ehitati 1577 – 1592 .

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

manbearpig Õppematerjali autor

Kirjatöö teemal "Itaalia Barokk"

itaalia barokk

Sarnased õppematerjalid

doc

Itaalia Barokk

kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus.

Kunstiajalugu

docx

Konspekt barokk ja rokokoo kunsti kohta

Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18

Kunstiajalugu

doc

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal, Itaalia kujutav kunst

° 1652. alustatud ° Loodud juba olemasolevale kirikule fassaad ° Poolkaares nõgusa fassaadijoonega avardas näiliselt pikka, kuid kitsast väljakut ° Roomaaegse staadioni kohal asuv Plazza Navona ° Selle keskel juba vanem Bernini ,,Nelja jõe purskkaev" võimsad mehekujud ° Keset väljakult Egiptusest toodud vana obelisk Siracusa toomkirik Sitsiilias Arhitektuur Saksamaal 17.saj kunstielu tagasihoidlik 30-aastane sõda Lõuna-Saksamaa eeskujuks itaalia barokk Kuulsamad saksa barokkarhitektuuri teosed 18.saj I poolel (Euroopas juba siis rokokoo levik) Johann Balthasar Beumann ° Würzburgi piiskopiloss ° Barokk seguneb rokokooga sisekujunduses ° Vierzehnheiligeni palverännakukirik Saksamaal ° 14 pühaku kirik ° Lossid, kirikud, kindlustused jne Püha Johann Nepomunki kirik Münchenis Zwinger Dresdenis ° M. Pöppelmann ° Ratsamängude jaoks ° Kiviparketiga väljak ° Skulptuuridega paviljonid ja galeriid

Kunstiajalugu

pdf

Konspekt

1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid.

Kunstiajalugu

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* San Giorgio kirik - fassaadi keskosas poolsammastele toetuv kolmnurkne viil kasutas tihti poolsambaid ja sambaid , mis üle mitme korruse (kolossaalorder) * Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujuline põhiplaan, igal küljel kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid leonardo ja raffael 63-67 ✱ 15. saj. on Itaalia killustatud ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism rikkusest ligi meelitatud Hispaania ja Prantsusmaa sõjakäigud ✱ kunstielu keskuseks saab Rooma (paavstid kutsuvad vaimuinimesi sinna hiilguse rõhutamiseks) Kõrgrenessanss ei ole vaid vararenessansi ideaalide teostamine vaid ka neist eemaldumine → uued rõhuasetused ja eesmärgid. kunstniku tähtsuse tõus; kunstnik kui looja (mitte ainult jumal), erineb tavainimesest → kunstniku inspiratsioon pärineb jumalalt

Kategoriseerimata

docx

Barokk-kunst

 Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine.  Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus.  Barokk stiili- ja ajastumõistena: o Kinnistis stiilimõistena 19.saj lõpus. Enne seda kasutati seda omadussõnana millegi veidra, kummalise ja ülepakutu jne kohta. Otsetõlge on „lopergune pärl“. Mõiste ümber negatiivne varjund kuni 1920. Aastateni.  Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist.

Kunstiajalugu

docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud

Kunstiajalugu

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile nii täpse kuju, et nad juba oma raskusega hästi koos püsisid. Kõrgelt oli ka arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine). Tuntuimad teosed Asteegid: tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid Maiad: Sulismao - Quetzalcoatli - kujutised püramiidi astmetel. Olmeegid: La Venta Renessanss. Iseloomustus ja etapid Taust • Suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. – Itaalia oli jaotunud erinevate valitsejate vahel. – Kujunesid linnriigid, millest osad saavutasid autonoomia või koguni iseseisvumise. Linnriikide kaitseks olid palgasõdurid ja kodanikevägi. – Manufaktuuride teke. Käsitöö omandas pea et tööstuslikud mõõtmed. – Kaubeldi Idamaadega. – Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest. Vastandumine keskajale Majanduslik võim → iseteadvus.

Kultuuriajalugu

Rohkem sarnaseid