Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokk Eesti arhidektuuris (0)

1 Hindamata
Punktid
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
Kultuurhariduse osakond
Kultuurikorralduse õppekava
Carolyn Mets
" Barokk Eesti arhitektuuris"
Essee
Juhendaja : Holger Rajavee
Viljandi 2018
Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas.
Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast . Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma - katolik kirik , püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või seal, kus leviku eest hoolitses valitseja.
Barokki tunnusjooned on eriskummalisus ja veidrus. Kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmeksisust ja kontrastsust. Sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamiseks, kolossaalsus ja raskepärasus. Barokk on väga maaliline, puuduvad kindlad piirjooned, üksteisse põimuvad ja kuhjuvad kokku erinevad vormid, mis sulavad ühte ja muutuvad rahutuks, voogavaks tervikuks. Antud tunnused kehtivad eelkõige maalikunsti kohta, kuid ka skulptuuris ja arhitektuuris on oluline maaliline ja rahutu käsitlusviis.
Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur . Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma ning esmalt avaldus uus stiil kirikuehituses. Arhitektuuri tekkisid kahekorrulised fassaadid, mida kroonivad kolmunrksed viilud. Fassaadi kaunistavad poolsambad ja pilastrid, seinaorvades seisavad staatuad. Muutusi oli ka hoonete põhiplaanides. Tekkisid ehitised, mille põhiplaani moodustasid üksteise sisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Eriti armastati voluute, need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid ja imelikke sopiliste viiludega portaale. Tuli käibele basiilika , kuid ümberkujundatult.
Eestisse jõudis barokk 17. sajandi keskpaigas. See jaotus kaheks oli Rootsiaegne barokk 17.sajandi kespaik - 1710 ning Veneaegne barokk 1710-18. sajandi teine pool. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud ca 1640.- 1650 . aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Baroki eeskujuks oli Eestis küllalti lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile läbi Rootsi.
Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad, murkelpkatused. Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Hoone inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.
Tuntumad Eesti barokkstiilis ehitised on Kadrioru loss, Tallinna Toomkiriku altar ja kantselei , Katariina kirik Pärnus, Narva raekoda , Albu mõisahoone, Maardu mõisahoone, Vihula mõis, Ahja mõisahoone, Sargvere mõis.
Siinkohal oleks sobilik teha pikem peatus Kadrioru lossil, mis on Eesti mõistes üks suurim ja tähtsaim hoone. Selleks et antud esseed veid enda poolsete mõtetega ilmestada, külastastasin Kadrioru lossi ning järgnevates lõikudes räägin oma sõnadega mida ma seal nägin ja tundsin.
Algselt siis nii palju, et Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter I oma naise Katariina I auks ning ehitustöödega alustati 1718. aasta juulis. Ehituse juhataja oli Peterburi meister Niccolo Michetti hiljem M.G.Žemtsov. Mina maa tüdrukuna polnud varasemalt kunagil käinud ei Kadrioru lossis ega ka pargis . Esmalt suudusin parki ning sain seal suure üllatuse osaliseks. Milline imeline park. Kaunilt istutatud roosid, purskaev , õnnelikud inimesed - imeline justkui oleks välismaale sattunud. Pärast imeliselt hooldatud aeda liikusin edasi lossi ette. Sealne välja nägemine oli veelgi suursugusem. Detailideni mõeldud lillepeenrad ning jalutusrajad. Meenus varem õpitu, et siin oli ehitus järgus alguses ka erinevad skulptuurid , mis hiljem ära viidi. Proovisin ette kujutada, milline võis näha loss ning hoov välja just peale selle valmimist.
Seejärel liikusin hoonesse sisse, kuhu on tänaseks päevaks kolinud muuseum . See mida ma seal sees nägin ei lähe mul iial meelest. Algselt veidi kallis pilet tundub nüüd liigagi odav. Meenuvad kõrged laed ning meeletult palju nikerdusi. Kuna ka Kadrioru loss pole puutumatu siis on teravalt tunda ruume , mis on ümber tehtud ning ruumid mis on säilinud peaaegu algsel kuju. Peamised muutused tehi ajal, mil hoone kuulus Eesti presidendi revidentsiks, minule on mõistuse vastane mõelda, miks nii stiilipuhast ning kaunist hoonet hakata muutma mugavuse pärast.
Suurt vaatemängu pakkusid laemaalingud ning kaminad. Samuti hiiglaslikud maalid, mis on muidugi muuseumi lisatud. Kuna ka minu enda kodukohas on kauniks tehtud mõis ning kirik, siis alles Kadrioru lossis mõistsin lõplikult barokk ajastu arhitektuuri ning selle võlu. Olgugi et Eestisse jõudis vaid üks osa sellest andis arhitekt väga selge käega edasi barokilikku suursugusust ning täidlust ja üllatus momente. Mind üllatas kui suur paistis Kadrioru loss välja seest poolt, väljas paistab ta isegi väiksem.
Kogu külaskäik pani õhku ahmima ning aina enam proovisin ette kujutada kuidas võis elu siin välja näha hiigelajal. Kurb mõelda lausa, et oli aastaid, kus jäeti hoone lagunema , õnneks võeti varsti taas Kadrioru loss hoole alla ning siiani pole see kordagi hooleta jäetud.
Veetsin lossis kokku kaks ja pool tundi, sama kaua kui Eesti Rahvus Muuseumis , ma ei mõista mida seal nii kaua tegin , kuid miski mind paelus ning seetõttu otsustasin et pean sellest kirjutama ka siia esseesse. Lõppu lisan ka pildi Kadrioru lossi ees.
Kasutatud kirjandus:
Barokk ja klassitsism.12.06. 2018 .
https://barokkjaklassitsism.weebly.com/barokk-eestis.html
Eesti mõisaportaal. Barokk. 11.06.2018.
http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml .
Karina kunstiajalugu. Barokk. 10.06.2018.
https://karinakunstiajalugu.weebly.com/barokk.html .
Vaga , V. 1947. Vene arhitektide ja skulptorite teosed baroki- ja klassitsismi-ajajärgust Eestis. Teadluslik Kirjandus. Tartu.
Õppematerjalid õisist "Barokk" ja "Barokk ja rokokoo kunst"
Barokk Eesti arhidektuuris #1 Barokk Eesti arhidektuuris #2 Barokk Eesti arhidektuuris #3 Barokk Eesti arhidektuuris #4 Barokk Eesti arhidektuuris #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mets18 Õppematerjali autor
Barokki kui kunstistiili kasutamine arhidektuuris. Peamiselt Eesti Kadrrioru lossi näitel.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun