TARTU
ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
Kultuurhariduse
osakond
Kultuurikorralduse
õppekava
Carolyn
Mets
" Barokk Eesti arhitektuuris"Essee
Juhendaja :
Holger Rajavee
Viljandi
2018Oma
esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti
arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on
barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas.
Barokk
sai alguse 16.sajandi lõpus
Itaaliast . Selle
nimetust on kõige
kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste,
liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja
üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas
tooma -
katolik kirik , püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka
isevalitsejad, kes
leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu
näitamiseks. Nii
saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või
seal, kus leviku eest hoolitses valitseja.
Barokki
tunnusjooned on eriskummalisus ja veidrus.
Kunst taotleb rahutust ja
liikuvust, vormide mitmeksisust ja kontrastsust. Sellega käib
käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse
rõhutamiseks, kolossaalsus ja raskepärasus. Barokk on väga
maaliline, puuduvad kindlad piirjooned, üksteisse põimuvad ja
kuhjuvad kokku erinevad vormid, mis sulavad ühte ja muutuvad
rahutuks, voogavaks tervikuks. Antud tunnused kehtivad eelkõige
maalikunsti kohta, kuid ka skulptuuris ja arhitektuuris on oluline
maaliline ja rahutu käsitlusviis.
Peamiseks
kunstiliigiks arenes barokiajastul
arhitektuur . Selle sünnikohaks
sai paavstilinn
Rooma ning
esmalt avaldus uus stiil kirikuehituses.
Arhitektuuri tekkisid kahekorrulised fassaadid, mida kroonivad
kolmunrksed viilud. Fassaadi kaunistavad
poolsambad ja pilastrid,
seinaorvades seisavad staatuad. Muutusi oli ka hoonete põhiplaanides.
Tekkisid ehitised, mille põhiplaani moodustasid üksteise sisse
põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned
sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Eriti armastati voluute, need
keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid ja imelikke
sopiliste viiludega portaale. Tuli käibele
basiilika , kuid
ümberkujundatult.
Eestisse
jõudis barokk 17. sajandi keskpaigas. See jaotus kaheks oli
Rootsiaegne barokk 17.sajandi kespaik - 1710 ning Veneaegne barokk
1710-18. sajandi teine pool. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud
ca 1640.-
1650 .
aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. Baroki eeskujuks
oli Eestis küllalti lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis
siiamaile läbi Rootsi.
Eesti
barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad,
murkelpkatused. Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad,
puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Hoone
inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja
talalaed.
Tuntumad
Eesti barokkstiilis ehitised on
Kadrioru loss, Tallinna
Toomkiriku altar ja
kantselei , Katariina
kirik Pärnus, Narva
raekoda , Albu
mõisahoone,
Maardu mõisahoone,
Vihula mõis, Ahja mõisahoone,
Sargvere mõis.
Siinkohal
oleks sobilik teha pikem peatus Kadrioru lossil, mis on Eesti mõistes
üks suurim ja tähtsaim hoone. Selleks et antud esseed veid enda
poolsete mõtetega ilmestada, külastastasin Kadrioru lossi ning
järgnevates lõikudes räägin oma sõnadega mida ma seal nägin ja
tundsin.
Algselt
siis nii palju, et Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter I oma naise
Katariina I auks ning ehitustöödega alustati 1718. aasta juulis.
Ehituse juhataja oli Peterburi meister
Niccolo Michetti hiljem
M.G.Žemtsov. Mina maa tüdrukuna polnud varasemalt kunagil käinud
ei Kadrioru lossis ega ka
pargis . Esmalt suudusin parki ning sain
seal suure üllatuse osaliseks. Milline
imeline park. Kaunilt
istutatud roosid,
purskaev , õnnelikud inimesed - imeline justkui
oleks välismaale sattunud. Pärast imeliselt hooldatud
aeda liikusin
edasi lossi ette. Sealne välja nägemine oli veelgi suursugusem.
Detailideni mõeldud lillepeenrad ning jalutusrajad. Meenus varem
õpitu, et siin oli ehitus järgus alguses ka erinevad
skulptuurid ,
mis hiljem ära viidi. Proovisin ette kujutada, milline võis näha
loss ning
hoov välja just peale selle valmimist.
Seejärel
liikusin hoonesse sisse, kuhu on tänaseks päevaks kolinud
muuseum .
See mida ma seal sees nägin ei lähe mul iial meelest. Algselt veidi
kallis pilet tundub nüüd liigagi odav. Meenuvad kõrged laed ning
meeletult palju nikerdusi. Kuna ka Kadrioru loss pole
puutumatu siis
on teravalt tunda
ruume , mis on ümber tehtud ning ruumid mis on
säilinud peaaegu algsel kuju. Peamised muutused tehi ajal, mil hoone
kuulus Eesti presidendi revidentsiks, minule on mõistuse vastane
mõelda, miks nii stiilipuhast ning
kaunist hoonet hakata muutma
mugavuse pärast.
Suurt
vaatemängu
pakkusid laemaalingud ning kaminad. Samuti hiiglaslikud
maalid, mis on muidugi muuseumi lisatud. Kuna ka minu enda kodukohas
on kauniks tehtud mõis ning kirik, siis alles Kadrioru lossis
mõistsin lõplikult barokk ajastu arhitektuuri ning selle võlu.
Olgugi et Eestisse jõudis vaid üks osa sellest andis
arhitekt väga
selge käega edasi barokilikku suursugusust ning täidlust ja üllatus
momente. Mind üllatas kui suur paistis Kadrioru loss välja seest
poolt, väljas paistab ta isegi väiksem.
Kogu
külaskäik pani õhku ahmima ning aina enam proovisin ette kujutada
kuidas võis elu siin välja näha hiigelajal. Kurb mõelda lausa, et
oli aastaid, kus jäeti hoone
lagunema , õnneks võeti varsti taas
Kadrioru loss
hoole alla ning siiani pole see
kordagi hooleta jäetud.
Veetsin
lossis kokku kaks ja pool tundi, sama kaua kui Eesti Rahvus
Muuseumis , ma ei mõista mida seal nii kaua
tegin , kuid miski mind
paelus ning seetõttu otsustasin et pean sellest kirjutama ka siia
esseesse. Lõppu lisan ka pildi Kadrioru lossi ees.
Kasutatud
kirjandus:
Barokk
ja klassitsism.12.06.
2018 .
https://barokkjaklassitsism.weebly.com/barokk-eestis.html Eesti
mõisaportaal. Barokk. 11.06.2018.
http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml .
Karina kunstiajalugu. Barokk. 10.06.2018.
https://karinakunstiajalugu.weebly.com/barokk.html .
Vaga ,
V. 1947. Vene arhitektide ja skulptorite teosed baroki- ja
klassitsismi-ajajärgust Eestis. Teadluslik Kirjandus. Tartu.
Õppematerjalid
õisist "Barokk" ja "Barokk ja
rokokoo kunst"
Kõik kommentaarid