Barokk Sõna ,,barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Baroki valitsemisperiood Eestis Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, alates 1760 aastatest hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega.Sellised sega- stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis
maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused riigi ees: võtta osa Maapäevast ja ajada riigiasju ning korraldada tee-ehitust. Tollases aadliomavalitsuses (Maapäevas) oli hääleõigus ainult neil aadlikel, kes omasid vähemalt üht rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud, vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II
Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone. Siseruumides skulptuurid ja maalid. Tähtsateks olid ehitistel kuppel ja läänefassaad. Barokile iseloomulikud detailid on voluudid, poolsambad, pilastrid, iilud ja staatuad. Kõik detailid allutatud tervikule ehk ansamblile, kuigi neil pole konstruktiivset ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust. 17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemine. See tingis palju arhitektuuriehitisi, mis olid välisilmes barokk aga sisemuses rokokoo. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks Itaalia barokk ja Põhja-Saksamaal rokokoo. Ludwigsburgi residents Tänapäeval suurim kahjustamata säilinud barokkloss Saksamaal asub Ludwigsburgis, mis ehitati Württembergi hertsogi Eberhard Ludwigi residentsiks 1704 kuni 1733. Lossi sisemuses, luksuslikud banketisaalid ja eluruumid kajastavad kolme erineva perioodi stiile. Alates barokiajastu trepikodadest, tualettidest, peenest lossi kirikust ja
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks
Barokkajastu kunst, mood,teadus ja kultuur Tekkis 16-17 sajandi vahetusel ja kestis 18 sajandi keskpaigani . Barocco tähendab portugali keeles korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust.
Jõhvi Vene Gümnaasium Barokk Venemaal ja Eestis Referaat Õpilane: Anna Aleksejeva Õpetaja: Margit Pinna Johvi, 2011 -1-
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks
Kõik kommentaarid